InfoHub Logo

"Meniń Qazaqstanym" Uly dala elinde dúnıege kelip, týyp óskenime alǵysym sheksiz.Keń baıtaq, táýelsiz elimde, emin erkin qazaqsha sóılep, aýasyn jutyp júrgenim úlken baqytpen para-par.Táýelsizdikke jetý maqsatynda ata-babalarymyz qanshama aýyr oqıǵalardy basynan ótkerdi.Qazir táýelsiz eldiń qataryndamyz. Barlyǵy ońaılyqpen kele qoımaǵanyn biz ben siz jaqsy bilemiz. Keń baıtaq elimizdiń bolashaǵy jarqyn bolýyna,men úlken senim bildiremin.Eltańba, Tý, Ánuran barlyǵyda Qazaqstannyń abyroıyn, namysyn beıneleıtin belgilerimizdiń bir bóligi.Elordamyz, tilimiz, tarıhymyz, mádenıetimiz, ádebıetimiz barlyǵyda Qazaq elimizdiń ulylyǵy men tektiliginiń bir kórinisi. Qazaq halqymyzdyń patrıot el ekeni de onyń kóptegen maqaldarynan, naqyl sózderinen baıqalady."Týǵan eldeı-el bolmas, týǵan jerdeı-jer bolmas", Otanǵa qatysty"Butaǵy kóp aǵashqa qus qonar ", Á. Sársenbaevtyń: Senen artyq qasıet joq, jeri, tegi, Sen urpaqtyń kúlip atar erteńi, Taǵdyryńdy tapsyr maǵan, týǵan jer, Kórkeıtýge mindettimin men seni,-týǵan jerge degen mahabbaty osyndaı óleń joldarynan baıqalady. Qazaqstanda turyp jatqan basqa ult ókilderi de qazaq tildi meńgerip, taǵamdarynan dám tatyp, óz elderindeı sezinip,elimizge qyzmet atqaryp júr.Keń baıtaq atamekenim árqashan basqa ult ókilderine qonaqjaılylyq kórsetip, syılastyq tanytady.Qazaqstan jeri maqtanarlyqtaı tabıǵı aýmaqtarymen jáne eskertkish, mıneraldy shıkizat kózderimen erekshelenedi. Ken baılyqtarymyzǵa árıne munaı-gaz, qorǵasyn, 70-ten astam ár túrli mıneraldar men shıkizat kózderine óte baı. Mádenıet pen qoǵam jaıly aıtatyn bolsam: Uly dala kóshpelileriniń muragerimiz, sondyqtan ulttyq mádenıetimiz erekshe. Jylqyǵa erekshe mán berip, qozǵalys kóligi retinde adamzat úshin óte mańyzdy ról atqarǵan . Atqa mingen árbir qazaq óziń emin erkin ustap, aspanda samǵap ushyp júrgendeı erkin qalyqtaǵan. Halqymyzdyń dástúrinde de táı-táı qadam basqan náresteniń tusaýyn kesedi. Er jetip, boı jetken de jylqynyń qulaǵynda oınap, ár qadamyn nyq senimmen basý úshin bóbek kezinen tusaýyn kesken. Qazaq halqy jan- janýarlarǵa da erekshe kózqaraspen qaraǵan. Sonyń biri jet qazynanyń biri ıt, qoı jáne sıyrdy baǵyp, ónimderin qajettilikke jaratqan. Sheksiz dalany ıgerýde de úlken mádenıet jatyr. Qazaq halqy óte erteden ónerpaz bolǵan. Jartasqa, taıaqqa, bılep júrgen adamdardy óte erte kezden bastap qashap beınelegen. Keıinnen sybyzǵy, dombyra, qobyz, dańǵyra sekildi aspaptar jasaı bilgen jáne mýzykalyq ún shyǵarǵan. Qazaqstan erkin el jáne áleýmettik memleket. Elimiz eń áýeli bostandyqqa umtylǵan. Árbir adam úshin eń qymbaty onyń ómiri jáne quqyqtary. Qazaqstan táýelsiz el retinde 1991 jyly 16 jeltoqsanda alǵanyń búkil dúıim jurt biledi. Memlekettik tilimiz qazaq tili. Qazirgi tańda qazaq halqy 18 mılıonnan asady. Qazaqstanda eń iri teńizderimiz Aral teńizi, Balqash, Zaısan jáne Alakól teńizderi barshylyq. Qazaqstan maqatanarlyqqa turarlyqtaı memleket. Al onyń búgin, erteńi biz ekenimizdi umytpaýymyz qajet. Zamanǵa laıyqty bolý úshin eń áýeli tárbıe men bilim berý júıesin túzeýimiz kerek. Jas urpaqqa bilim berý úshin qazirgi tańda bar jaǵdaı jasalǵan.Balabaqshadan bastap eseıgen shaǵyna deıin erkin ósip, bilim alýyna qazirgi tańda múmkindik kóp. Oqytý men tárbıe berý jaýapty tulǵalardyń qolynda dep oılaımyn. Jas jetkinshekterdi qazirden baýlyp, tárbıe beretin bolsaq, otanǵa degen mahabbat sezimi óle ólgenshe saqtarlar degen oıdamyn. Dana halqymyzdyń «Otansyz adam, armansyz bulbul» degen eken. Adamzat balasy úshin týyp ósken jeri, kindik qany tamǵan jeri árdaıym ystyq. Adam balasy úshin otan oshaq basynan bastalatynyn umytpaǵanymyz jón. Qazaqstannan bilim alyp, tárbıesin kórgen jas túlekpin. Áne mine degenshe 11 synypty aıaqtap, Qazaqstannyń túkpir-túpirinen kelgen jas túlektermen joǵarǵy oqý ornyna túspekpin. Joǵarǵy oqý ornyna túsetin synyptastarym Qazaqstannyń alys shalǵaı jerlerine bilim izdep ketpekshi. Balalyq shaqpen de qoshtasýdy bir sát oılasam, júregim alabyrsyp, tolǵanys sezimi atsha týlap qobaljyp ketetinim bar. Men jas túlekpin jáne Qazaq eliniń bolashaq jýrnalısimin alǵa umtylǵan. Súrleý-soqpaǵy kóp ómirdiń belesine qadam basamyn. Alla qalasa Qazaqstan úshin ter tógip, qalamyn myqtap ustaǵan Qazaqstannyń eńbek sińirgen jýrnalıs qyzy bolmaqshymyn. Jas túlek degen bolashaq maman ıesi, ómirdiń bir belesine attanyp bara jatqan jolaýshy. Qazir Qazaqstandy búkil álemge moıyndaǵan aǵa-býyn ókilderi de kezinde men óteıin dep jatqan synaqtardan ótken bolar. Men de sol kisiler sekildi Kók týymdy jelbiretip, Qazaqstannyń betke ustar azamatshasy bolýdy násip etsin. Qazaqstan týraly, týǵan jerim týraly jan tolǵanysyn aıtyp taýysa almaspyn, sirá! Qazaq halqynyń birligi, tatýlyǵy ajyramaı árdaıym otannyń basty orynǵa qoıa biletin azamattarmen azamatshalardy tárbıeleýine tilektespin. Qazaqstanǵa degen sheksiz mahabbat jáne alda kele jatqan úlken synaqtardan ótkeli turǵan qazaqstandyqtarǵa aıtarym: syndardan súrinbeı ótip,óz súıgen mamandyqtarynyń ıesi bolyp, Qazaqstanǵa eńbegi sińgen tulǵalar bolýyna tilektespin.«Biz bárimiz bir atanyń-qazaq halqynyń ul-qyzdarymyz. Bárimizdiń de týǵan jerimiz bireý: ol qasıetti qazaq dalasy. Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar: ol táýelsiz Qazaqstan». Nursultan Nazarbaev. Qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy ańsaǵan arman «Qazaqstan respýblıkasynyń memlekettik táýelsiz digi». Táýelsizdikke jetip, mine táýelsiz, egemen erkin elimizge 30 jyl tolyp otyr. Táýelsizdik úshin aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen elin qorǵaǵan babalar senimin abyroımen aqtap, qazaq halqyn búkil álemge tanytyp,elimizdiń erteńgi jastaryna úlgili bolaıyq.

Aqbópe Jaılaý

---