InfoHub Logo

Planetamyzda taǵy bir jyldyń kalendary túgesildi Onyń eń sońǵy qaǵazyn bireýler jyrlap jyrtty, bireýler jylap jyrtty. Basqasha aıtsaq, dúnıede eski jyldyń yrza bop ta, yza bop ta attanǵan adresteri bar.

Ońtústik Vetnam, Kongo sıpatty ult bostandyǵy úshin urys-dabyl qaǵyp jatqan baǵzy bir elderde eski jyldyń eń sońǵy saǵatyna da adam esebinen qurbandyq berildi Otarshylardyń oǵyna dýshar bolǵan patrıottar týǵan jeriniń topyraǵyn qushaqtaı jyǵylsa, bóten qurlyqtan barǵandar óziniń týǵan jerinen jyraqta — dalada qaldy. Sondaı bir ǵana urys aımaǵyndaǵy eki udaı ólimge mezgil baǵasy eki túrli

Amerıka, Belgıa keıiptes elderdiń baǵyzy bir mosqal áıelderi Jańa jyl aldynda jan keshken uldarynan áli habarsyz da shyǵar. Mezgil, mine, osyǵan yzaly.

Japon teńiziniń jalpaq betinde basqa elder tarapynan balyq aýlaý babymen, kelisim boıynsha kelisip-barysyp júrgen barja-kemeler de bar, sý astymen suǵynǵan júgi basqa «Júzgishter» — «Kelme!» degen jerge keýdesin tyqpalaǵandar jáne bar. Atap aıtqanda, amerıkandyq atom qaıyǵyn sý astymen sýmańdatyp, japon jaǵasynan shyǵarǵan ótken jyldyń bir kalendary Shyǵys tarapynan qarǵys aldy, laǵynet estidi. Mezgil, mine, soǵan yzaly. Osy sekildi sotanaq iske qaharman ǵasyr qashan da yzaly.

Álemniń ár túkpirinen árqıly eseptesip, bir jerge bererin berip, bir jerden alaryn alyp attanǵan eski jyl kóbinese kóńildi ketti tarıhqa.

Eski jyldyń kem-ketigi toltyrysyp, opyq jemeı, qonaq asy jep yrzashylyqpen qosh aıtysqan el-mekenderi kóp-kóp. Ol jerlerde sol qonaq asynyń dastarqandary áli jıylǵan da joq. Áýe tolqyndaryndaǵy áserli ún, án-kúı, ádemi syr, hrýstal syńǵyrlaryna deıin óz mekenderin pash etip jatyr osy kúnderde. Qabyldaǵysh janyna qansha kóp barsańyz, sonsha kóp estısiz ony siz: bári de ortaq tilimizde — oryssha, jaı-kúılerin bizder úshin bilgizip jatyr. Shynymdy aıtaıyn, osy maqalany jazar aldynda sosıalısik elderge qulaǵymdy kúndegiden de kóbirek tostym.

— Qaıta jasarǵandaı qaıratty kárilik!.. Baqytty jastyq shaq!.. Jana qarym-qatynas!.. Jańadan salynǵan páter-úı, mádenıet saraıy, jańa zavod, jańa sovhoz!.. Jańa!.. Jańa!.. Kúndeginiń kúllisi — jańa!.. Qaıda da qala-dala damylsyz damý, órleý baǵytyn habar etedi Bári de cheh aqyny aıtqandaı:

Kóne jyldy kóńildi shyǵaryp sap,

Jańa jyldy súıýge jaratylǵan.

Osynaý jańa sıstemanyń eń jarqyn ortasynda, eń bıik bedelimen Uly Oktábr Otany baı, baıtaq jatyr. Bul Otannyń sonaý shyǵys qıyrynan tabaldyryq attaǵan Jańa jyldyń alǵashqy mınýty astanaǵa deıi alty-aq saǵat jol júretini barshaǵa aıan. Tap bir ekinshi kezektegi jumysshydaı, joldaǵy obektiniń bárin de eski jyldan qabyldap keledi ol. Sonsoń ǵana «Men keldim, men qyzmetime kiristim!» dep, Kreml kýranttarynan jar shashady. Al mynaý dańqty jetijyldyqtyń eń sońǵy Eren jyly dabylyn qatty qaǵyp kelip otyr!

Áýeli aldyńǵysyn aıtaıyq: bizdiń alpys tórtinshimiz — naǵyz ardager azamat bop shyqty! Sol sebepti ol da, tap bir qımas jandaı, Otannyń qıyrynan-qıyryna ótinip ótip, saǵattar boıy júrip aldy. Bizdiń qazaqstandyqtardyń ózi oǵan astanaǵa jetkenshe-aq dámin berip, onymen úsh saǵat boıy únemi qoshtasty. Ol asa qadirmendi, beıbit bereke jyly bolǵan soń qaýym bop sóıttik.

Ótken jylǵy ónim ataýlynyń kúllisi «Jomart san, joǵary sapa!» talabymen memleket menshigine qosyldy, bárimizdiń bácipemizge aınaldy. Qarańyzshy: 85 mıllıon tonna bolat, 62 mıllıon tonna shoıyn, 223 mıllıon tonna munaı, 551 mıllıon tonna kómir, qyrýar hımıa zattary. Elektr energıasynyń ózi soǵysqa deıingi jıyrma jyl boıyndaǵydan bir jarym ese kóp. Ótken jyldyń oljasy sanǵa shaǵyp aıtqanda osy retpen orasan zor, jyrdan jyly, qýatty da bop jalǵasa beredi. Qansha kásip orny, alań-kóshe, qalanyń avtory boldy deseńizshi ótken jyl! Belorýstyń jańa «MAZ-y» sekildi, arǵy jyly adam bilmegen, talaı tamasha tehnıkaǵa ótken jyl óz mórin basty. Onyń sonaý «ǵaryshqa» — kosmosqa baryp qaıtqan kemesi de ózgeden ózgeshe: búkil laboratorıany kollektıvimen túgel kóterip, jerge esen-aman túgel túsirdi Tentek teńizdiń aýyzǵa alǵysyz ashshy sýyn da tushshy káýsárge, sýsynǵa aınaldyrǵan jyl — osynyń ózi. Bul jyl eldiń ekonomıkalyq kartasyn ǵana emes-aý, ákimshilik kartasyna deıin qaıta jasady. El basqarýdyń eren, naǵyz lenınshe stılin birjola qalyptastyrdy. «Bos daýryǵý, beker maqtaný» bápine de tıym ornatty ardager alpys tórt! Partıanyń Ortalyq Komıtetiniń oktábr, noıabr Plenýmdary, Joǵarǵy ókimettiń sońǵy, dańqty sesıasy tarıhqa alpys tórttiń atymen jazyldy. Adamdy beıkúná kúıdirgish búrokrattar taǵy da tam-tum tóbe kórsetpek bolǵanyn osy alpys tórt ańǵaryp, partıanyń batyl qolymen jóppeldemde jóndep jiberdi.

Túptep kelgende, jyl óniminiń deni iship-jep túgesip, kıip tozdyratyn qoımadaǵy qor emes, urpaqtan-urpaqqa aýysatyn mol mura, dáýlet qoı. «Sol qazynaǵa jyl ishinde biz ne qostyq?» dep, ár jerdiń turǵyny óz tarapynan oılaıtyn elde, estıar adam ataýlynyń kúllisi ýaqytqa ózin jaýapty sezinetin elde turamyz biz. Bul jaǵynan tebirenseńiz, baıtaq Qazaqstan qashan da bar tulǵasymen kóz aldyńyzǵa keledi.

Menińshe, astyqtyń ózi máńgi saqtalmysh azyq. Otan qambasy ortaımas, tartylmas teńizdeı tabıǵat. Jalǵyz-aq aıyrmasy: teńiz ózenderi kóktemde quısa, munyń ózenderi kúzde tasıdy. 940 mıllıon putty sońǵy kezde soǵan aparyp biz quıyppyz. Abaı men Muhtar súıgen Qaraýyl ózeniniń bir kóktem tasýyndaı der em men ony! Qazaqstannyń úlken bolaty Qaraǵandynyń alǵashqy som temirine alpys tórtinshi jyly kúálik berdi. Endi onyń da besikten beli shyqty. Ol endi qyrýar zamandarǵa qyzmet etedi Tolysyp týǵan jyly bolsa da, toqtap turar jyly bolmaıtyn Ertis-Qaraǵandy kanaly, Gýrev-Astrahan temir joly sıpatty alyp qurylys ta ǵasyrymyzdyń alpys tórt jasynda qolǵa alyndy. Syrdarıanyń qaıta jaralǵan, adam qolynan arna tapqan jyly da osy alpys tórt. Aqyn shalqýynan da shabyttyraq shyndyq osylar.

Shabyt demekshi, ótken jylǵy óner ónimderiniń, de kóbi tutas halyqtyń tutynýyna jararlyq sapada, eldiń úlken rýhanı qazynasyna úles bop qosyldy. Aqyn-jazýshy, sýretshi, kompozıtor, artıs, kınematografıst — bári de tynymsyz tolǵanys, batyl barlaý, izdený baǵytyn ustandy. Nátıjesi — ulyly-kishili júldeden úmitker shyǵarmalar shyqty.

Orys ádebıeti men óneriniń onkúndigi Qazaqstandaǵy ótken jyl oqıǵalarynyń bel ortasynda bıik bir jota bop qaldy. Bul ózi qazaq halqynyń qashanǵy armany, Abaı armany da bolatyn. Sonaý, Pýshkınnen beri qaraı tamyr tartqan qarym-qatynas qazaq jerinde tolyq saltanat quryp, aqyry aǵa jurttyń qaharman mádenıetin qazaq qabyldady. Keń, teń otyryp, keleli keńester, ozyq oılar qozǵadyq. Qazaq Respýblıkasynyń Ykimeti orys mádenıetin nagradtady.

Iá, jyl oljasy jatqan bir taraý-taraý dastan ǵoı! Bárinen buryn osylardy týyndatyp, jetildirip jatqan adamdy aıtsańshy! Ótken jyly da qurmet altyn kitabyna kóp-kóp erlerdiń esimi jazyldy. Ol — eńbekshi adamnyń eresen joǵary sanasy, ar-namysy altynmen jazylyp, tarıhqa tabys etildi degen sóz. Alpys tórtinshi jyldyń metrıkasyn alǵan, kúáligine sonyń mórin bastyrǵan týyndylardyń birsypyrasyn aıtqanda, biregeıin ádeıi sońǵa qaldyrdyq. Úlken-kishimiz ornymyzdan turyp, aldyna baryp bas ıetin azamattar bar-aý! Osy júrgen bárimizden de uzaǵyraq; ómir súretin armanymyzdy, janymyzdy jalǵastyratyn, isimizdi. izimizdi de ilgeri aparatyn solar ǵoı! Solardy quttyqtaıyq!

— Alpys tórtinshi jyly týǵan kishkentaı azamattar! Alǵashqy jańa jyldaryn qutty bolsyn! Berekeli beıbit ómir keshińder! Ata-ananyń perzenti dalada qalý atymen qurysyn!

Dańqty jetijyldyq jeti taraýdan tutasqan uly Sımfonıa desek, alpys bes — sonyń, epılogy! Uly Oktábrdiń elý jyldyǵyna eńkeımeı enetin esik ol! Biz onyń mańdaısha, tabaldyryǵyn, bosaǵasyn bolattan, mármárden soǵamyz!

— Jańa jylymyz bárimizge de baıandy baqyt jyly bolǵaı, baýyrlar, dostar! Mezgil mekeni bizdiń Otandaı bolsyn! Kalendar betteriniń kúnde bireýin jyrlap turyp jyrtaıyq!

1965 jyl.

---