InfoHub Logo

Qaı zamanda bolmasyn óskeleń urpaqty óz halqynyń tarıhy men tegin, salt-dástúrin, tilin, dinin, bilimin, mádenı qasıetteri men ulttyq qundylyqtaryn tereńnen túsine alatyn ultjandy tulǵa etip tárbıeleý qoǵam qajettiligi. Qazaqstandyq ultjandylyq sezimi ult azamatynyń boıynda Otanyn jaqsy kórýi, onyń tabystary men jetistikterine rıza bolýy, kórnekti tarıhı tulǵalardyń ataq-dańqtary men óz aýylyna, qalasyna, óńirine, onyń mádenıetine, salt-dástúrlerine, eldiń tarıhyna qurmetpen qaraýy, onyń órkendeýi men ál-aýqatynyń jaqsarýyna baılanysty eńbek etýiniń qajettiligin kórsetedi. Ulttyq mádenı qundylyqtar belgili bir ultqa tán adamı qadir-qasıet, halyqtyń san ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan ulttyq rýhanı jáne dástúrli qundylyqtary, asyl murasy.

Ultymyzdyń tarıhyna, tarıhı ómirine  qarap urpaqty ulttyq múddege qyzmet etýge baǵyttaýda, zıalylyqqa tárbıeleý isinde erekshe mańyzǵa ıe bolǵan ulttyq sananyń rýhyna kóz jetkizemiz. Adamnyń barlyq qasıetteri onyń sanasyna baılaýly. Iaǵnı sana degenimiz adamnyń boıyndaǵy barlyq rýhanı qasıetterin qalyptastyryp, rettep, biriktirip otyratyn fenomen. Biraq sananyń adam boıyndaǵy qasıetterdi qalyptastyryp, nyǵaıtyp, biriktirip otyrýyna yqpal etetin tárbıe. Tárbıe qandaı bolsa, onyń sanasynyń órisi de oǵan táýeldi. Tarıhı sana, ulttyq sana adamı sananyń órisi, jeke adamnyń, ulttyń tulǵalyq negizi bolyp tabylady. Sebebi jeke adam ulttyq sanamen tarıhtan, ult mádenıetinen ózine laıyqty ornyn ıelenip otyrsa, halyq ulttyq sananyń kúshi arqyly ultqa aınalady jáne ózin-ózi saqtap, qorǵap otyrady. Adamzat balasy órkenıet bıigine kóterilgen saıyn sana, tanym, aqyl-parasat, zerde, bilim, tárbıe, qabilet, dúnıetanym, ulttyq sana, ulttyq rýh uǵymdarynyń qadiri arta túspek. Sebebi adam bolmysyn ǵylym men tehnologıanyń ústemdiginen qorǵap, arashalap otyratyn ult rýhanıaty, ult mádenıetiniń qundylyqtary. Ulttyq sana bar jerde maqsat, ult muraty, ulttyq ıdeıa qatar ómir súrmek. Bular qatar ómir súrgen qoǵamda memleketiń múddesine jany ashıtyn, aıanbaı qyzmet etetin, halyqqa durys aqylyn aıtatyn adamdar qatary qalyptasady. Sebebi halyqty memleketimen biriktirip otyratyn ulttyq sana, ulttyq sanasy tereń adamdar. Árbir jańa urpaq úshin mándi tárbıe – ulttyq turǵydaǵy tárbıe úlgisi bolyp tabylady. Sebebi, tárbıeniń negizin ǵasyrlar boıy qalyptasyp kelgen asyl rýhanı qundylyqtar jáne bıik izettilik pen moraldyq turǵysyndaǵy urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp jatatyn, adamnyń adamdyq qasıetin nyǵaıtyp ári asyldandyra túsetin, halyqtyń danalyq ómir–saltynan týyndap otyratyn buljymas erejeler men qaǵıdalar quraıdy.

Bolashaq urpaqqa tárbıe berýde rýhanı baılyq, moraldyq tazalyq, bilimdilik, dene bitimin jetildirý men básekege qabilettilik, pragmatızm, ulttyq kod sáıkestigi, sana-seziminiń ashyqtyǵy, ımandylyq pen ulttyq qasıetterdi sińire bilsek, sonda ǵana biz ulttyq rýhy joǵary, Otanynyń gúldenýine belsendi úles qosa alatyn azamattardy ósire alamyz. Sonymen qatar, ulttyq rýhanıat pen ulttyq namysty oıata bilý de úlken paryz. Otanyn súıýdiń negizi – ulttyq namys.  Ulttyq rýhanıat – ulttyq qundylyqtar júıesi. Rýhanıatqa ult tili, dili, dini, dástúri, ulttyq mádenıet, ádebıet, óner jáne t.b. ulttyq qundylyqtar jatady. Ol – halyq sanasynyń, minez-qulqynyń, is-áreketiniń rýhanı negizi, ulttyq bolmysy. Ulttyq rýhanıat myńdaǵan jyldar boıy urpaqtan-urpaqqa berilip, ár adamnyń boıyna ana sútimen birge sińedi. Ulttyq rýhanıatty saqtaý, ony nyǵaıtyp otyrý jáne damytý – óskeleń urpaqtyń qasıetti paryzy. Bul shyndyq, ádilettilik, qaıyrymdylyq, meıirimdilik, sulýlyq ıdeıalary men rýhanı-adamgershilik ustanymdaryn qabyldaý men paıymdaýǵa ákeledi. Syılaý jáne syı uǵymy da qazaq halqyna tán ulttyq qundylyqtarǵa jatady. Óz Otanyn súıetin, osy jerdiń tarıhy men tilin qurmetteıtin, ondaǵy ómir súrip jatqan ulttar men ulystardyń mádenıetin syılaıtyn, biraq ortaq qundylyqtary bar ekenin túsinetin, ózara senim men túsinistik rýhynda tárbıelengen azamattar árqashan álemge ashyq, izdenimpaz, bilim men ǵylymǵa qumar, jat qylyqtardan aýlaq jáne óz halqyn shyn súıetin bolady.

Ulttyq qundylyq-ulttyń tiregi bolǵandyqtan ulttyq qundylyqtarymyzdy saqtaý men nasıhattaý, ıaǵnı ulttyq kodty saqtap, mádenı biregeılikti jańǵyrtý, ulttyq qundylyqtar men salt-dástúrdi nasıhattaý arqyly qoǵamnyń mádenı deńgeıin, talǵamyn jáne rýhyn kóterý bizdiń mindetimiz!

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń

1-kýrs magıstranty Tanash Saltanat

---