InfoHub Logo

— Kóktem — qashan da kóktem, ol dúnıe-tirshilikti kórkeıtedi, kóbeıtedi! — dep baıaǵy zamannan beri adam balasynyń bári aıtyp keledi Ol ras, árıne. Osydan jıyrma jyl burynǵy surapyl soǵystyń sońǵy kókteminde jaraly aǵashtyń ózi de japyraqsyz qalǵan joq Okoptar ústi de áp-sátte kógerip shyǵa kelgen-di. Al sol «kóktem kórkeıtedi, kóbeıtedi!» degen sóz qansha aıtylsa da, kónermeıtini qyzyq. Jyldaǵy kóńiliń ózinshe qulpyryp, sheshek atady da, álgi sózin, jańasha árlenip, áldenip jatady: birin-biri qaıtalaǵan kóktem kórgen emespiz.

Dál osy sátte meniń kózim kóbine terezede. Bul terezeden bıyl osymen onynshy kóktemniń kórkine qaraımyn. Ózgeristiń jyldaǵysyn jylda belgilep qoıamyn. Basaryq boıy bir jyldary kedir-budyr kógerip, qasynda qaq sýy kólkip jatýshy edi, balalar sol sýdy keship oınap, «keme» júzdiretin-di. Endi sol jer oıynshyq keme emes, júz bala júzetin tórt buryshty, tamasha baseın bop ketken. Kóship kelgen jyly Muqan Tólebaev ekeýmiz baryp áńgime shertetin kók dóńes te bir jyly joǵalyp, ol orynǵa ataqty Abaı prospekti jarqyrap shyǵa keldi.

Prospektiń ortasy gúl-salaǵa aınaldy da, eki betinde samsaǵan záýlim saraılar sap túzep boldy. Baseınnen bergi baraktar men toqal-tamdar ornyna byltyrǵy jyly arhıv basqarmasynyń alty qatar úıi salynyp edi, qazir sol úı Qurmanǵazy kóshesine qaraı taǵy da sozylyp qalypty. Onyń shatyryn, terezelerin de beridegi bıik terekterdiń ústinen kórip otyrmyn, ıaǵnı, bıylǵy terekter jańa Almatyny jarqyratyp, tóbesine kóterip turǵandaı kórinedi maǵan. Maı merekesiniń sol jańa úıdegi jaǵalaýlary da álgi báıterekterdiń basynan jelbiregendeı. Mine, bul bir ǵana tereze aldyndaǵy kóktem men kóktem aıyrmashylyǵyn tanytatyn qubylystar. Al bizdiń baıtaq Otanymyzda osyndaı terezeniń neshe mıllıard ekenin kim sanapty?!..

Bir terezeniń aldyn ǵana emes-aý, búkil elimizdi tutas kórip otyrýǵa da bárimizdiń-aq kózimiz úırengen. Uly Otanymyzdyń ár sáttegi tynysyn tyńdap otyrýǵa da daǵdylanǵanbyz. Qazaqstannyń qaı jerlerine jańadan asbes, tıtan-magnıı kombınattary, qaı jerine alúmını zavody ornyǵyp bekidi. Áli barar jerine jetip bolmaǵan temir jol, asfált jol, kanal qurylystarynyń qaısysy osy saǵatta qansha belesten asty — bárin kórip otyrmyz. Buǵan qaraǵanda, jańalyqty kórý bizge jańalyq emes dep aıtýǵa da bolady. Biraq, eresen óskeleń ómirimiz nebir ǵajaıyp shyndyqtardy aldymyzǵa ákep aqtara salǵanda tańyrqaýymyzdy qoıa almaıtynymyz taǵy bar-aý!..

— Aspannan arǵy ǵaryshta kádimgi naǵyz adam — sovet adamy jaıaý, adymdap júr, júzip júr. Jerdegiler onyń dıdaryn kórip, sózin de tyńdap otyr...

Keshegi marttyń ǵana habary edi ǵoı osy. Osydan az kún buryn ózge túgil, ózimiz qaıran qalǵan jaı edi bul. Al qazir she?.. Qazir árbirimiz sol Alekseı Leonovtyń kózimen búkil jer sharyn kosmostyń úlken terezesinen de kórip otyrmyz, qara qurlyq atanǵan Afrıkanyn kóp jeri kógerip, kóriktene bastaǵan, Latyn Amerıkasynda da bulttyń jyrtylǵan jerleri bar. Átteń, sonymen birge áli de týyrylyp turǵan qara bult qansha deseńshi!.. Muhıt ústiniń munartý sebebi de sodan ǵoı. Biraq bulttyń kúndi kózden jasyra almaıtyny sıaqty, jerdi de óne boıy búrkep tura almaıtyny bárimizge aıan. Alys kosmostan typ-tynysh kóringen araldardyń kóbi-aq — bult astynda bulqan!..

Beláev pen Leonov jarty myń kılometr bıikten jerge qaraǵanda, solardyń kózine túsken bir ǵalamat — Saıgon ústindegi najaǵaı edi-aý... Jeti sekýnd ishinde on bes dúrkin jarq etken álgi najaǵaı — sol tusqa da adamzat kókteminiń aq jańbyryn tókkizgeli turǵan qudirettiń kúshtiń dúmpýi Amerıkan ımperıalıseriniń qara quzǵyndaı qalbańdaǵan bombashylaryna Vetnam halqynyń dál tıgizgen oǵy edi ǵoı ol.

Kosmostan, kórshi planetalardan ómir paıdasyn izdestirýdi maqsat qyp, adam qıaly alysqa shyrqap jatqan shaqta Djonson jendetteri jerdegi ózimizdiń tól kóktemge tóbeden bomba tastap, tipti ýly gaz shashyp, ıadrolyq raketa jumsap júr.Birinshi maı, mine, tap osyndaılarǵa o bastan-aq qarsy jaralǵan.

— Osy kóktem ıankıdiń ol taraptan ketýine kepil bolsyn! Búgingi búkil álem talaby, árbirimizdiń ómirimiz osy. Amerıkandyq azamattar da osy talappen aq úıdiń irgesin solqyldatyp, esigine ereýilmen baryp tur.

...Biz jańaǵy kosmos terezesinen áli qarap otyrmyz. Kóz aldymyzda — Birinshi Maıǵa qaraǵan túngi jer shary. Shyǵys Eýropadan Tynyq muhıtqa deıin birtutas qyzyl-jasyl juldyzdar shoq-shoǵymen gúl bolyp kókke atylady. Bostandyq aralynyń ústi de sondaı jalyndy gúlmen jarqyrap kórinedi.

— Salút!

— Taǵy da, taǵy da, taǵy da salút!

Iá, sosıalızm lageriniń salúty muhıttan molyraq! Ózge taraptaǵy tuńǵıyq túnekke de shapaǵyn shashyratyp jatqan sol týystar salútiniń tańy.

Olar osy salútpen soǵystan sońǵy jıyrma kóktemdi muńsyz, oljaly ótkerip, endi aldaǵy kóktemderdiń jemisin birlesip bitik ósirýge sert, senim berise bastady. Sovet-polák halyqtarynyń keshegi Dogovory kepil soǵan. Týystar peıiliniń tutastyǵyn, jan-jarastyǵyn, ortaq maqsatyn qadir tutqan qanshama oıshyl qaıratkerler kóptegen Kompartıalar atynan jýyrda ǵana keleli keńes qurdy. Ol keńes sonaý orta shendegi zor, asa jarqyn janǵan aǵa juldyzdyń túbinde ótti. Sovet — Vetnam, Sovet — Monǵol mazmundamalaryna da sol juldyzdyń túbinde qol qoıyldy.

Sol, sonaý zor, asa jarqyn janǵan aǵa juldyz — Moskva. Osy ǵasyrdyń otty jarshysy ol! Moskva mart aıynda eldiń eń bir úlken uranyn taǵy da kóterdi. KPSS Ortalyq Komıtetiniń mart Plenýmy bizdiń bıylǵy kóktemdi barlyq maǵynasynda bastap keldi. Baıtaq Otan jerindegi ár topyraqtyń óz daqylyn, ósimdigin, tólin qunarymen tabystyrǵan, eńbekke adam yqylasyn arttyrǵan, qaýym-qaýym sharýalar shabytyn órletken tamasha forým boldy bul. Ótken shaqtyń ókinishin de asa birlikpen taldap kórsetti

Mart Plenýmy — shyn maǵynasynda, bıylǵy kóktemimizdiń avtory. Kóktemde shalqyǵan kóńil kúıimizd!n tóteleı tórkini— sol! Endi basqany qoıyp, osyǵan oraı syrlasaıyq!

Oral oblysyndaǵy «Berezovskıı» sovhozynyń shopany, oblystyq covettiń ótken marttaǵy saılaýynda halyq qalaýlysy bolǵan Shámshi Tábishev bizdiń bir tilshige:

— Átteń-aı, osy maýsymdaǵy ár táýlikte qyryq saǵat bolsa ǵoı!.. Kóktem jumysynyń kólemi mezgilinen kóbirek bop tur! — degen eken. óte tereń aıtylǵan syr. Muny, shynynda da, qyryq saǵattyń qyzmeti bar, jaýapkershilikti jan túkpirinen óndirgen adam ǵana aıta alady. Sol Shámshi qysty yǵystyryp, onyń esebinen kóktemge mezgil, ıaǵnı oryn alyp bergen: qoıdy qysta tóldetý degenniń maǵynasyn óz basym osylaı uǵamyn. Bul joldas bıylǵy kóktemde árbir júz saýlyqqa júz jıyrma tórt qozy emes, qoı qosyp shyǵaryp otyr. Qaıtalap aıtaıyq, asyly, adam janyna ózgeniń buıryǵynan góri óz júreginiń ámiri yqpaldyraq. Bul kúnde árkim-aq jyr tolǵaǵy qysqanda shyrt uıqydan oıanar aqyn sıpatty.

İrilengen shopandar brıgadasy da ázirshe balań kóktemde kóringen tóldeı. Al onyń bolashaǵy asqar taýdaı zor. Qaýym-ortadan bir sát oqshaý qalmaı, tóńirek qamqorlyǵyn saǵat saıyn sezine, óz yqpalyńdy joldasyna da tıgize júrgenge ne jetsin! Ondaı brıgadalarǵa árkim-aq qalanyp-ótinip barady da, búgingi ortaq oılanyp, aldaǵyny birlesip arman etýden sony jaqyndata túseıik deýden jalyqpaıdy.

Bıyl Qazaqstannyń bıdaıymen birge kúrishi, tarysy men sulysy da bógde daqylǵa óz ornyn bosatpaq emes. Ár daqyl — óz topyraǵynyń arýy. Bul shyndyqty da bir aýyzdan qoldap, uran kóterip otyrǵandar sol dala bapkerleriniń ózderi. «Dalanyń baby da balanyń babyndaı!» deıdi olar. Bul da ynta-jigerden, tvorchestvolyq tolǵanystan týatyn oı.

Ynta!.. Túptep kelgende kolhoz ben sovhozdy yntalandyrý degenimiz sol jeke adamdy, ıaǵnı shopan, zootehnık, mehanızator, agronom Shámshilerdiń óz yqylasyn ósirý, solardyń eńbegin qymbattyraq baǵalaý bop shyǵady. Olar eńbek pen tabys — egiz ekenin biledi. Adamdy eńbek pen tabys ekeýlep tárbıeleıtini de ámbege aıan. Bizdiń qoǵamnyń músheleri «kóp berip, az al» degendi óz júreginen óndirmese, ózgeniń aýzynan qıyn jyldarda da estigen emes.

Mine, endi tabystyń kóktemgi seldeı shalqyp, tasıtyn shaǵy týdy. Tabys pen tabys salyǵyn qaıta qaraý sharalarynda osyndaı tamasha syr bar ǵoı, jyr bar ǵoı. Eńseli, keń mektep úıi, balalar baqshasy men klýb, ádemi páterler, ystyq, taza monshalar men máýeli baqtar eginshi-malshy qonystaryna eresen mol baratyn boldy. Birinshi Maı — batyr Maı tabıǵatyna tán alyp qozǵalys, mine, osylaı bolsa kerek!

KPSS Ortalyq Komıtetiniń byltyrǵy Uly Oktábr merekesinen az kún buryn ótken oktábr Plenýmy bıylǵy Maı qarsańyndaǵy mart Plenýmyn tamasha daıarlap edi. Al, mart Plenýmy Maı dalasynyń ómirin barlyq jaǵynan óte bir kórkem de, qýatty kóktem etip daıarlady. Bul iske aýyldyń sharýalary ǵana emes, jumysshy men ıntellıgensıa da jumyla qol qoıdy. Pıoner balanyń da, pensıoner aǵanyń da nazar-yqylasy dala dabylyna aýǵan shaq.

Iá!.. Maı maýjyrap, óziniń barlyq tamasha boıaýymen dalamyzǵa. Tipti sonaý qarly shyńǵa qaraı da órmelep shyǵyp ketti. Qalanyń kóshe-alańdaryn, skver baqtaryn ádemi kıindirdi, terezemizdiń, aldyn kórkeıtip, bólmemizge de japyraǵyn ákep jaıyp saldy. Sol sıaqty kóńilimizge de taǵy bir tamasha kóktem ornatty ol. Adamnyń ishi-syrtyn birdeı jadyratatyn osy lenınızm kóktemine, komýnızm kóktemine qansha qarasań da kóz toımaıdy, juparyn juta bergiń keledi. Onyń qaıtalanbas kórkine qaıran qalasyń da otyrasyń! Onyń jer betine jaıyla túskenin janyńmen tileısiń! Óıtkeni, bul kóktem qyzǵaldaq maýsymyndaı qysqa emes, máńgi jasaıtyn, máńgi jasara beretin kóktem ǵoı.

— Al, káne dostar! Máńgi kóktemniń juparyn juta bereıik! Birinshi Maı kóshesimen bıik maqsatqa qaraı alshaq adymdap, onyń týyn joǵaryraq kótereıik! Onyń asqaq jyryn bárimiz qosylyp aspanǵa shyǵaraıyq! Mine, dáýir úni, zamana sózi osyndaı.

1965 jyl

---