InfoHub Logo

Taqyryby: Myń bir maqal, júz bir jumbaq (qabileti tómen oqýshylarmen ótkizilgen saıys sabaqtyń jospary)
Maqsaty:
1. Oqýshylardyń maqal – mátelderge, jumbaqtarǵa degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Maqal - mátelderdi, jumbaqtardy kóptep bilýge, shapshańdyqqa baýlý.
2. «Sóz máıegi - maqal» degendeı, ata - babamyzdan qalǵan ósıet sózder arqyly shákirtterdi adamgershilikke, meıirimdilikke tárbıeleý, oıyn naqty, durys jetkizýge, tapqyr sóıleýge úıretý.
2. Sóz óneri arqyly oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý.

Ótilý barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Saıysqa qatysýshylar úsh topqa bólinedi. Muǵalimderden ádil qazylar saılanady.
Muǵalim: Qurmetti oqýshylar men ustazdar! Bizdiń «1001 maqal, 101 jumbaq» atty saıys oıynymyzǵa qosh keldińizder!
Bul saıysqa 5 - 7 - synyp oqýshylarynan qurylǵan úsh top qatysady:
1. «Suńqar» toby. 2. «Barys» toby. 3. «Qyran» toby.
Aldymen maqal - mátel degenimiz ne? Qysqasha toqtalyp ótsek.
Maqal - mátelder – halyq danalyǵynyń qazyna baılyǵy, ata - babamyzdan qalǵan óshpes mura. Olar ǵasyrlar boıy qalyptasyp, sol halyqpen máńgi baqı birge jasap, bite qaınasyp ketken dúnıe. Sondyqtan da ony jurtshylyq jadyna saqtap, óziniń kúndelikti ómirinde, ózara qarym - qatynasynda paıdalanady. Maqal men mátelge baı halyqtyń biri – qazaq halqy. Kólemi jaǵynan shaǵyn bolǵanmen, ýaqyt ótken saıyn maǵynasy tereńdep, quny artyp, qymbat qazynaǵa aınalyp keledi. Maqal - mátel – tárbıelik máni zor, rýhanı baılyq.
Endeshe biz búgingi saıysymyzdy bastaıyq.

1 - týr: «Kim kóp biledi?» Qatysýshy toptar maqal – mátel aıtýdan jarysady. (1 mınýt ýaqyt beriledi, sol ýaqyttyń ishinde toptar qansha maqal aıtsa, upaı sany da soǵan qarap qoıylady)
2 - týr: «Maqal – sózdiń máıegi» (taqtada maqal - máteldiń basy beriledi, qatysýshy toptar maqaldy jalǵastyrady)

1. Týǵan jerdeı jer bolmas,...(týǵan eldeı el bolmas)
2. Otan úshin otqa tús,...(kúımeısiń)
3. Otandy súıý... (otbasynan bastalady)
4. Óner - aǵyp jatqan bulaq,...(bilim – janyp turǵan shyraq)
5. Jaqsynyń aty ólmeıdi...(ǵalymnyń haty ólmeıdi)
6. Eńbek etseń erinbeı,...(toıady qarnyń tilenbeı)
7. Kóp túkirse,...(kól)
8. Erinshek eginshiden,...(elgezek masaqshy ozypty)
9. Jylaı - jylaı aryq qazsań,...(kúle - kúle sý ishersiń)
10. Eńbek etpeseń, elge ókpeleme,...(egin ekpeseń, jerge ókpeleme)
11. Erdiń atyn,...(eńbek shyǵarar)
12. Otan úshin kúres -...(elge tıgen úles)
13. Jeti jurttyń tilin bil,... (jeti túrli bilim bil)
14. Oqýsyz bilim joq,.... (bilimsiz kúniń joq)
15. Kóre - kóre kósem bolasyń,.... (sóıleı - sóıleı sheshen bolasyń)
16. Óner aldy -.... (qyzyl til)
17. Mektep – keme,... (bilim teńiz)
18. Eńbektiń nany tátti,... (jalqaýdyń jany tátti)

3 - týr. «Kim tapqyr?!» Jumbaqtar sheshý jarysy.
1. Qardaı appaq,
Baldaı tátti - aq (qant)
2. Kúnde oǵan qaraımyn,
Qarap shashymdy taraımyn. (aına)
3. Aıaǵy joq júredi,
Aýzy joq sóıleıdi. (hat)
4. Shyr - shyr etedi, Qulaǵyńnan ótedi.
Ustaı alsań, Sóılep ketedi. (telefon)
5. Aınalada aq otaý,
Aýzy - murny joq otaý. (jumyrtqa)
6. Qabat - qabat qattama,
Aqylyń bolsa, attama. (kitap)
7. Óshirdi, súrtti, Ózgeni qurtty,
Ózin de qurtty. (óshirgish)
8. Úıretken bilimdi
Qyryq eki ilimdi. (alfavıt)
9. Bir úıde turady elý batyr,
Úı syrtyna shyqsa, ólip jatyr (sirińke)

4 – týr: «Oılan, tap»
- Al balalar, men Sizderge jumbaq aıtamyn. Jumbaq degen alaqandy jumýdan, ıaǵnı qoldyń ishinde bir nárseni jasyryp, jumyp turyp, sony tap degennen shyqqan. Jumbaq jasyrǵanda aıtylar nárseni oıda búgip qalyp, soǵan uqsas nárselerge teńep, tuspaldap sıpattap aıtady.
Sharty: Muǵalim jumbaq jasyrady, jaýabyn aıtý kerek, sol jumbaqtyń jaýabyn taýyp aıtqan soń, jaýabyna sáıkes maqal aıtý kerek.

1. Jumbaq: Shyńdary shyrqaý,
Kóship júr bir taý. (Túıe)
Maqal: Kórmes túıeni de kórmes.

2. Jumbaq: Jaıǵan jastyq sógildi,
Appaq mamyq tógildi. (Qar)
Maqal: Qalaýyn tapsa qar janar.

3. Jumbaq: Jelden jeligedi
Sýdan sheginedi. (Ot)
Maqal: Otan ottan da ystyq.