InfoHub Logo

Jobanyń taqyryby: «Qazaq» gazeti – eldiktiń jarshysy
Maqsaty: Alash jurtynyń aldaspanyna aınalǵan «Qazaq» gazetindegi Alash ıdeıasy men kóterilgen eldik máselelerdiń mańyzyn ashý.
Mindetteri:
1. «Qazaq» gazetiniń shyǵý tarıhymen tanysý.
2. Gazettiń ustanǵan baǵyt - baǵdaryn, maqsattaryn saraptaý.
3. «Qazaq» gazetinde basylǵan Álıhan Bókeıhanov kósemsózderindegi eldik máselesin taldaý arqyly oı qorytý.
4. Alash murasyn jas urpaqqa oqytýdyń tárbıelik tıimdiligin zerdeleý.
Ózektiligi: Óziniń týǵan tarıhy men ádebıetin, taǵylymy mol ádebı murasyn tanyǵan jáne astarly oıdy tereń uǵyna bilgen urpaq qana eldiń áleýmettik - saıası ómirin jańǵyrta alady.
Másele: Alash qaıratkerleri ádebı murasynyń urpaq tálim - tárbıesindegi alar orny qandaı?
Kútiletin nátıje: «Qazaq» gazetiniń Alash eli tarıhynda alǵan ornyn zerdeleý arqyly jas urpaqtyń sanaly ári rýhanı jan dúnıeleri keń tulǵa bolyp qalyptasýyna yqpal etý.
Jumystyń praktıkalyq mańyzy: Joba barysynda taqyryptyq, mazmundyq turǵydan taldanǵan derekter úıirme, arnaıy kýrs jumystaryna járdemshi qural bola alady.
KİRİSPE

Alash jáne «Qazaq» gazeti
Halyqtyń ótken ómiri jalpy qoǵamdyq máni bar tájirıbe retinde qorytylyp, belgili bir dárejede ult ıgiligine asqanda ǵana qundylyqqa aınalady. Onsyz ótken tarıh mánsiz áńgime ǵana bolmaq. Eger biz Alash qozǵalysyn ult tarıhynda erekshe orny bar qubylys retinde ǵana baǵalaýmen shektelsek, onda ony túsine almaǵan urpaq bolyp shyǵar edik. Bizge búgin jalpyulttyq deńgeıde qorytylyp, jalpyulttyq deńgeıde ıgerilgen, ıaǵnı ulttyq dúnıetanym men ustanymnyń irgetasy mindetin atqara alatyn tarıh qajet. Al Alash qozǵalysy men Alash jurtynyń aldaspanyna aınalǵan «Qazaq» gazeti - sol dúnıetanymdyq tarıhtyń ózegi.

Osydan dál ǵasyr buryn 1913 jyldyń 2 aqpanynda qazaq dalasynda tarıhı mańyzy zor, alash tarıhyndaǵy rýhanı silkinisti oqıǵa oryn aldy. Dál osy kúni dúnıege alty alashtyń joqtaýshysyna aınalǵan «Qazaq» gazeti keldi. Jyldar boıǵy ezgiden qajyp, rýhanı qaljyraı bastaǵan qazaq dalasynda ulttyń eńsesin kóterýge úndeıtin, ulttyq ıdeıany nasıhattaıtyn «Qazaq» gazetiniń alǵashqy nómiri osy kúni jaryq kórdi.
«Qazaq» – qoǵamdyq - saıası jáne ádebı gazet. 1913 jyldyń 2 aqpanynan bastap Orynborda aptasyna bir ret, 1915 jyly aptasyna eki ret shyǵyp turǵan. Taralymy 3000, keıbir málimetterde 8000 - ǵa jetken. Birinshi redaktory – áıgili ǵalym, jazýshy qoǵam qaıratkeri Ahmet Baıtursynov, ekinshi redaktory - qoǵam qaıratkeri, jazýshy Mirjaqyp Dýlatov, bastyrýshysy - “Azamat” seriktigi bolǵan.

Ótken HH ǵasyr basynda ult muraty, el múddesi qatań synǵa túsken kezeń bolǵandyqtan, sol tustaǵy zıaly qaýym ókili qazaq jurtynyń da órkenıetti elderdegideı saýatty bolýyn tilep, eń bastysy uıqyǵa ketken qoǵamnyń saıası saýatyn ashýǵa belsene kirisken bolatyn. Osy baǵytta ulttyń joǵyn joqtaıtyn, baıtaq dalaǵa qonystanǵan el arasyna endep kete alatyn, sol arqyly ulttyq ıdeıany, bostandyq pen birlikti nasıhattaı alatyn baspasózdiń róli erekshe sezilgen edi. Mundaı maqsat - muratty 5 jyl ǵumyr keship, 265 nómirin jaryqqa shyǵaryp úlgergen "Qazaq" gazeti sheber oryndap shyqty. Basylym týraly Muhtar Áýezov: "Qazaq" gazeti - el dertiniń sebebin uǵyp, emin bilip, endi qazaqty oıatyp, kúshin bir jerge jınap, patsha saıasatyna qarsylyq oılap, qurǵaq ýaıymnan da bos sózden de iske qaraı aıaq basamyz dep talap qyla bastaǵan ýaqytqa týra keldi. Bul tutynǵan jolda "Qazaq" gazeti óz mindetin dóp atqardy", - dep jazady.
Biz osy zertteý jumysy arqyly Alash aspanynyń astynda dúnıege kelgen tuńǵysh ulttyq - demokratıalyq, saıası - qoǵamdyq basylym «Qazaq» gazetiniń negizgi maqsatymen, tutqan jolymen tanysyp, búgingi tańdaǵy qazaq basylymdarymen úndestigin taldamaqpyz.

1. NEGİZGİ BÓLİM
2. 1. «Qazaq» gazetiniń shyǵý tarıhy
Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Raıymjan Mársekuly jáne basqalar bastaǵan aldyńǵy qatarly qazaq oqyǵandary jalpyhalyqtyq gazet ashýmen 1905 jyldan aınalysa bastady. Aldymen olar «18 aqpan jarlyǵy» shyǵysymen "Qazaq" gazetiniń basty uıymdastyrýshysy, qamqorshysy ári negizgi avtory Álıhan Bókeıhanuly ózderiniń saıası talaptaryn áıgili «Qarqaraly petısıasyna» tizip jazyp, osy jarlyqqa qol qoıǵan orys patshasynyń atyna poshtamen jóneltedi.

Petısıanyń 3 - taraýynda: «Qazaq halqynyń qazirgi muqtajyn aıqyndaý úshin qazaq tilinde gazetter basyp shyǵarý qajet, ol úshin bastapqy senzýrasyz baspahana ashýǵa jáne gazet basýǵa ruqsat suraý emes, qulaqtandyrý tártibin ornatý kerek bolady» dep jazylǵan edi.
Tarıhı derekterge qaraǵanda, «Qazaq» degen ataýmen qazaq gazetin shyǵarýǵa resmı ruqsat Ahmet Baıtursynulyna 1905 jylǵy jeltoqsannyń 9 - y berilgen.
«Qazaq» gazetin metropolıanyń Kıevten Qazanǵa, Sankt - Peterbýrgten Tomskige deıingi ýnıversıtetterinde bilim qýyp júrgen qazaq stýdentteri jazdyryp oqyǵany týraly derekter kezdesedi.

Oksford ýnıversıtetindegi Ortalyq Azıany zertteý qoǵamynyń pikirinshe, «Qazaqtyń barlyq mańdaıaldy jetekshileri onyń «Qazaq» gazetiniń qyzmetkerleriniń arasynda júrdi, onyń ishinde M. Jumabaıuly, M. Dýlatuly, H. Dosmuhameduly, E. Omaruly, A.- H. Júndibaıuly, M. Tynyshbaıuly jáne taǵy basqalar bar...». «A. Baıtursynuly jáne basqalar ózderiniń qazaq tarıhy, qazaq fólklory jáne lıngvısıkasy týraly zertteýlerin jarıalady. Jalpy «Qazaq» gazeti óte joǵary ǵylymı deńgeıge jetti» dep esepteıdi Oksford ýnıversıtetiniń zertteýshileri.