Modelder. Aqparattyq modeldeý. Kompúterde modelderdi zertteý.
Informatıka
Sabaqtyń taqyryby: Modelder. Aqparattyq modeldeý. Kompúterde modelderdi zertteý.
Sabaqtyń maqsaty: Modeldeý túrlerin jańa tehnologıalyq aqparatty qoldana otyryp, aqparattyq modelmen jumysty beınelep kórsetý.
Bilimdilik: Aqparattyq model týraly tolyq málimet berý.
Damytýshylyq: Oqýshylar logıkalyq oı - órisin, zeıinin, este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Kompúterlik saýattylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa taqyrypty meńgerý.
Sabaqtyń túri: Bilim bekitý sabaǵy.
Ádis - tásilderi: Jeke, toppen jumys, óz betimen jańa bilim alý, bekitý jattyǵýlary.
Pánaralyq baılanys: Matematıka, Bıologıa, Geografıa, Tehnologıa
Kórneki quraldar: Úlestirme tapsyrmalar, prezentasıa, kartochkalar
Tehnıkalyq qurylǵy: Kompúter, ınteraktıvti taqta, magnıttik taqta.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, balalardy jerebe arqyly topqa bólip otyrǵyzý. Top basshylaryn anyqtaý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
«Kim márege birinshi jetedi?» saıysy
Balalarǵa ótken taqyryptary boıynsha suraqtar qoıylady. Birinshi bop kartochkany kótergen top jaýap beredi, eger durys jaýap berse sol toptyń máshini alǵa jyljıdy.
3. Jańa sabaq «Bilimdi myńdy jyǵar»
Model degenimiz – naqty obektini, prosesti nemese qubylysty yqsham ári shaǵyn túrde beınelep kórsetý.
Model – kórneki túrde jazbasha jospar, syzba retinde jasalady.
Modeldeý – obektilerdi, prosesterdi nemese qubylystardy zertteý maqsatynda olardyń modelin (maketin) qurý.
Modeldi qasıetterine qaraı mynadaı toptarǵa:
Qoldanylý aımaǵy.
Modelde ýaqyt faktoryn eskerý.
Bilim salasyna qaraı toptaý.
Modeldi kórsetý tásiline qaraı toptaý.
Aqparattyq model - zertteýdegi obekt týraly qajetti aqparattyń bárin qamtıtyn shamalar jıyntyǵy. Aqparattyq modeldi qolmen ustap, kózben kóre almaımyz, sebebi olar tek aqparattardan ǵana quralady.
Mysaly: ártúrli qubylystar: ekonomıkalyq, fızıkalyq, hımıalyq.
Materıaldyq model - naqty nysandar, mysaly: globýs, sqemalar, maneken, ushaq modeli.
Aqparattyq modeldiń túrleri:
Geometrıalyq model – grafıkalyq pishinder men kólemdi konstrýksıalar.
Aýyzsha model – ılústrasıany paıdalanyp, aýyzsha jáne jazbasha sıpattaýlar.
Matematıkalyq model – obekt nemese prosestiń ár túrli parametrleriniń baılanysyn kórsetetin matematıkalyq formýlalar.
Qurylymdyq modelder – sqema, grafıkter men kesteler.
Logıkalyq model – oı qorytyndysy men sharttardy taldaý negizge alynǵan is - áreketterdi tańdaýdyń ár túrli nusqalary kórsetilgen modelder.
Arnaıy modelder – notalar, hımıalyq formýlalar.
Kompúterde model qurý kezinde obektige zertteý maqsatynda, zertteý quraldary men adamnyń bilim dárejesine qaraı ártúrli aqparat jınaqtalady. Mysaly: ósip turǵan gúl jóninde bıologıa mamany, dáriger jáne oqýshynyń alatyn málimetterin salystyraıyq.
4. Sergitý sáti «Oınaıyq ta, oılaıyq!»
5. Bekitý. “Ózińdi tekser”saıysy. Balalarǵa jrebıı arqyly kartochkalar usynylady. Kartochkada model túrleri jazylady sol modelderdi túsindiredi, mysal keltiredi.
6. Baǵalaý
7. Qorytyndylaý
8. Refleksıa
Modelder. Aqparattyq modeldeý. Kompúterde modelderdi zertteý. júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Modelder. Aqparattyq modeldeý. Kompúterde modelderdi zertteý.
Sabaqtyń maqsaty: Modeldeý túrlerin jańa tehnologıalyq aqparatty qoldana otyryp, aqparattyq modelmen jumysty beınelep kórsetý.
Bilimdilik: Aqparattyq model týraly tolyq málimet berý.
Damytýshylyq: Oqýshylar logıkalyq oı - órisin, zeıinin, este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Kompúterlik saýattylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa taqyrypty meńgerý.
Sabaqtyń túri: Bilim bekitý sabaǵy.
Ádis - tásilderi: Jeke, toppen jumys, óz betimen jańa bilim alý, bekitý jattyǵýlary.
Pánaralyq baılanys: Matematıka, Bıologıa, Geografıa, Tehnologıa
Kórneki quraldar: Úlestirme tapsyrmalar, prezentasıa, kartochkalar
Tehnıkalyq qurylǵy: Kompúter, ınteraktıvti taqta, magnıttik taqta.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, balalardy jerebe arqyly topqa bólip otyrǵyzý. Top basshylaryn anyqtaý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
«Kim márege birinshi jetedi?» saıysy
Balalarǵa ótken taqyryptary boıynsha suraqtar qoıylady. Birinshi bop kartochkany kótergen top jaýap beredi, eger durys jaýap berse sol toptyń máshini alǵa jyljıdy.
3. Jańa sabaq «Bilimdi myńdy jyǵar»
Model degenimiz – naqty obektini, prosesti nemese qubylysty yqsham ári shaǵyn túrde beınelep kórsetý.
Model – kórneki túrde jazbasha jospar, syzba retinde jasalady.
Modeldeý – obektilerdi, prosesterdi nemese qubylystardy zertteý maqsatynda olardyń modelin (maketin) qurý.
Modeldi qasıetterine qaraı mynadaı toptarǵa:
Qoldanylý aımaǵy.
Modelde ýaqyt faktoryn eskerý.
Bilim salasyna qaraı toptaý.
Modeldi kórsetý tásiline qaraı toptaý.
Aqparattyq model - zertteýdegi obekt týraly qajetti aqparattyń bárin qamtıtyn shamalar jıyntyǵy. Aqparattyq modeldi qolmen ustap, kózben kóre almaımyz, sebebi olar tek aqparattardan ǵana quralady.
Mysaly: ártúrli qubylystar: ekonomıkalyq, fızıkalyq, hımıalyq.
Materıaldyq model - naqty nysandar, mysaly: globýs, sqemalar, maneken, ushaq modeli.
Aqparattyq modeldiń túrleri:
Geometrıalyq model – grafıkalyq pishinder men kólemdi konstrýksıalar.
Aýyzsha model – ılústrasıany paıdalanyp, aýyzsha jáne jazbasha sıpattaýlar.
Matematıkalyq model – obekt nemese prosestiń ár túrli parametrleriniń baılanysyn kórsetetin matematıkalyq formýlalar.
Qurylymdyq modelder – sqema, grafıkter men kesteler.
Logıkalyq model – oı qorytyndysy men sharttardy taldaý negizge alynǵan is - áreketterdi tańdaýdyń ár túrli nusqalary kórsetilgen modelder.
Arnaıy modelder – notalar, hımıalyq formýlalar.
Kompúterde model qurý kezinde obektige zertteý maqsatynda, zertteý quraldary men adamnyń bilim dárejesine qaraı ártúrli aqparat jınaqtalady. Mysaly: ósip turǵan gúl jóninde bıologıa mamany, dáriger jáne oqýshynyń alatyn málimetterin salystyraıyq.
4. Sergitý sáti «Oınaıyq ta, oılaıyq!»
5. Bekitý. “Ózińdi tekser”saıysy. Balalarǵa jrebıı arqyly kartochkalar usynylady. Kartochkada model túrleri jazylady sol modelderdi túsindiredi, mysal keltiredi.
6. Baǵalaý
7. Qorytyndylaý
8. Refleksıa
Modelder. Aqparattyq modeldeý. Kompúterde modelderdi zertteý. júkteý
You Might Also Like
-
Taqyryby: Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń paıda bolýy.
