Tas dáýiri (paleolıt)
Tas dáýiri (paleolıt)
Konspekt
Adamzat qoǵamyndaǵy eń uzaq tas dáýiri (paleolıt) erte jáne keıingi tas ǵasyry bolyp eki kezeńge bólinedi. Erte tas ǵasyry b. z. b. 2 mln 500 myń – b. z. b. 40 - 35 myń jyl aralyǵyn qamtyǵan (2011 jylǵy baspada b. z. b. 2 mln 600 myń – b. z. b. 40 myń jyl aralyǵy dep kórsetilgen). Keıingi tas ǵasyry b. z. b. 40 - 12 myń jyl aralyǵyn qamtıdy. Erte jáne keıingi paleolıt aralyǵyndaǵy orta tas ǵasyrynyń merzimi – b. z. b. 100 - 40 myń jyl aralyǵy.
Erte paleolıt 3 kezeńnen turady.
1) Oldýveı – b. z. b. 2, 6 mln – 800 myń jyldar.
2) Ashel – b. z. b. 800 - 140 myń jyldar.
3) Mýste – b. z. b. 140 - 40 myń jyldar.
Shyǵys Qazaqstannyń Shýlbınka, Ońtústik Qazaqstandaǵy Arystandy ózeniniń boıynan keıingi tas ǵasyrynyń turaqtary tabyldy. Bul turaqtardan óte jaqsy óńdelgen qyrǵyshtar qazyp alyndy. Qyrǵyshtar shamamen budan 25 myń jyl buryn jasalynǵan.
Adamdar toby birtindep týysqandardyń ujymyna – rýlyq qaýymǵa aınaldy. Bul “sanaly adamnyń” shyǵý ýaqytyna sáıkes keledi. Ár rýda birneshe ondaǵan rýlas adam boldy. Alǵashynda barlyq jumystardy analar atqaryp, ujymdaǵy analar bedeli artty. Rýlyq bólinis analardyń ústemdigimen anyqtaldy. Jer, baspana, eńbek quraldaryna ortaq menshik boldy.
Rý ishindegi máseleler jalpy jınalysta sheshildi. Oǵan erlermen birge áıelder de qatysty. Jalpy jınalysta saılanǵan aqsaqaldar daýly máselelerdi sheshti, ań aýlaıtyn, mal jaıatyn jerlerdi bólip berdi. Rýlyq birlestikterdi kósemder basqardy.
Shaqpaqata (Mańǵystaý) jáne Arystandy (Qarataý) turaqtary erte tas ǵasyrynyń eń kóne eskertkishteri bolyp esepteledi. Cebebi bul turaqtardan tabylǵan quraldar Oldývaı (Shyǵys Afrıka) caıynan tabylǵan eń kóne quraldarmen zamandas. Bul tas quraldar – jarǵysh synatas, bıfas, pyshaq, qyrǵysh, úshkirtastar.
Ortalyq Qazaqstandaǵy keıingi paleolıttik eskertkishterdiń eń kórnektisiniń biri – Batpaq turaǵy. Onyń mádenı qabaty jer betinen 6 metr tereńdikten tabylǵan. 300 - ge taıaý tas qyrǵyshtar qazyp alyndy. Turaqtyń jasy – b. z. b. 30 - 25 myńynshy jyl. Ortalyq Qazaqstandaǵy Semizbuǵy turaǵynan júzi túzý, keıde qaıqy tas pyshaq túrindegi qyrǵyshtar tabylǵan.
Retýsh ádisi – bir qabat óńdelgen tas quraldyń júzin usaq kertik oıyqtar jasaý arqyly ótkirleý. Úshkirtastardy tas jaryqshaqtarynan jasap, ushtaryn retýsh ádisimen óńdep ótkirlegen. Qyrǵyshtardyń júzin de retýshpen óńdegen.
Adamdardyń tas quraldardy óndirgen jáne paıdalanǵan ýaqyty tas dáýiri dep atalady. Bul dáýirdegi eki jaǵynan da óńdelgen qarapaıym shapqysh tas qural – bıfas. Tas dáýirine jatatyn Jambyl oblysyndaǵy Bóriqazǵan jáne Shabaqty turaqtarynan 5000 - ǵa jýyq tas quraldar tabyldy.
Konspekt suraqtar
1. Bóriqazǵan, Shabaqty turaqtarynan tabylǵan tas quraldar sany:
2. Paleolıt dáýirindegi tas quraldardy óńdeý ádisi:
3. Batpaq turaǵy tabylǵan aımaq:
4. Erte paleolıttik turaqtardyń eń kóneci:
5. Rýlyq qaýymdaǵy daýly máselelerdi sheshti:
6. “Sanaly adam” kezindegi týysqandyq ujym:
7. Shyǵys Qazaqstannan tabylǵan keıingi paleolıttik turaq:
8. Uzaqqa sozylǵan tarıhı kezeń:
9. Paleolıt neshe kezeńge bólinedi:
10. Keıingi paleolıt qaı myńjyldyqtardy qamtydy:
Taqyryptyń testi
Tas dáýiri (paleolıt). júkteý
Konspekt
Adamzat qoǵamyndaǵy eń uzaq tas dáýiri (paleolıt) erte jáne keıingi tas ǵasyry bolyp eki kezeńge bólinedi. Erte tas ǵasyry b. z. b. 2 mln 500 myń – b. z. b. 40 - 35 myń jyl aralyǵyn qamtyǵan (2011 jylǵy baspada b. z. b. 2 mln 600 myń – b. z. b. 40 myń jyl aralyǵy dep kórsetilgen). Keıingi tas ǵasyry b. z. b. 40 - 12 myń jyl aralyǵyn qamtıdy. Erte jáne keıingi paleolıt aralyǵyndaǵy orta tas ǵasyrynyń merzimi – b. z. b. 100 - 40 myń jyl aralyǵy.
Erte paleolıt 3 kezeńnen turady.
1) Oldýveı – b. z. b. 2, 6 mln – 800 myń jyldar.
2) Ashel – b. z. b. 800 - 140 myń jyldar.
3) Mýste – b. z. b. 140 - 40 myń jyldar.
Shyǵys Qazaqstannyń Shýlbınka, Ońtústik Qazaqstandaǵy Arystandy ózeniniń boıynan keıingi tas ǵasyrynyń turaqtary tabyldy. Bul turaqtardan óte jaqsy óńdelgen qyrǵyshtar qazyp alyndy. Qyrǵyshtar shamamen budan 25 myń jyl buryn jasalynǵan.
Adamdar toby birtindep týysqandardyń ujymyna – rýlyq qaýymǵa aınaldy. Bul “sanaly adamnyń” shyǵý ýaqytyna sáıkes keledi. Ár rýda birneshe ondaǵan rýlas adam boldy. Alǵashynda barlyq jumystardy analar atqaryp, ujymdaǵy analar bedeli artty. Rýlyq bólinis analardyń ústemdigimen anyqtaldy. Jer, baspana, eńbek quraldaryna ortaq menshik boldy.
Rý ishindegi máseleler jalpy jınalysta sheshildi. Oǵan erlermen birge áıelder de qatysty. Jalpy jınalysta saılanǵan aqsaqaldar daýly máselelerdi sheshti, ań aýlaıtyn, mal jaıatyn jerlerdi bólip berdi. Rýlyq birlestikterdi kósemder basqardy.
Shaqpaqata (Mańǵystaý) jáne Arystandy (Qarataý) turaqtary erte tas ǵasyrynyń eń kóne eskertkishteri bolyp esepteledi. Cebebi bul turaqtardan tabylǵan quraldar Oldývaı (Shyǵys Afrıka) caıynan tabylǵan eń kóne quraldarmen zamandas. Bul tas quraldar – jarǵysh synatas, bıfas, pyshaq, qyrǵysh, úshkirtastar.
Ortalyq Qazaqstandaǵy keıingi paleolıttik eskertkishterdiń eń kórnektisiniń biri – Batpaq turaǵy. Onyń mádenı qabaty jer betinen 6 metr tereńdikten tabylǵan. 300 - ge taıaý tas qyrǵyshtar qazyp alyndy. Turaqtyń jasy – b. z. b. 30 - 25 myńynshy jyl. Ortalyq Qazaqstandaǵy Semizbuǵy turaǵynan júzi túzý, keıde qaıqy tas pyshaq túrindegi qyrǵyshtar tabylǵan.
Retýsh ádisi – bir qabat óńdelgen tas quraldyń júzin usaq kertik oıyqtar jasaý arqyly ótkirleý. Úshkirtastardy tas jaryqshaqtarynan jasap, ushtaryn retýsh ádisimen óńdep ótkirlegen. Qyrǵyshtardyń júzin de retýshpen óńdegen.
Adamdardyń tas quraldardy óndirgen jáne paıdalanǵan ýaqyty tas dáýiri dep atalady. Bul dáýirdegi eki jaǵynan da óńdelgen qarapaıym shapqysh tas qural – bıfas. Tas dáýirine jatatyn Jambyl oblysyndaǵy Bóriqazǵan jáne Shabaqty turaqtarynan 5000 - ǵa jýyq tas quraldar tabyldy.
Konspekt suraqtar
1. Bóriqazǵan, Shabaqty turaqtarynan tabylǵan tas quraldar sany:
2. Paleolıt dáýirindegi tas quraldardy óńdeý ádisi:
3. Batpaq turaǵy tabylǵan aımaq:
4. Erte paleolıttik turaqtardyń eń kóneci:
5. Rýlyq qaýymdaǵy daýly máselelerdi sheshti:
6. “Sanaly adam” kezindegi týysqandyq ujym:
7. Shyǵys Qazaqstannan tabylǵan keıingi paleolıttik turaq:
8. Uzaqqa sozylǵan tarıhı kezeń:
9. Paleolıt neshe kezeńge bólinedi:
10. Keıingi paleolıt qaı myńjyldyqtardy qamtydy:
Taqyryptyń testi
Tas dáýiri (paleolıt). júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Modelder. Aqparattyq modeldeý. Kompúterde modelderdi zertteý.
