Muqaǵalı Maqataev «Fantazıa» óleńi
Sabaqtyń taqyryby: Muqaǵalı Maqataev «Fantazıa» óleńi (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylardyń qazaq aqyny, birtýar tulǵasynyń biri – Muqaǵalı Maqataevtyń baı shyǵarmashylyq dúnıesimen tanystyryp, jas býyndy poezıa nárimen sýsyndatý. Muqaǵalı óleńi arqyly qazaq aýyz ádebıetindegi qıal - ǵajaıyp ertegilerdiń qazirgi tańda shyndyqpen baılanysyn kórsetý, ulttyq qundylyqtarmen tanysý.
á) damytýshylyq: oqýshynyń sóıleý tilin damytý, óz oıyn erkin, jatyq jetkize bilýge odan ári daǵdylandyrý, izdenýshilik qabiletin damytý, ǵylymı izdeniske jol ashý, shyǵarmashylyq jumystar jasaı bilýge úıretý.
b) tárbıelik: oqýshylardy poezıany súıe otyryp, óz halyq ádebıetiniń baı murasyn qurmetteýge, qasıetti nárselerdi qadir tutýǵa tárbıeleý.
Sabaq tıpi: jańa sabaq
Sabaq túri: aralas sabaq
Sabaq ádis – tásilderi: mánerlep oqý, taldaý, izdenýshilik, suraq – jaýap.
Sabaqtaǵy jumys túrleri: shyǵarmashylyq, izdendirý, salystyrý, taldaý.
Pánaralyq baılanys: mýzyka, qazaq tili, tarıh
Kórnekilikter: M. Maqataevtyń óleńder jınaǵy, slaıd, vıdeorolık
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
1. Sálemdesý
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3. Topqa bólý (oqýshylardy úsh tústi kámpıt taratyp, sol arqyly toptastyramyn. Qyzyl tústi kámpıt İ top, sary tústi kámpıt İİ top, jasyl tústi kámpıt İİİ top)
Úı tapsyrmasyn suraý:
Dop laqtyrý arqyly suraqtar qoıý (Oqýshylar ornynan turady. Alǵashqy suraqty muǵalim ozi qoıyp, bir oqýshyǵa dop laqtyrady. Qaǵyp alǵan oqýshy suraqqa jaýap berip, kelesi oqýshyǵa jalǵastyrady)
1. Óleńdegi basty qa arman kim?
2. Abylaı qandaı beıne?
3. Er Tóstik qandaı keıipker?
1. Oı qozǵaý kezeńi
Fantazıa – qıal, ertegi arman, sıqyr
Jańa sabaq:
M. Maqataevtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly vıdeorolık
Muǵalim: Al endi osy «Fantazıa» óleńiniń mátinimen tanysaıyq (kitappen jumys)
1. Muǵalim jatqa oqıdy.
2. 2 oqýshy mánerlep oqıdy
3. Maǵynany taný kezeńi
«Túrtip alý» strategıasy. Ár topqa keste taratylady. Sol kestege oqýshylar óleńdegi tanys jáne tanys emes sózder jazyp toltyrady.
Tanys sózder:
Jeti qat jer, jeti qat aspan, qıal, ertegi, ǵalamattar
Tanys emes sózder:
Galıleı, Kopernık - jer men juldyzdardy zerttegen Eýropa ǵalymdary.
1. Jeti qat jer asty degendi qalaı túsinesińder? Qaı ertegide keıipker jer astyna túsetin edi?
2. Aspanǵa ushý degen ne? Aqyn óleńindegi aıtylǵan oıdy qazirgi zamanmen qalaı baılanystyrasyńdar?
Toptyq jumys
1. Óleńniń taqyrybyn, ıdeıasyn ashý.
2. Óleńniń qurylysyna taldaý.
3. Óleńdegi ádebı - teorıalyq uǵymdar
Sabaqty qorytyndylaý:
3. Oı tolǵanys kezeńi
«Qıal shamy» (esse)
Ár topqa sham beriledi. Oqýshylar shamǵa qarap, qıalǵa erik bere otyra, neni baıqaǵandaryn jazady.
Muǵalimniń qorytyndy sózi («Esińe meni alǵaısyń» áni oryndalyp turady):
«Óldi deýge bola ma aıtyńdarshy, Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan» - dep Abaı atamyz aıtqandaı, Muqaǵalı máńgi tiri, ol bizben máńgilik birge, jyrlary da máńgi jasaı bermek. Endeshe oqýshylar, bizdiń búgingi sabaǵymyz osymen aıaqtalmaıdy, áli de bolsa óleńderin oqı otyra taldaımyz. Naǵyz týma talanttyń eki ómiri bar. Biri – shekteýli ómir, ekinshisi – máńgilik ómir. Muqaǵalıdyń shekteýli ómiriniń kúni batqanymen, onyń máńgilik shyǵarmashylyq ómiriniń tańy atyp, kúni shyqty.
Baǵalaý
Úıge tapsyrma: Óleńdi jattap kelý
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylardyń qazaq aqyny, birtýar tulǵasynyń biri – Muqaǵalı Maqataevtyń baı shyǵarmashylyq dúnıesimen tanystyryp, jas býyndy poezıa nárimen sýsyndatý. Muqaǵalı óleńi arqyly qazaq aýyz ádebıetindegi qıal - ǵajaıyp ertegilerdiń qazirgi tańda shyndyqpen baılanysyn kórsetý, ulttyq qundylyqtarmen tanysý.
á) damytýshylyq: oqýshynyń sóıleý tilin damytý, óz oıyn erkin, jatyq jetkize bilýge odan ári daǵdylandyrý, izdenýshilik qabiletin damytý, ǵylymı izdeniske jol ashý, shyǵarmashylyq jumystar jasaı bilýge úıretý.
b) tárbıelik: oqýshylardy poezıany súıe otyryp, óz halyq ádebıetiniń baı murasyn qurmetteýge, qasıetti nárselerdi qadir tutýǵa tárbıeleý.
Sabaq tıpi: jańa sabaq
Sabaq túri: aralas sabaq
Sabaq ádis – tásilderi: mánerlep oqý, taldaý, izdenýshilik, suraq – jaýap.
Sabaqtaǵy jumys túrleri: shyǵarmashylyq, izdendirý, salystyrý, taldaý.
Pánaralyq baılanys: mýzyka, qazaq tili, tarıh
Kórnekilikter: M. Maqataevtyń óleńder jınaǵy, slaıd, vıdeorolık
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
1. Sálemdesý
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3. Topqa bólý (oqýshylardy úsh tústi kámpıt taratyp, sol arqyly toptastyramyn. Qyzyl tústi kámpıt İ top, sary tústi kámpıt İİ top, jasyl tústi kámpıt İİİ top)
Úı tapsyrmasyn suraý:
Dop laqtyrý arqyly suraqtar qoıý (Oqýshylar ornynan turady. Alǵashqy suraqty muǵalim ozi qoıyp, bir oqýshyǵa dop laqtyrady. Qaǵyp alǵan oqýshy suraqqa jaýap berip, kelesi oqýshyǵa jalǵastyrady)
1. Óleńdegi basty qa arman kim?
2. Abylaı qandaı beıne?
3. Er Tóstik qandaı keıipker?
1. Oı qozǵaý kezeńi
Fantazıa – qıal, ertegi arman, sıqyr
Jańa sabaq:
M. Maqataevtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly vıdeorolık
Muǵalim: Al endi osy «Fantazıa» óleńiniń mátinimen tanysaıyq (kitappen jumys)
1. Muǵalim jatqa oqıdy.
2. 2 oqýshy mánerlep oqıdy
3. Maǵynany taný kezeńi
«Túrtip alý» strategıasy. Ár topqa keste taratylady. Sol kestege oqýshylar óleńdegi tanys jáne tanys emes sózder jazyp toltyrady.
Tanys sózder:
Jeti qat jer, jeti qat aspan, qıal, ertegi, ǵalamattar
Tanys emes sózder:
Galıleı, Kopernık - jer men juldyzdardy zerttegen Eýropa ǵalymdary.
1. Jeti qat jer asty degendi qalaı túsinesińder? Qaı ertegide keıipker jer astyna túsetin edi?
2. Aspanǵa ushý degen ne? Aqyn óleńindegi aıtylǵan oıdy qazirgi zamanmen qalaı baılanystyrasyńdar?
Toptyq jumys
1. Óleńniń taqyrybyn, ıdeıasyn ashý.
2. Óleńniń qurylysyna taldaý.
3. Óleńdegi ádebı - teorıalyq uǵymdar
Sabaqty qorytyndylaý:
3. Oı tolǵanys kezeńi
«Qıal shamy» (esse)
Ár topqa sham beriledi. Oqýshylar shamǵa qarap, qıalǵa erik bere otyra, neni baıqaǵandaryn jazady.
Muǵalimniń qorytyndy sózi («Esińe meni alǵaısyń» áni oryndalyp turady):
«Óldi deýge bola ma aıtyńdarshy, Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan» - dep Abaı atamyz aıtqandaı, Muqaǵalı máńgi tiri, ol bizben máńgilik birge, jyrlary da máńgi jasaı bermek. Endeshe oqýshylar, bizdiń búgingi sabaǵymyz osymen aıaqtalmaıdy, áli de bolsa óleńderin oqı otyra taldaımyz. Naǵyz týma talanttyń eki ómiri bar. Biri – shekteýli ómir, ekinshisi – máńgilik ómir. Muqaǵalıdyń shekteýli ómiriniń kúni batqanymen, onyń máńgilik shyǵarmashylyq ómiriniń tańy atyp, kúni shyqty.
Baǵalaý
Úıge tapsyrma: Óleńdi jattap kelý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
