InfoHub Logo

Taqyryby: «Tabıǵatty aıalaý»
(Ekologıalyq forýmnyń úgit brıgadasynyń senarıi)

1. Kórinis: Sahnada bir top jastar tabıǵat aıasynda dem alýda. Adamdar tabıǵat sarqylmas qazyna dep túsinip, onyń qorlaryna birte – birte zıan keltire bastaıdy.
Jaǵalaýynda otyrǵan jastar bosaǵan ydystaryn, tamaqtardyń qaldyqtaryn laqtyryp, sý jaǵalaýyna ósken aǵashtardy shaba bastaıdy.

Sol sátte ósip turǵan aǵashqa til bitip, sóıleı jóneledi:
- Eı, adamzat, adam balasyn dúnıege keltirip, boıyndaǵy bar mahabbat meıirimin, kún shýaǵyn júregińizge uıalatatyn aıaýly Ana - tabıǵat! Tabıǵat bul adam boıyna qýat, kóńiline shabyt, sezimine lázzat shapaǵatyn beretin sulýlyq pen ásemdik álemi emes pe? Qazaqtar - týmasynan tabıǵatty súıip ósken, qorshaǵan ortaǵa úlken iltıpatpen qaraǵan halyq. Al, sen bolsań sol ádemilikti joıyp, halyq dástúrine qarama – qaıshylyq kórsetip otyrsyń! Eı, pendem esińdi jı,

Atameken janǵa jaıly saıa baý,
Ar aldynda kúná bolar tabıǵatty aıamaý.
Qanymyzǵa sińgen eken sútimen ananyń
Týǵan jerdiń tabıǵatyn aıalaý.
Sulý dala, meniń súıgen ólkemsiń,
Jany jaısań jaratylǵan erkemsiń.
Qandaı jaqsy qazaq bolyp týǵanym,
O, týǵan jer, tamashasyń, kórkemsiń!
Tabıǵatty qorǵaý úshin bárimiz kúreseıik,
Bir - bir aǵash jáne gúl egeıik.
Tekke otyrmaı jasymyz ben kárimiz,
Taza aýa úshin terimizdi tógeıik.
Qadir tutyp tabıǵat qasıetin,
Ádildiktiń aldynda bas ıetin.
“Mal qalǵansha atańnan, tal qalsyn” dep
Babam aıtqan oryndy ósıetin.
Aralǵa da jan ashymaı qaradyq,
Sarqylmaıtyn baılyqqa ony sanadyq.
Talaı eldi asyraǵan ejelden
Araldyń da bar baılyǵyn tonadyq
Oılaý kerek Aral jaıyn, el jaıyn,
Pák tabıǵat tozyp jatyr jyl saıyn.
Ózimizdi asyraýshy tabıǵattaı Anany
Qorǵaý úshin árqashanda tur daıyn!
Sulý tabıǵatymyzdy aıalaı bileıik, tabıǵatty súıý paryz, súıý úshin
qorǵaý - paryz. (hormen)
2. Kórinis: Sahnaǵa oqýshylar shyǵady
A) Tabıǵat – Ol Sý. Sýdy tirshilik kózi deıdi. Sýsyz jer betinde tirshilikti elestetý múmkin emes. «Sýly jer – nýly jer» degen maqal beker aıtylmaǵan. Sý – adam júregine jyr, kóńiline nur, sezimine gúl syılaıtyn berekeli zat.

Sý degen tirshiliktiń qany emes pe,
Sý degen tabıǵattyń jany emes pe?
Sý joq jerde ómir joq, ol aqıqat,
Kúmis sý, qara jerdiń sáni emes pe?

á) Tabıǵat – Ol Topyraq.
Jer betindegi tirshilik ataýly qorektik nárdi topyraqtan alady.
Topyraqtan ómir ısi shyǵady
Ony deneń tıip ketse uǵady.
Eńbegińdi esesinen beretin,
Jaqsylyq ta topyraqtan shyǵady.

b) Tabıǵat – Ol Ósimdik
Ósimdik - bul jasyl jelek, kók maısa quraq, qyzyl – jasyl gúlder. Ósimdik ashyqqanda tamaq, shóldegende – sýsyn, ystyqta kóleńke saıa, sýyqta pana, aýyrǵanda – dári, renjigende qýantatyn tabıǵattyń sulý kórki – gúl. Ósimdik taza aýa, elimizdiń dáýleti – jasyl – jelek orman.

Ósimdik ómir kilti talas barma?
Tirshilik ósimdiksiz jarasqanba?
Nárlenip negiz alǵan túrli dúnıe,
Ósimdikter taralǵan jer anaǵa!

v) Tabıǵat – Ol Janýarlar álemi. Júgirgen ań, ushqan qus, dala ajary – aqbóken, áni men sáni – bulbul, sý arýy - Aqqý tabıǵatymyzdyń sáni emes pe?

Tabıǵat qyzyǵam seniń sýretińe,
Bas ıem seniń qudiretińe.
Tur asyń kúlli álemge nur taratyp,
Tutqasy tirshiliktiń kún betinde.
Tabıǵatta sezim bar, qulaq ta bar,
Renjitseń, kúrsinip, jylyp ta alar.
Aıalasań, janyńa shýaq tamar,
Qajyǵanda boıyńa qýat bolar

Tabıǵattan nár alǵan ǵoı janymyz,
Jer betiniń ajary ol – sánimiz,
Týǵan ólke tabıǵatyn aıalap,
Usynaıyq júrek nuryn bárimiz.
Tabıǵat, sen – tirshilik, tunyp turǵan,
Sen – kúnsiń, kóterilgen kúlip qyrdan,
Sen – kólsiń,
Sen – ormansyń,
Sen – bulbulsyń,
Adamǵa sulýlyqty shyn uqtyrǵan.

Tabıǵattyń taryltpaıyq.
Móldir káýsar tynysyn.
Pák tabıǵat!
Júregimniń tamyljyǵan jyrysyń.
Eı, adamdar!
Qalaı ǵana qatygezdik jasaısyń.
Ol anań ǵoı, al sen onyń kenje ulysyń.

O, tabıǵat tirshilikke besik bolǵan mekenim,
Qushaǵynan nár alyp, muratyma jetemin.
Alaqanmen aıalaımyn ul – qyzymdaı úıdegi,
Azamattyq boryshym qorǵaýshyń bop ótemin.

Hormen:!
Júregimdi terbelegen bir arman bar,
Aman bolsyn, ańdar, qustar, ormandar.
Aqyl - oıdy joıýǵa emes adamdar,
Tirshilikti qorǵaý úshin arnańdar!
Tabıǵatty aıalaıyq, tabıǵatty qorǵaıyq!(4 oqýshy qoldaryna Tabıǵatty aıalaıyq, tabıǵatty qorǵaıyq degen sóz jazylǵan qaǵazdardy joǵary kóterip turyp hormen aıtady )

«Sarbazdar» ánimen «Jasyl el uıymynyń áni» oryndalady:
Sózin jazǵan JMÝ - diń 3 - shi kýrs stýdenti: Ámirjanova Merýert Sabyrjanqyzy
Saıdyń serke tasyndaı qatar tizilgen,
Bizge qarap mekteptiń bári súısingen.

Qorǵashy, ulanym,
Tabıǵat bergen bizge qorlaryn.
Aı - haı tabıǵatym - aı
Jasyl elim - aı
Máńgi baqı ózińdi qorǵap ótem - aı!

Tabıǵatty qorǵaımyn jiger kúshimmen,
Japsarbaev ulany qatar tizilgen.

Qorǵashy ulanym,
Tabıǵat bergen bizge qorlaryn.
Aı - haı, tabıǵatym - aı,
Jasyl elim - aı
Máńgi baqı ózińdi, qorǵap ótem - aı!

Aı - haı tabıǵatym - aı
Jasyl elim - aı
Máńgi baqı ózińdi qorǵap ótem - aı!

Tabıǵatty aıalaý adam tileg, i
Azamaty bolaıyq jerdiń tiregi.

Qorǵashy ulanym,
Tabıǵat bergen bizge qorlaryn.
Aı - haı tabıǵatym - aı
Jasyl elim - aı
Máńgi baqı ózińdi qorǵap ótem - aı!

Búgin bizge amanat, osy tabıǵat,
Tabıǵatty árqashan qorǵaý jarasady.
(ek ret)
Qorǵashy – ulanym
Tabıǵat bergen bizge qorlaryn,
Aı - haı tabıǵatym - aı
Jasyl elim - aı
Máńgi baqı ózińdi, qorǵap ótem – aı

Paı - paı, jas ulandar - aı
Qazaq halqym - aı
Qorǵaıyqshy máńgilik tabıǵatty - aı
Paı - paı jas ulandar - aı
Qazaq halqym - aı
Qorǵaıyqshy máńgilik tabıǵatty - aı!