InfoHub Logo

Almaty áýejaıyna tań bozynan jettik. Úıden edáýir erte qozǵalyp edik, túnimen jaýǵan qardan áli tazalanbaǵan qala kósheleri adymymyzdy ashtyrmady. Áýejaıdyń tóńiregi yǵy-jyǵy kólik, qaıshylysqan adam. Áýelde ýádeleskendeı aq saparǵa birge nıettengen aqyn Talapbek Tynysbekuly, jazýshy Meıirjan Áýelhanuly, baspager Ǵalymbek Oralhan qatarly jigitter áýejaıda jolyqtyq. Aldymen klasık qalamgerge apara jatqan erýligimizdi, aýyldyń dámin rettep jónelttik, odan soń kedendik baqylaýdan ótip, kútý zalynda az aıaldap, ushaqqa mindik. Qar áli qylaýlap jaýyp tur, aspan túnerip, alasaryp alǵan. Ushaqtyń kúrili kúsheıip baryp kilt aqyryndady, odan soń sál qarlyǵyńqy dybys shyǵaryp az kidirdi de daýys múlde óshti. Dál osylaı birneshe ret qozǵalatyndaı yńǵaı tanytyp, daýysy jer jaryp kúrildeı berip kilt úziledi, sóıtip qanatyn qomdap, tynymsyz qaqqylaǵan, biraq ushyp kete almaǵan yrǵaqtaǵy búrkitteı ushaǵymyz kúrildep, óship tórt saǵat turdy. Ushaq qyzmetkerleri: «Ushýǵa buıryq kúttik» dedi.

Ystambulǵa tús qaıta qondyq. At shaptyrym áýejaıda Antalıaǵa ushatyn reısimizdi tappaı jarty saǵattaı sabyldyq. Kenet jedelsatynyń qasynda turǵan qyzmetshi jigit kózimizge jyly shyraı tanytty, keskin-kelbeti qazaqqa uqsaıdy. Munda tóńirektiń tórt buryshynan kelgen týrıs sabylyp júr, ishinde aq qubasy da, qaraqońyry da, badyraq kózi de, qysyq kózi de ushyrasady, sonsha adamnyń arasynan álgi jigitti dóp basyp aıtý qıyn, árıne. Degenmen ishteı qazaq dep topshyladyq. Qasynda aıaldap az turdyq, biraq bizge zer salyp qaraǵan da joq, óz sharýasymen ábiger, aqyry «áı jigit, qazaqsyń ba?» dap daýystadyq, basyn jónsal ızedi, biz elpeń ete qaldyq. «Qaıdan keldiń, atyń kim?» dep jan-jaqtan jamyrap jatyrmyz, «atym Mustafa Altaı, Ytambulda týyp óskenmin, Qazaqstanǵa barmaǵanmyn, ol jaqty múlde bilmeımin» dedi. Mustafanyń óń álpetinen onsha jyly shyraı baıqalmaıdy, tipti bizden qutylǵysy, tezdep bul jerden ketkisi keletindeı, ishteı asyǵyp, ábirjip turǵany baıqalady. Degenmen biz onyń yrqyna kóne qoımadyq, mana atyn suraǵanymyzda álde famılıasy, álde atyna tirkeme Altaı degendi qosyp aıtty, demek túp kórkini Altaıdyń qazaǵy. 1930-1950 jyldary Qytaıǵa qarasty Altaıdan, Qumyl, Barkól óńirlerinen qyzyl úkimettiń qyrǵynynan qashyp bir qaýym eldiń, Gımalaı asyp, Takla-Makan shólin basyp ótip aqyry Túrkıaǵa jetkeni tarıhtan málim. Mustafa solardyń urpaǵy bolýy múmkin, biz oǵan osy qandy tarıhty aıttyq, jónsal basyn ızedi, qazaqshany da qınalyp sóıleıdi eken. Ary qaraı qystamadyq. «Atajurtyńa, Qazaqstanǵa kel» dep, jyly qoshtasyp, jolymyzǵa tústik. Artyma burylyp edim, Mustafa bizdiń sońymyzdan qazdıyp qarap tur eken, kim biledi, túrik arasynda, Ystambulda ósse de Mustafa qazaqtyń balasy, bizdi kórip elpildemegenimen, syr bermegenimen, ishinde bir oı búlk ete túsken shyǵar...

Sonymen, Antalıaǵa da jettik. Artta 13 saǵatqa sozylǵan, kútýmen, keshigýmen, ushaqta uzaq sarylýmen ótken myńdaǵan shaqyrym jol qaldy. Kesh kirip, kóz baılanǵan shaq. Tystaǵy kóktemniń jyly shýaǵy ma, álde teńiz jaqtan esken maıda jeldiń áseri me, sharshaýymyz lezde basylyp, shırap sala berdik. Endigi baǵyt – Kemer. Almatydan shyǵarda Baqytjamal apamyzdan úıdiń mekenjaıyn surap bilgenbiz, endi túndeletip bolsa da Kemerge jetip, Maǵaýın shańyraǵyna jaqyn tóńirekten qonys tabýdy jón kórdik.

Kemer – Antalıanyń irgesindegi shaǵyn qala. 40 shaqyrymdaı aralyqty taspadaı tartylǵan, taqtaıdaı tegis jolda tez eńserdik. Munda buryn bolǵanbyz, qazir tún mezgili, jolaı kóp eshteńe kózge shalynbaıdy, al kúndiz júrseńiz jol boıy tabıǵattyń sulýlyǵyna kóz sýarasyz. Bara jatqanda sol jaǵyńyz Jerorta teńizi, jol birde teńizdi jıektep júredi de, endi birde tolqynnan úrikkendeı jalt berip, taýdy saǵalaı jóneledi. Jap-jasyl alaǵash, kókpeńbek teńiz, beti tegis jasyl jelekpen ádiptelgen burdyrmaq taý. Keıde teńiz betine qalqyp shyǵa kelgendeı alaqandaı aral ushyrasady, az kem qatarlasyp keledi de aqyryndap kóz ushynda qala beredi. Munyń bári erterekte Kemerge kele jatqan jolda kúndiz kórgen, kóńilimizge túıgen sýretter, al qazir meńireý qara tún, qarsy baǵyttaǵy kólikterdiń jarqyraǵan shyraǵy bolmasa, asa eshteńe kózge ilinbeıdi. Jolaı eki taýdy týnel arqyly kesip ótip Kemerge jettik. Áýelgi mekenjaıǵa jaqyn jerden qonaq úı taýyp ornalastyq. Karta Baqytjamal apamyz bergen adresti osydan tym alysta emes dep kórsetip tur. Biz «aqsaqaldyń úıi osy tóńirekte sıaqty» dep bir-birimizge jymyńdap qoıamyz. Qonaq úıdiń sharýashylyq uıymdastyrýshysy ázerbaıjan azamaty eken. Bizben kelgen boıda sóılesip ala jóneldi, alyp kele jatqan erýligimizdi ońtaıly jerge ornalastyryp, ózimizge jaıly eki bólme berdi. Sóz arasynda «sender osy velıkıı qazaqty izdep kelgen joqsyńdar ma?» dedi, alǵash estigende qulaqqa tosańdaý sezildi, ańtarylyp turyp qaldyq, ol da muny sezse kerek: «jaqynda Kemerge qazaqtyń úlken jazýshysy kóship keldi dep estidim, qonaq úıge qonǵan qazaqtar aıtty, jazýshyǵa keletin kisilerdiń kóbi osynda toqtaıdy, keshe de eki-úsh jigit túnep ketti, «qazaqtyń velıkıı jazýshysy» degendi solardyń bireýi aıtty dedi jyly jymıyp. Sóz sońyn «aqsaqaldyń úıi alys emes, jaıaý jetip alasyńdar, tańerteń kórsetip jiberem» dep támamdady.

Kemerdiń tańǵajaıyp tabıǵatyna ertesi qanyqtyq. Túriktiń jeńil, dámdi tańǵy asynan keıin edáýir ýaqyt aınalany sharlap boı jazdyq. Tóńirekti tegis alasalaý taý qorshaǵan, taýdyń ushar basyna deıin kómkerilgen kók jasyl aǵash, tek úshkirlengen eń ushy jalańash, qojyr-qojyr aqsur jartas. Tańǵy jelemikpen baıaý yrǵalǵan pálma aǵashy, aýlada ósip turǵan mandarın bári-bári Kemerdiń kórkine kórik qosyp turǵandaı. Keıin bildik, osy tóńirek sabylǵan týrıserden shetkeri, syrttan kóp eshkim kele bermeıtin, turǵylyqty turǵyndardyń mekeni eken. Teńizge de tym alys emes, kólikpen 5-10 mınýttyq aralyq.

Sıyr tús áletinde aqsaqaldyń úıine qaraı bettedik. Eńistep sál júrdik, sosyn sol qaptaldaǵy tóbesi han ordasy pishindi dóńgelek, syrty qońyr, qara tory, aq mramormen qaptalǵan eki qabatty úıdiń aldyna kelip toqtadyq. Altyndaı sary tústi qaqpanyń qońyraýyn júreksine bastyq. İshten eshkim shyqqan joq. Kenet úıdiń jol jaqqa qaraǵan úlken terezesine kózimiz tústi. Aqsaqal tór aldyndaǵy dıvanda jantaıyp jatyr. Kirsiz áınekten ap-anyq kórinip tur. Oń qyrymen jambastap, asyq úıirip jatyr, aragidik qımylsyz toqtap qalady, sosyn qaıta asyǵyn úıiredi.

Ashyq qaqpadan ótip úıdiń qońyraýyn bastyq, kóp keshikpeı Baqytjamal apamyz esik ashty, emen-jarqyn amandasyp ishke kirdik. Manada syrttan kórgen, oń jaqtaǵy kabınetinen keýdesin tik ustap atamyz shyǵyp kele jatty. Jamyrap amandastyq. Ádepki amandyq jónimen densaýlyǵyn suradyq. «Táýbe, jazýǵa jaraǵan densaýlyq – eń jaqsy densaýlyq» dedi. Ary qaraı jaıǵasyp otyrdyq, birden áńgimeniń tıegi aǵytyldy. Sodan toqtaýsyz, tolassyz 7-8 saǵat sóıledi. Arǵy-bergi tarıh, jazýdyń jaıy, Qazaqstannyń jaǵdaıy, biz at shaldyrmaǵan tóńirek qalmady. Uzaq-uzaq aıtylǵan, asa mándi áńgimeniń arasynda birli-jarym suraǵymyzdy da synalap kirgizip otyrdyq. Aqsaqal bizdi kóńil qoıyp tyńdaıdy, sosyn keń molynan jaýap beredi. Sondaı bir qazaqy keńestiń ústinde jazýshynyń «Shyńǵys handy», «Altyn ordany» jazǵandaǵy kúndelikti jazý tártibin suradyq.

«Shyńǵy sqandy» máshınkege jazdym, kún saıyn 5-7 bet, keıde 8 bet toqtaýsyz bir qalypty jazyldy. Esterińde bolsyn, adamnyń basynyń jumys isteıtin mólsheri bolady, tórt jarym, bes saǵat eń shegi, tolyq jumys jasaǵanda, men ádette tórt jarym saǵat, tórt saǵat 45 mınýt otyratynmyn, kúndelikti, bir qalypty. «Altyn ordany» sál baıaýlaý jazdym, 16 sentábrden bastap (2022 jyl) kelesi jyly 6 sentábr bittim, munda da birqalypty, asyqpaı jazdym. Munyń bári esep. Bizdiń keıbir tájirıbesiz jazýshylarymyz qulap túskenge deıin jazady eken. Tipti ólip-óship túni boıy, toqtaýsyz jazatyndardy da kórdik. Ondaı jumysta sapa bolmaıdy. Tipti «Men kúzdi kúni jaqsy jazam» deıtinder de bar. Bul professıonaldyqtyń kemdigi, jazýshy úshin jaz, qys degen ýaqyt joq. Densaýlyq jaramasa, eger kókirek aýrýy bolsa, kúzdi kúni jumys jasaı almaýy múmkin.

«Shyńǵys hannan» zoryǵyp, sharshap shyqtym. Aıaqtaǵan soń báıbishem, Edige jáne kelinim Florıdaǵa bardyq. Onda Hemıngýeıdiń murajaı úıi bar. Bul noıabrdiń aıaǵy, dekabrdiń bas kezi edi. Sý jyly, on eki kún sonda demaldyq. Qaıtyp kelgen soń «Shyńǵys hannyń» alǵysózin jazdym. Sonan keıin birer aı tynyqtym.

«Mendi» nege eshkim qabyldamady, óıtkeni mılary jetpeıdi. Sebebi ólshemnen tys boldy. Kún aınalmaı jer aınalady degen uǵym alǵash shyqqan kezde mıǵa qonbaı qoıdy ǵoı. Jazýdyń máseleleri de sol sıaqty nárse.

Jazýdyń eń qıyny – adamnyń sezimtal qubylystaryn berý. Qýandy, renjidi, qaıǵyrdy, árqaısysynyń óz ereksheligi bar.

Tańǵalarlyq jaǵdaı. «Tazynyń ólimin» jazyp jatyrmyn. 1969 jyl. «Jazýshy» baspasynda jumys isteımin. İ.Esenberlınniń qaramaǵynda. Kúndiz jumys kóp, óte aýyr, bir-aq kún demalys bar. İlekeń jaryqtyq maǵan mashınasyn berip qoıǵan. Tańerteń 5:00-de turam, shaıymdy iship alam jaqsylap, sosyn 5:30-dan 8:30-ǵa deıin jumys isteımin. Jumys baıaý júrdi. Elý kúnde jazdym. Óte qıyn boldy, keı kúnderi jazylmady. Hıkaıatty oqysańdar ıttiń qaqpanǵa túsetin jeri bar. Sonyń aldynda ajaldyń elesin sezedi. Týra sol jerine kelgende Edige jylady, emshekte edi, bizdiń ájemizdiń uıqysy qatty, oıana qoımady. Qarama-qarsy eki bólme. Bireýi meniń kabınetim. Shar-shar etip jylaıdy. Men ıttiń ajalyn jazyp otyrǵan kezde Edigege berilgen ǵoı. Atyp turyp: «balaǵa qara» dep báıbisheni oıattym. Balany ýatyp, qaıtyp kelip otyrdym. Ary qaraı oıdaǵydaı jalǵaspady, buzylyp ketti. İshteı «qap, áttegen-aı» dedim. Keıin ekinshi qaıtara tazalaı kóshirilgen kezde mejesine jetkizdim.

Al «Ońǵaq» deıtin hıkaıatty bes kúnde jazdym. Demalysqa shyǵamyz dep daıyndalyp jatqanbyz, arada jeti kún be úzilis boldy, sol eki arada jazyp tastadym.

Jazýshynyń «Altyn dápteri» týraly kóziqaraqty oqyrman jaqsy biledi. Ol – qalamgerdiń bolashaq shyǵarmasynyń nobaıyn, qysqa sújetterin, birli-jarym negizgi sóz sóılemin túsirip otyratyn dápteri. Ózi jazbasynda «1996 jyly ǵumyry otyz bes jyl boldy, 49 bet» dep tańbalaıdy, endi osy dápterdiń budan arǵy taǵdyryn suradyq, odan keıingi áńgime jazýshynyń shyǵarmashylyq laboratıasyna qaraı aýysty.

«Altyn dápterge» 2003 jylǵa deıin sújetterdi jazyp otyrdym, keıin basqa bir bloknotqa túskeni bar. Men qanaǵatshyl adam emespin, degenmen osyǵan táýbe deımin. Biraz nárse jazyldy. 1970 jyldary zaman keńir bolǵanda oıdaǵy dúnıeniń kóbisi jazylar edi.

Álem ádebıetiniń jetistikterin túgel paıdalanamyn. Ózim ashqan jańalyǵym da óte kóp. Mende bári berik jasalady, bas-aıaǵy bar bútin shynjyr. Birde-bir orynsyz, artyq aýys nárse joq. Alǵash jazyp júrgen kezden-aq kim ne aıtady dep eseptesip kórgem joq. Bastapqy jolym óte aýyr boldy. 18 jasymda «Abaı jáne shyǵys ádebıeti» degen maqala jazdym. Ol kezde bul jańalyq bolatyn. Ekinshi kýrs stýdentimin. Sonda Samarqanǵa baryp Evrazıa ýnıversıtteriniń konferensıasynda sóıledim. Sodan keıin Beısenbaı Kenjebaev degen ustazym jýrnalǵa baǵyttap jiberdi, «Qazaq tili men ádebıeti» degen jýrnal boldy, onyń redaktory Tóleýtaı Aqsholaqov eken. Beısekeń qaǵazǵa jazyp jibergenin aparyp berdim, ol aparyp bólimge tapsyrdy. Bólimde eki jigit otyr eken, bireýi – tilshi, bireýi – ádebıetshi. Ádebıetshisi uzyn boıly, aqsur, kóziniń astynda tyrtyǵy bar jigit edi. Sodan on aı ustap, aqyry baspady. Eger ol basylǵanda, ekinshi kýrstyń stýdentine úlken ataq ákeler edi. Keıinnen bastyrýǵa múmkindik boldy, biraq ýaqyt ótip ketti. Ol kezde meniń órisim basqa edi. Qoljazbasy saqtaýly turǵan bolýy tıis.

Birqalypty, bappen aıtylǵan áńgimeniń arasyndaǵy az kidiriste kókeıimizde júrgen taǵy bir suraqty qoıýǵa tyrystyq. «Ahat Shákerimulyn kórdińiz be?».

Ahat Shákerimuly bizdiń úlken ákemizben birge ósti. Men o kisini kórgem joq. Bizdiń úıge kelip-ketip turypty. Bizde aıtylatyn Shákerimniń qalaı ólgeni týraly áńgime múlde basqasha. Keıingi derekterdiń bári KGB-nyń aıtýymen burmalanǵan. Qarasartovtar túnimen júrip baryp tańerteń erte toshalany basqan. Shákerim atqa mingeli jatqanda atqan. Kimniń oǵy tıgeni belgisiz, japyrlaı atqan. Keıin bular «Keregetas jaqtan kele jatyr eken» dep aıtty. Oktábr aıy, kún sýyq, qartań kisi. Ol nemenege bandymen birge barady, nege dalaǵa qonady, eshqandaı qısyny joq. Shákerimdi óz qorasynda óltirgen. Keıin «bandyǵa qosylyp, búıtip júr» dep aıtý úshin oıdan shyǵarǵan, ony so kúıinshe qabyldaı saldy. Anaý Berdesh degen bolǵan, óte qanypezer, ótirikshi. Tákejannyń uly Ázimbaı, Álimbaıdyń uly Berdesh. Keıin Qytaıǵa ketken, sodan qaıtyp kelgende Áýezov kórip shoshypty: «Sen áli tiri me ediń?» dep óń-túsi qashyp. Jańaǵy ótirik derekter osy Berdeshtiń aıtýy boıynsha bolǵan. Onyń aıtqany túgel ótirik.

M.Maǵaýın «Men» atty memýar hamsasynyń birinshi tomynda ádebıetke áýes, jazýǵa yntaly jastarǵa oqýǵa tıis avtorlardyń, kitaptardyń tizimin aıtady, odan beri de shırek ǵasyrdan artyq ýaqyt ótti, endi «Sol tizim jańardy ma? Tyńnan qosylǵan avtorlar bar ma?» dep suradyq.

Odan keıin áli úlken ádebıet jasalǵan joq. Fransýz ádebıeti 1940 jyldary, Amerıka ádebıeti 1970-80 jyldary, japon ádebıeti 1980-90 jyldary, Latyn Amerıka ádebıeti de sol kezde daǵdarysqa ushyrady. Boldy, shegine jetti, ary qaraı damyǵan joq.

Áńgimeniń endigi órisi – jazýshynyń atasy Maǵaýıa aqsaqalǵa qaraı aýysty. Deni buǵan deıin jazǵan, aıtylǵan áńgimeler, biraq sonyń bárin asa bir tebirenispen, irkilissiz aıtyp shyqty.

Tórt jasymda atam maǵan asharshylyq týraly áńgimeler aıtatyn. 1944 jyl ıýn aıynda kóshtik. Jezqazǵanmen shekaralas Qarqaraly jaqqa. 1932 jyly halyq qyrylyp qalǵan. 200 shaqyrym jol júrdik. Sol kezde «mal basyn kóbeıtý kerek» degen saıasat bolsa kerek, on myń qoı, jıyrma shańyraq úı boldy. Úlken ákem ferma bastyǵy bolatyn, kóshti alyp júrdi. 14 kún kóshtik. Jan joq, túnde qasqyrlardyń ulyǵanyn estımiz, myńdaǵan kıiktiń ólgenin kóremiz. Sonda atam tórt jastaǵy maǵan úlken kisi sıaqty áńgime aıtady. «Mynaý Jobalaı degen atań, anaý Shúrshit degen atań» dep báriniń basyna Quran oqıtyn, ásire dinshildigi joq, biraq arýaqqa senetin. Sodan kóship, jaz ortasynda Qaraúńgir degen jerge keldik. Qaraúńgir deıtini ońtústik, soltústik tóńiregi túgeldeı taý, boran soqpaıtyn tynysh jer. Ázimbaı deıtin baıdyń (ózi jaqsy aqyn bolǵan) qystaýyn jóndep qondyq. Áli esimde peshtiń moıyny buzylyp qalǵan eken, atam sony jóndedi. Sosyn qara qı qalap, ot qoıyp edi tartyp, janyp ketti. Atam kóńildenip án aıtty. Balýan Sholaqtyń «Ǵalıasyn». Sonda «Ǵalıanyń qolynda buıda pyshaq» degendi men «bıdaı pyshaq» dep estip: «Bıdaı pyshaq» degeni qalaı bolady eken dep oılaǵanym esimde. Taǵy birde jazǵyturym «ana bir jer otty eken, tobylǵynyń arǵy jaǵyna at arqanda» dedi. Sonda qalaı ot bolady dep oıladym, túsindim «shóbi mol» degen sóz ekenin, biraq tobylǵynyń arǵy jaǵyna júgirip baryp ot joq pa eken dep qarap keldim.

Atam jolymnyń ashyq bolatynyn bildi, sonshalyq sendi maǵan. Sonyń bári mıǵa qonǵan, meniń qanymmen birge, týmysymmen birge jaratylǵan. Sovet ókimetine degen óshpendilik, jekkórýshilik, qazaqshylyq osynyń bári tárbıeden emes, týǵan kezde adammen birge bolatyn bolýy kerek. Keıin ózgermeıdi, al jolaı alǵandar aınyp, satyp ketedi.

«Alasapyranǵa» deıin meniń jazǵandarymdy birde-bir ádebıetshi, synshy, jazýshy moıyndaǵan joq. Men ortadan tómen, esepte joq adam boldym. «Alasapyran» shyqqan soń toqtatý múmkin bolmaı qaldy. Onyń tili, sýretteýi bári de basqasha. Qazir endi jurt jappaı oqyp, oǵan da úırendi. Sondyqtan jazatyn adam eshkimge qaramaý kerek, eshkimmen eseptespeý kerek.

Áńgime sál saıabyrsyǵan bir tusta, jazýshynyń kabınetine kirip shyqtyq. Mana aıtqandaı, jol jaq qabyrǵa tutasymen shyny áınek, tór jaqqa shaǵyn, jınaqy dıvan qoıylǵan. Kabınetti kórsetip júrgen apamyz «dıvandy jınap tastaıyq, bólmeni taryltyp tur» dep edik qarsy boldy, «sharshaǵanda Toqaı Temirdi (nemeresi) oınatyp, osynda jantaıyp tynyǵamyn» depti. Kemerge kelgennen keıin arnaıy jazý ústelin, shaǵyn kitap sóresin satyp alypty. Ústel da, sóre de betinde aqshyl syzyǵy bar qońyr aǵashtan jasalypty. Ústeldiń ústinde birneshe kitap, aq paraq, burynsha beti qara syzyqty aq matamen jabylǵan mashenka tur. Búl, bálkim, 1963 jyly satyp alǵan «toqtaýsyz jumys jasap kele jatqan» «Olımpıa» degen ádemi yqsham máshińkesi» bolar! Jazýshy Kemerge kóship kelgeli ýaqyt bolǵan joq. «Altyn ordadan» keıin tynyqty, dem aldy, ázirge biz biletin osynda jazylǵan shyǵarmasy «Baýyrsaq». Kókireginde qanshama sújet, qanshama shyǵarma samsyp tur, Qudaı qýat berse, áli talaı shyǵarma osy kabınette dúnıege keler.

Sóz arasynda eki ret as ázirlenip, tabaq tartyldy. Eki qaıyra shaı quıyldy. Aqyry qas qaraıǵanda jazýshymen qımaı qoshtasyp, jolǵa shyǵýǵa qamdandyq. Dastarqan ústinde eldiń, jerdiń amandyǵyn, saýlyǵyn tilep bata jasady. Árqaısymyzdyń mańdaıymyzdan ıiskep qoshtasty. Syrtqa bettep bara jatyp artyma qaradym. Ol qolyn áli bulǵap, bizge qarap tur eken, júzi sondaı jyly, jumsaq jymıys, al kózi alakeýimde anyq kórinbedi. Eń sońynda qolyn bulǵaǵan kúıi «elge, jurtqa sálem aıtyńdar» dedi, daýysy sál qarlyǵyńqy estildi.

P.S. Keshe M.Maǵaýın 84 jasqa toldy. Ózi jazýyn úlgi tutqan ataqty Tolstoı men Geteniń jasynan da asty. Táńiri qalamgerge uzaq ǵumyr bersin. Jazýshynyń «Shıpaly arasan» deıtin hıkaıaty bar. Gete ómiriniń sońyndaǵy Marıenbadta ótken mándi bir tusyn beıneleıtin. Sonda aıtady: «Getege kúsh bergen, qaıta jasartyp qýat quıǵan – Marınbet emes – dedim. – Shıpaly Arasan – alyptyń óz kókireginde. Táńirden bastaý alǵan. Iá, sarqylmas qaınar bulaq. Ýaqyt ozǵan saıyn shalqyp, molyǵa beredi. Ómiriniń ortańǵy kezeńinde aıdyndy darıaǵa aınalady. Aqyry, adamzat mádenıetiniń muhıtyna quıyp tynym tabady...» dep. Dál osy sózdi jazýshynyń ózine qarata aıtqymyz keledi. Qalamger osy ýaqytqa sheıin Pragada turdy, Amerıkada ómir súrdi. Endi, mine, Túrik eline, Kemerge keldi. Maǵaýın qaıda júrse de kókireginde qazaq deıtin ulttyń arman-muraty qaınap jatty. Qaıda júrse de alashqa sózi jetti.

Antalıadan attanarda júregimiz shym etti. Ushaq baıaý jorǵalap kelip, tik shanshyla kókke kóterildi. Astyda qaraýytyp Jer orta teńizi, munartyp túrik topyraǵy qaldy. Biz ishteı duǵa etip, «Táńiri tóbesine tutyp, joǵary kótersin» dep tiledik.

Jaqsylyq Qazymuratuly

Almaty – Antalıa – Kemer – Almaty