InfoHub Logo

Taqyryby: «Nátıjege baǵyttalǵan bilim - tulǵanyń rýhanılyǵyn baıytýdyń negizi»

Jospary:
İ. Kirispe
İİ. Negizgi bólim
1. Bıologıa sabaǵynda oıyn elementteri arqyly oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý
2. Oqýshylarǵa oqylatyn tabıǵat qubylystaryn tolyq jáne dál aqparatty bere otyryp, oqý sapasyn arttyrý.
İİİ. Qorytyndy.

İ. Kirispe
XXI ǵasyrdyń jan - jaqty zerdeli, daryndy, talantty, adamyn qalyptastyrý baǵytyndaǵy bilim berý máselesi memleketimizdiń nazarynda. Bilim men ǵylymnyń Qazaqstan damýyna ońtaıly áser etýi úshin dúnıe júzilik keńistigine ený, bilim berýdi odan ári jańashyldandyrý, oqytý júıesin zaman talabyna saı úılestire alý mindeti týyndap, bilimge, búkil oqý ádistemelik júıege jańa talaptar qoıylýda. Osy turǵydan alǵanda muǵalimge bilim berýdiń tıimdi joldaryn qarastyrý, tańdaı bilý erkindigi tıip otyr. Qaı kezeńde, qaı zamanda bolmasyn mekteptegi basty tulǵa muǵalim desek, dúnıejúzilik damý deńgeıinen kem túspeıtin, ıyq tirestire alatyn, alǵan bilim men tárbıelik qazynasyn týǵan eline adamzat ıgiligine jumsaı alatyn qazaqtyń oı tanymynyń ıesi, sanaly azamatty jetildirýge úles qosatyn qazaq ádebıetin oqytý prosesi bolsa, ony uıymdastyrýshy muǵalimge óte úlken jaýapty mindet júkteıdi.

Sondyqtan qazirgi tańdaǵy halyqtyq pedagogıkanyń jańalyqtaryn, qazirgi qoldanyp júrgen pán ereksheligine qaraı - qoldana bilý - oqytý maqsatyna jetýdiń birden - bir joly. Uzaq jylǵy tájirıbemde oqytý barysynda alǵa qoıǵan maqsatym - balany sýbekt retinde oqý isine ózinshe qyzyqtyratyn, oǵan qabiletin arttyratyn jaǵdaı týǵyzý. Onyń bastysy oqý úrdisin jańasha uıymdastyrý, oqýshylardyń oqýdaǵy is - áreketi arqyly oılaý daǵdylaryn jetildirý, óz betinshe bilim alý prosesinde birlese áreket etý. Maqsatqa jetý oqýshynyń ózi arqyly (is - áreket arqyly) júzege asady. Muǵalim - uıymdastyrýshy, baǵyt berýshi, jol silteýshi.

Tulǵa - adamnyń keleshek ómiriniń qalyptasý jobasynyń kelbeti. Adam tárbıe negizinde jetilip, qalyptasady. Adam bolashaǵyn sheshetin de tárbıe ekendigi belgili, al ony júrgizý pedagogıkalyq - psıhologıalyq turǵydan sheberlikke baılanysty. Bala tárbıesi bilim arqyly jetiledi. Ár balanyń ózine tán minez - qulqy, psıhologıalyq ereksheligi bar.

Sóıtip, nátıjege baǵdarlanǵan bilimdi pándik kompetensıa turǵysynan qarastyratyn bolsaq, jalpy bilim beretin qazaq orta mektepterinde «Bıologıa» páni adamnyń ishki sezimderi arqyly onyń oılaý, paıymdaý, tujyrymdaý, tyńdaý, túsiný, pikirlesý sıaqty kommýnıkatıvtik qatynastardy jınaqtaǵan bilimderi negizinde ómirlik qajettiligine aınaldyra bilýdi nysana etedi. Ádebı bilim alý arqyly oqýshy ádebıetti pán retinde ıgerip qoımaıdy, ol sol pándik bilim negizinde bolmysty tanyp biledi, odan aqparattyq maǵlumattar alady jáne emosıonaldy qundylyqtar bolyp tabylatyn adamı qasıetterdi boıyna sińire otyryp, mádenıetti, salaýatty qarym - qatynasqa túsedi, al bul túptep kelgende olardy ádebıettiń kommýnıkatıvtik baǵytyna ákeledi.

Bıologıa páninen oqytý barysynda bilim júıesi negizinde tómendegideı maqsat qoıamyn:
1. Oqy, túsin, túsindir, boljaı bil. Qoldan, talda, salystyr, jınaqta.
2. Baǵala (paıymda), ózińe - óziń jáne ózgege de syn kózben qara, is - áreketińe taldaý jasa.
Ár ýaqytta oqýshylarǵa tómendegi suraqtar basty nazarda bolý kerektigin usynamyn:

1. Ne? Qalaı? Qandaı? Ádebıet júıesindegi orny? Ne úshin qajet?
2. Kúndelikti ómirde paıdalana alamyz ba? Kúndelikti ómirde paıdasy bar
ma?
Mine, osy aıtylǵandardy nazarda ustaǵanda muǵalimmen oqýshy is - áreketi aıqyndalady.

Muǵalim is - áreketi
Oqýshy is - áreketi
Bilimdi alýǵa jeteleıtin ádis - tásilderdi (tehnologıalardy) paıdalaný.
Ózdiginen bilim alý joldaryn oılastyrý.
Ádis - tásilderdi utymdy qoldaný.
Oqýshy eńbegin qurmetteý.
Oqýshy pikirimen sanasý.
Qarym - qatynas mádenıetine tárbıeleý.
Qadaǵalaý, baǵalaý.

Suraqtar qoıyp, oǵan jaýap izdeý.
Ózdiginen bilim alýǵa jaýapkershilikpen umtylý.
Bilim alý daǵdysyn óz betinshe qoldana bilý.
Birlesip jumys isteý, ózin - ózi jáne basqalardy qurmetteý.
Sózge toqtaý.
Qıyndyqty ózi sheshe alý.
Ózin - ózi jáne ózgelerdi baǵalaı bilý.

Bul ádis oqýshylardyń teorıalyq bilimdi az ýaqytta meńgerip, óz betinshe izdenýine jol ashady, tanymdyq, shyǵarmashylyq jumystarǵa baýlýǵa múmkindik beredi.
Qazirgi tańda ózimniń sabaq ótkizý baǵytynda sabaqtyń sapasyn, mazmunyn, ádisterin jańa deńgeıge kóterýge múmkindigim kelgenshe tyrysamyn. Elimizdiń erteńgi órimtal urpaǵyn óz ultyn, tilin, dilin súıý ata - baba rýhyn, salt - dástúrin qurmetteýge úıretý ustazdar aldyndaǵy basty mindet. Ózim sabaq beretin synyptarda halyq pedagogıkasynyń ozyq ıdeıalaryn paıdalanyp, iske asyrýdy kún tártibine qoıdym. Osy oraıda 7 - synypta jańa taqyryp ótkende baǵdarlamamen shektelip qalmaı, synyptan tys oqýǵa kóp kóńil bólemin jáne olardyń qalaı oryndaǵanyn, qandaı nátıjege jetkendigin qadaǵalaımyn.

Taqyryby:§35 Tabıǵı qubylystardyń kóp túrliligi
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa tabıǵı qubylystardyń mańyzyn túsindire otyryp, kóptegen qubylystardy mysalǵa ala otyryp, erekshelikteri týraly bilim qalyptastyrý
2. Pánge qyzyǵýshylyǵyn belsendiligin, oılaý qabiletin, ár túrli bilim kózderimen jumys jasaýdy ári qaraı damytý
3. Ózi turǵan jeriniń tabıǵatyn qorǵaýǵa, tazalyǵyn saqtaýǵa tárbıeleý. Tabıǵatqa súıispenshilikpen qarap, ondaǵy tabıǵı qubylystardy baǵalaýǵa, ańǵarýǵa, aıalaýǵa baýlý.

Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, túsindirmeli suraqtar
Sabaqtyń túri: Dástúrli sabaq
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqta qoldanatyn ádis - tásilder: Suraq – jaýap, túsindirmeli sózdikpen jumys

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Refleksıa.
Sálemetsizder me, balalar! Men sizderge mynadaı kóńil - kúımen keldim. (kúndi kórsetý)
Al sizderdiń kóńil - kúılerińiz qandaı?
Oqýshylarǵa kartochkalar (kún, bult, bult arasyndaǵy kún) taratylǵan. Ár oqýshy óziniń kóńil - kúıin bildiretin kartochkany kóteredi.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
«Kim tapqyr?»
1. Qysym degenimiz ne?
2. Atmosferalyq qysym degenimiz ne?
3. Báteńkemen shańǵynyń qysymy qalaı ózgeredi?
4. Inemen matany ońaı tesemiz, al qalamsappen tesý qıyndyqqa túsiredi? Sebebi....
5. Qysymdy qandaı qural men ólsheıdi?
6. Atmosferalyq qysymdy qaı ǵalym ólshegen?
7. I. Núton kim bolǵan? ol qandaı eńbegi bar?
8. Tartylys kúsh degenimiz ne?
9. Dıfýzıa latyn tilinen aýdarǵanda qandaı maǵynany bildiredi?
10. Kúsh degenimiz ne?

İİİ. Ótken sabaqty pysyqtaý
Sonymen oqýshylar biz ótken sabaqta Qysym taqyrybyn ótken bolatynbyz, ıaǵnı biz qysym týraly kóptegen mysaldar keltirdik, atmosferalyq qysymǵa baılanysty.

İÚ. Jańa sabaq túsindirý
Oqýshylar bizdi qorshaǵan orta tabıǵı san alýan ózgerister bolyp jatady. Tabıǵattaǵy barlyq bolatyn prosesterdi biz qubylys dep ataımyz. Tabıǵı qubylystarǵa Fızıkalyq, bıologıalyq, meteorologıalyq jáne taǵy basqa qubylystarǵa bólinedi.