Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 4 apta buryn)
Nurpeıis Baıǵanın

Qazirgi Aqtóbe oblysy Baıǵanın aýdanynda 1860 jyly dúnıege kelgen. Ol aqyndyq ónerdi eń alǵash anasynan úırengen.

16-17 jasynan-aq «bala jyrshy» atanady. Keıinnen Abyl, Shernıaz, Nurym, Qashaǵan, Aqtan, Qazaqbaı, Sabyr tárizdi belgili aqyndardan úlgi alyp, birqatarymen aıtysqa túsedi, batyrlyq jyrlardy úırenedi.

N. Baıǵanın negizinen batyrlyqty, adamgershilik pen adaldyqty, ádildik pen izgilikti dáripteıtin, halyq súıip tyńdaıtyn «Qubyǵul», «Tórehan», «Qobylandy», «Er Tarǵyn», «Alpamys», «Qyz Jibek», «Aıman-SHolpan» sıaqty jyr, dastandardy jyrlaǵan. Daıyn sújetterdi paıdalana otyryp, halyqtyq, áleýmettik máselelerge arnalǵan «Aqkenje», «Narqyz» sıaqty óz týyndylaryn shyǵardy.

N. Baıǵanın shyǵarmashylyǵy jaǵynan tolysyp, halyq qurmetine bólengen shaǵynda otansúıgishtik, halyq taǵdyry, taǵy basqa taqyryptardy keńinen jyrlady. Kóp jasaǵan, kóp kórgen, kóp úırenip, kóp jyrlaǵan, qazaq halqynyń mol sóz qazynasyn meńgere, paıdalana bilgen aqynnyń shyǵarmalary tereń maǵynaly, ótkir tildi, sheshendik sózderge, maqal-mátelge, aforızmge toly.

1938 jyldan bastap N. Baıǵanınge ádebı hatshy belgilenip, aqyn shyǵarmalaryn M. Hakimjanova, Q. Shańǵytbaev, E. Ahmetov, taǵy basqa aqyndar uqypty túrde der kezinde qaǵazǵa túsirip otyrdy. N. Baıǵanınniń ómiri men shyǵarmashylyǵy E. Ysmaıylovtyń, O. Nurmaǵambetovanyń, K. Seıdehanovtyń zertteýlerinde qarastyrylǵan.

Aqtóbe oblysynda N. Baıǵanın aýdany bar. Aqtóbe jáne basqa qalalardaǵy kósheler men mektepterge aqyn aty berilgen. 1940 jyly N. Baıǵanın «Qurmet belgisi» ordenimen marapattalǵan.

1999 jyly Nurpeıis Baıǵanınge arnalǵan eskertkish Aqtóbe qalasynyń Ábilqaıyr dańǵylynda arnaıy tuǵyrǵa qondyryldy. Ólshemi sharshy úlgide (2,5 h 2,5 m), qara-kók mármár taspen qaptalǵan. Tómengi tuǵyr uzyndyǵy — 12,2 m, eni — 6 m, bıiktigi — 100 sm, tuǵyrdy eseptegende — 136 sm. Tuǵyr ústindegi músin bıiktigi — 2,3 m, asbes sement aralasqan materıaldardan ázirlengen, mys temirmen qaptalǵan. Jalpy bıiktigi — 3,66 m. Eskertkishti ornatý jobasyn oblystyń bas sáýletshisi, Qazaqstan Sáýletshiler odaǵynyń múshesi B.S. Eginbaevtyń basshylyǵymen «Aqtóbe azamattyq jobalaý» ınstıtýty jasady. Eskertkishtiń avtory Grýzıanyń belgili sýretshi-monýmentalısi Gamlet Elıabarashvılı.

Oqýǵa keńes beremiz:

Nurpeıis Baıǵanınniń óleńderi


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama