InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ómir, qymbatsyń maǵan! (prezentasıasymen)
Maqsaty:
Balalarǵa ómir qundylyqtaryn túsindire otyryp, jan túrshigerlik oqıǵalardy kórsetý arqyly lańkestikten jıirkenýge, odan boıyn aýlaq ustaýǵa nasıhattaı otyryp, óz ómirin, ózgeniń ómirin qurmettep, aıalaı bilýge baýlý, tárbıeleý.
Mindetteri:
- oqýshylarǵa ómir týraly tereńirek bilim berý;
- ómirge qushtarlyqtaryn damytý;
- ómirdiń mánin túsinýge tárbıeleý.
Qatysýshylar: 7 synyp oqýshylarynyń İ - toby
Sabaqtyń túri:
Kórnekilikter: fotosýretter, beınetaspalar, aýdıokasseta

Muǵalim: Sálemetsińder me, balalar!
Men senderdi búgingi sabaqta kórgenime qýanyshtymyn.
Balalar: Biz de!
Shattyq sheńberi:
Muǵalim: Sabaǵymyzdy ózin ózi taný pániniń ánuranymen bastaıyq! (Ánuran aıtylady).

Muǵalim: - Balalar, adam úshin eń qymbat ne dep oılaısyńdar? (Balalardyń jaýaby)
- Barlyq jaýap durys. Sonyń ishinde eń qymbattysy - ómir.
- Ómir degen - ol bir názik tirshilik,
Tań syılaıdy
Nur syılaıdy kún shyǵyp.
Qadirine jete almasań jeldirip,
Saǵan qarsy umtylady julqynyp.

Úı tapsyrmasyn tekserý.
Muǵalim: - Úıde ómir týraly unatqan óleń joldaryn taýyp, esse jazyp kelý tapsyrylǵan bolatyn. Senderdi tyńdaıyq.

1 - oqýshy: Ómir degen - kók muhıttyń tolqyny,
Bir - biri men jatqan shýlap jalǵasyp,
Bir - biri men jatqan týla arbasyn,
O, tolqyndar, arpalasyn alǵa shyq!
Ómir degen pák jaralǵan mahabbat,
Ǵashyqtyqtan jarqyldaǵan kózderi.
Uǵynbaıtyn óz oıynan ózgeni,
Óz júregin órteıtuǵyn óz demi.
Ómir degen - máńgi gúldep jatatyn,,
Qushtarlyqtyń tolǵaǵy men kóktemi.
Eshkim oǵan qoıa almaıdy núkteni,
Ómir degen sóılem emes óıtkeni.
(T. Aıbergenov)
Muǵalim: Ómir týraly esse kim daıyndap alyp keldi

2 - oqýshynyń shyǵarmashylyq jumysy
Ómirdiń máni (esse)
Ómir shirkin kúnniń sáýlesi sekildi jarq etip ótedi de ketedi. Sondyqtan da biz osy ýaqytqa deıin ne úshin ómir súrgenimizdi, ne isteıtinimizdi oılanýymyz qajet. Biz ómirge kelemiz, ata - anamyz bizge tárbıe berip, bizdi aıaǵymyzǵa tik turǵyzady. Keıin bilim alyp, joǵary oqý ornyna túsip, jaqsy jumysqa ornalasamyz. Biraq sonyń barlyǵy ne úshin ekenin túsinbeımiz. Barlyǵymyz aldymyzǵa maqsat qoıamyz, biraq ol maqsatty oryndaǵannan soń ne bolady?
Alla taǵala bizge bul ómirdi syılady. Sondyqtan da biz bul ómirdi mándi ótkizýimiz kerek. Artymyzda iz qaldyryp, tarıhta atymyzdyń qalýyn maqsat tutýymyz da qajet sekildi. Tipti sen jaqsy jerde oqymaı, dúnıeden tapshylyq kórseń de sen týraly jaqsy sóz aıtylatyn bolsa, ol seniń ómirdi qur ótkizbegeniń.

Adam kez kelgen maqsatqa qol jetkize alady. Tek soǵan erinbeı eńbek etse boldy. Men de ómirimniń máni bolsyn, bul ómirden alar enshimdi ala ótsem dep ómir súremin. Elime eleýli, halqyma qalaýly egemen elimizdiń erteńi bolsam degen úkili úmitimniń úzilmeýin qalaımyn, jáne sol úshin kúresemin. Jalǵanda qalmaı, janyma jaryq túsirer maqsat qoıý adamdy alǵa jeteleıtin sekildi. «Shirkin!»- deısiń tek qana, jahanǵa jar salyp, barsha adamzatty da osy izgi nıetimniń jolyna salsam ǵoı,- dep qıaldaımyn. Men ómirge ǵashyqtyǵymdy osylaı dáleldesem deımin. Men ómirge ǵashyqpyn. Tek ÓMİRGE ǵana!!!

3 - oqýshy: Ómir joly kóshken kerýen soqpaǵy tárizdi. Onyń bultarasy da, jazyǵy da kóp. Asýy qıyn asqarmen qatar, tómen qaraı quldyrap óter yldıly da bolmaıdy. Kerýen joly keıde uzaq, keıde qysqa keledi. Biraq qaýip - qatersiz, qıyndyqsyz bolmaıdy. Oılamaǵan jerden jel turyp, surapyl daýyl soǵady, qalyń jaýyn nóserleı quıyp, buryn sýy tolarsaqtan keler taıyz jyra, kenet saryldaı aqqan, ótkel bermes, doly ózenge aınalady, kóshti bógeıdi. Bundaı bógetten tek sharshamaıtyn, talmaıtyn kerýen ǵana óte alady. Toqtamaı kóship óziniń degen jerine jetedi.
İ. Esenberlın.

4 - oqýshy: №2 Abaı atyndaǵy lıseı túlegi Baısov Aıdynnyń óleńi «Ómir»
Ómir degen keıde baqyt, keıde muń
Sekildi kezektesken kún men tún
Ómirdi túsinemin synaq dep
Qıyndyq pen qýanyshtan turatyn.