InfoHub Logo

Til bilgiri
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylardyń ótken taqyryptar boıynsha alǵan bilimderin pysyqtap, oı - órisin, bilim deńgeıin keńeıtý.
Damytýshylyq: túrli ádis - tásilder arqyly oqýshylardyń til baılyǵyn, oılaý qabiletin, qazaq tilinde erkin sóıleý sheberligin jetildirý.
Tárbıelik: oqýshylardyń memlekettik tilge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, Otanyn, týǵan jerin, elin súıýge, halyq dástúrin syılaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: saıys sabaǵy.
Sabaqtyń urany:
Kóp til bilseń kókjıegiń keń bolar,
Qurmetteıdi kisi eken dep tórge ozar.
Qaı elde júrseń de bul durysy -
Memlekettik tildi bilgen jón bolar.

Muǵalimniń kirispe sózi:
- Qurmetti áriptester, oqýshylar! Búgingi "Til bilgiri" saıys sabaǵymyzdy qazaq tili men ádebıeti aptalyǵyna arnaımyz. Til saıysyn ótkizýdegi maqsatymyz - basqa ult ókilderiniń memlekettik tilge qurmetpen qaraýyn, sonymen birge memlekettik tilge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.

Búgingi saıys sabaǵymyz birneshe kezeńderden turady:
1. Tanystyrý.
2. «Óleń - sózdiń patshasy»
3. Tapqyrlyq
4. Áripter saıysy
5. Oılan tap
Ár júrgizilgen kezeń boıynsha túsindirilip, toptardy ádilqazylar baǵalap otyrady. Saıysqa segiz adamnan quralǵan eki top qatysady.
"Saıysymyzdyń bet asharyn bastaıyq,
Kórermendi bir serpiltip tastaıyq.
Tanystyrsyn saıyskerler ózderin,
Ónerine dý qol soǵyp qostaıyq",- dep, kezekti saıysqa qatysýshy toptarǵa bereıik.

I - kezeń. Tanystyrý.
1 - top:"Jas qyran".
Qalyqtap kókte jas qyran,
Halyqpyz sózge toqtaǵan.
Tilimiz topty jaratyn,
Tobymyz bizdiń - " Jas qyran".
2 - top: '' Topjarǵan''.
Shyǵarar namys topty aldan,
Dýaly aýyz tilge arman.
Saıysqa keldik arman,
Tobymyz bizdiń -" Topjarǵan".

II - kezeń." Óleń - sózdiń patshasy".
Ár toptan bir oqýshy óleńdi mánerlep oqıdy.

III - kezeń. " Tapqyrlyq".
Berilgen maqaldaǵy jasyryn sózdi taýyp, maqaldy jalǵastyrý. Durys jaýapqa 5 upaı.
1. til tas jarady, tas jarmasa.........(bas jarady)
2. Taýdy, tasty jel buzar, adamzatty......(sóz buzar)
3. Jaqsy sóz -.......(jarym yrys)
4. Sheberdiń qoly ortaq, sheshenniń.......(tili ortaq)
5. jaqsy baıqap sóıler, jaman.......(shaıqap sóıler)
6. Bas kespek bolsa da,.........(til kespek joq)
7. Pil kótermegendi,..........(til kóteredi)

1. Tilden artyq......(qazyna joq)
2. Ana súti boı ósiredi, ana tili.......( oı ósiredi)
3. Jylannyń ýy tisinde, adamnyń ýy......(tilinde)
4. Eń ashshy da til, eń........(tátti de til)
5. Jyly - jyly sóıleseń, jylan.......(ininen shyǵady)
6. Basqa pále -........(tilden)
7. Tilge qurmet,........(elge qurmet)

IV - kezeń. Áripter saıysy. (A, E, T, O, S ).
Berilgen suraqtarǵa osy áripten bastalatyn sózben jaýap berýlerińiz kerek.
1 - top.
1. Qandaı elde turasyń?
2. Qazaq tili páni unaı ma?
3. Dosyń kim?
4. Qazir jyldyń qaı mezgili?
5. Qaıdan keldiń?
6. Búgin qandaı kún?
7. Seniń kóziń qandaı?
8. Jasyń neshede?
9. Qandaı taǵamdy unatasyń?
10. Bala oqytatyn adam?
2 - top (Á, B, M, N, D ).
1. Maqal bilesiń be?
2. Atyń kim?
3. Qandaı qalany bilesiń?
4. Sen turatyn qalany ata.
5. Bir zat esimdi ata.
6. Jazýshyny ata.
7. Alma tátti me?
8. Kim bolǵyń keledi?
9. Seniń anań qandaı adam?
10. Synypta neshe oqýshy bar?

V kezeń. " Oılan tap".
Bul kezeńniń sharty eki topqa birdeı "Táýelsizdik" sózi berilgen. Osy sózdiń ishindegi áripterden jańa sóz qurastyrý.

Árbir tilde sóıle álemdi tań qylyp,
Qazaq tilin bilmeý qandaı zańdylyq?!
Óser bolsań, baıtaq dalam turǵanda,
Qazaq tili jasaý kerek máńgilik!- deı otyryp, búgingi saıysymyzdy aıaqtaımyz. Ádilqazylar óz sheshimderin shyǵarǵansha 4 - synyptyń oryndaýynda."Úndi" bıi.
Saıys sońynda ádilqazylar óz sheshimin aıtyp, oqýshylardy marapattaıdy.