Óneri ómirdiń ózegindeı máńgilik
11 synyp oqýshysy Ivanqyzy Shuǵyla
Jetekshisi: Tóleýova Anar
«Óneri ómirdiń ózegindeı máńgilik»
Baǵyty: «Qanat qaqty»
Óneri ómirdiń ózegindeı máńgilik
Qazaq halqynyń HH ǵasyrdaǵy aqyny, jazýshysy, belgili sáýletker Saıyn Nazarbekuly 1941 jyly 2 qańtarda Mańǵystaý ólkesiniń Tıgen aýylynda dúnıege kelgen. Ol 1958 jyly Ushtaǵan orta mektebin bitirip, biraz jyldar boıy júrgizýshi bolady. 1964 jyly Almatydaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynyń ınjener - qurylys fakúltetin bitirip, 1964 - 1969 jyldary Mańǵystaý munaı óńdeý birlestiginiń qurylys mekemelerinde jumys jasaǵan. Al 1980 - 1989 jyldar arasynda Almaty tehnıkýmynda dáris bergen. 1992 jyly Mańǵystaý óńiriniń óleń, jyr, sheshendik sóz týyndylaryn jınaqtap jaryqqa shyǵarý, ólkeniń zırattyq sáýlet eskertkishterin dúnıe júzine tanytarlyq túrli tústi, birneshe tildi kitap álbom shyǵarý, ónerdi damytý jáne sol maqsattardy oryndaý úshin «Mańǵystaý muralary» atty sıkldyq kitaptardy shyǵarmaq bolǵan. Sol maqsatta «Paryz» mekemesin qurdy. Qazir Saıyn Nazarbekuly basqaratyn bul mekeme «Mańǵystaý muralary» sıkldyq kitaptarynyń alǵashqylary «Mańǵystaý muralary», S. Jańǵabylulynyń «Amanat» kitaptaryn jaryqqa shyǵardy.
2002 jyly L. I. Gýmılev atyndaǵy Ulttyq Eýrazıa ýnıversıtetine qyzmetke shaqyrylǵan ol ulttyq etnografıa salasynda eńbek etip, «Qazaqtyń kıiz úıi» atty zertteý jumysyn aıaqtady. «Adaı shejiresi» atty segiz tomdyq eńbektiń jınaqtalyp, jazylýyna basshylyq etti.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qurmet» ordenimen marapattalǵan. Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń, Qazaq Halyq «Ekologıa» akademıasynyń múshesi. «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» ataǵynyń ıegeri. Atyraý oblysynyń Mahambet aýdany, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Abaı aýdandarynyń «Qurmetti azamaty», Semeı memlekettik pedınstıtýtynyń qurmetti profesory, jan jaqty talant ıesi. Týǵan jer túlegi Saıyn aǵamen suhbattyń reti kelip qalyp edi.
– Sálemetsiz be, Saıyn aǵa. Sizdiń eńbekterińizge tánti bolǵan men, ózińizben suhbattasqaly otyrmyn.
Saıyn aǵa, bir nársege, ne ónerge talpyný úshin adamǵa aldymen tabandylyq qajet deıdi. Endi siz bir jumysqa kiriser aldyndaǵy táýekeldiligińiz jóninde aıtyp berseńiz.
– Amansyń ba, shyraǵym. Eger de mal kerek bolsa, qolóner kerek. Ónerdegi árbir shyǵarma ómirdiń jańa bir qyryn ashyp bergende ǵana naǵyz ónerge jatady. İsti bastamas buryn jan - jaqty oılanamyn. Múmkin táýekelshiligim osy shyǵar... – Tańdap alǵan taǵdyryńyz sáýletkerlikpen qatar aqyndyqtyń aq joly boldy. Boıda bul qasıettiń bar ekenin qashan bildińiz? – Men osy sharýalardan qol bosaǵan sátterde óleń, áńgime jazýmen de jumystanamyn. Alǵashqy 4 - 5 shýmaq óleńimdi 46 jasqa tolǵan kezimde jazǵan ekenmin. Shamasy, poezıa meni súıgen bolýy kerek. Áli kúnge deıin qalamymnyń sıasy sarqylǵan emes.
– Siz bir suhbattyńyzda Saraıshyqtan basqa da kóne qalalarǵa (Otyrar, Túrkistan, Taraz) eskertkish ornatý oıyńyzda bar ekenin aıtypsyz. Endi sol oıyńyzdy qashan júzege asyrasyz?
– Sol kezde aıtqanmen de, qazir ol oıdy qozǵap júrgen joqpyn.
– Osy qos ónerińiz balalaryńyzǵa, nemerelerińizge daryǵan ba?
– Men ózim kúı tyńdaýdan lázzat alamyn, kúıdiń áserinen kóptegen oılar da týyndap jatady. Jıenim Abaı qazirgi tańda Almatyda, konservatorıada dombyra fakúltetinde oqıdy. Dombyrada jaqsy oınaıdy. Al, ulym Nurlan sáýletshilik ónerimdi jalǵap keledi. Óner ıdeıasyz ómir súre almas degendeı men Nurlanǵa eskertkishter bastaýda baǵyt berip otyramyn. Saraıshyq eskertkishiniń syzbasyn men syzyp kómek berdim, biraq qurylysshysy Nurlan bolatyn.
Jetekshisi: Tóleýova Anar
«Óneri ómirdiń ózegindeı máńgilik»
Baǵyty: «Qanat qaqty»
Óneri ómirdiń ózegindeı máńgilik
Qazaq halqynyń HH ǵasyrdaǵy aqyny, jazýshysy, belgili sáýletker Saıyn Nazarbekuly 1941 jyly 2 qańtarda Mańǵystaý ólkesiniń Tıgen aýylynda dúnıege kelgen. Ol 1958 jyly Ushtaǵan orta mektebin bitirip, biraz jyldar boıy júrgizýshi bolady. 1964 jyly Almatydaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynyń ınjener - qurylys fakúltetin bitirip, 1964 - 1969 jyldary Mańǵystaý munaı óńdeý birlestiginiń qurylys mekemelerinde jumys jasaǵan. Al 1980 - 1989 jyldar arasynda Almaty tehnıkýmynda dáris bergen. 1992 jyly Mańǵystaý óńiriniń óleń, jyr, sheshendik sóz týyndylaryn jınaqtap jaryqqa shyǵarý, ólkeniń zırattyq sáýlet eskertkishterin dúnıe júzine tanytarlyq túrli tústi, birneshe tildi kitap álbom shyǵarý, ónerdi damytý jáne sol maqsattardy oryndaý úshin «Mańǵystaý muralary» atty sıkldyq kitaptardy shyǵarmaq bolǵan. Sol maqsatta «Paryz» mekemesin qurdy. Qazir Saıyn Nazarbekuly basqaratyn bul mekeme «Mańǵystaý muralary» sıkldyq kitaptarynyń alǵashqylary «Mańǵystaý muralary», S. Jańǵabylulynyń «Amanat» kitaptaryn jaryqqa shyǵardy.
2002 jyly L. I. Gýmılev atyndaǵy Ulttyq Eýrazıa ýnıversıtetine qyzmetke shaqyrylǵan ol ulttyq etnografıa salasynda eńbek etip, «Qazaqtyń kıiz úıi» atty zertteý jumysyn aıaqtady. «Adaı shejiresi» atty segiz tomdyq eńbektiń jınaqtalyp, jazylýyna basshylyq etti.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qurmet» ordenimen marapattalǵan. Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń, Qazaq Halyq «Ekologıa» akademıasynyń múshesi. «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» ataǵynyń ıegeri. Atyraý oblysynyń Mahambet aýdany, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Abaı aýdandarynyń «Qurmetti azamaty», Semeı memlekettik pedınstıtýtynyń qurmetti profesory, jan jaqty talant ıesi. Týǵan jer túlegi Saıyn aǵamen suhbattyń reti kelip qalyp edi.
– Sálemetsiz be, Saıyn aǵa. Sizdiń eńbekterińizge tánti bolǵan men, ózińizben suhbattasqaly otyrmyn.
Saıyn aǵa, bir nársege, ne ónerge talpyný úshin adamǵa aldymen tabandylyq qajet deıdi. Endi siz bir jumysqa kiriser aldyndaǵy táýekeldiligińiz jóninde aıtyp berseńiz.
– Amansyń ba, shyraǵym. Eger de mal kerek bolsa, qolóner kerek. Ónerdegi árbir shyǵarma ómirdiń jańa bir qyryn ashyp bergende ǵana naǵyz ónerge jatady. İsti bastamas buryn jan - jaqty oılanamyn. Múmkin táýekelshiligim osy shyǵar... – Tańdap alǵan taǵdyryńyz sáýletkerlikpen qatar aqyndyqtyń aq joly boldy. Boıda bul qasıettiń bar ekenin qashan bildińiz? – Men osy sharýalardan qol bosaǵan sátterde óleń, áńgime jazýmen de jumystanamyn. Alǵashqy 4 - 5 shýmaq óleńimdi 46 jasqa tolǵan kezimde jazǵan ekenmin. Shamasy, poezıa meni súıgen bolýy kerek. Áli kúnge deıin qalamymnyń sıasy sarqylǵan emes.
– Siz bir suhbattyńyzda Saraıshyqtan basqa da kóne qalalarǵa (Otyrar, Túrkistan, Taraz) eskertkish ornatý oıyńyzda bar ekenin aıtypsyz. Endi sol oıyńyzdy qashan júzege asyrasyz?
– Sol kezde aıtqanmen de, qazir ol oıdy qozǵap júrgen joqpyn.
– Osy qos ónerińiz balalaryńyzǵa, nemerelerińizge daryǵan ba?
– Men ózim kúı tyńdaýdan lázzat alamyn, kúıdiń áserinen kóptegen oılar da týyndap jatady. Jıenim Abaı qazirgi tańda Almatyda, konservatorıada dombyra fakúltetinde oqıdy. Dombyrada jaqsy oınaıdy. Al, ulym Nurlan sáýletshilik ónerimdi jalǵap keledi. Óner ıdeıasyz ómir súre almas degendeı men Nurlanǵa eskertkishter bastaýda baǵyt berip otyramyn. Saraıshyq eskertkishiniń syzbasyn men syzyp kómek berdim, biraq qurylysshysy Nurlan bolatyn.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Bıserden jasalatyn buıymdar (prezentasıasymen)
