Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 23 saǵat buryn)
Erlik pen eldik - Mahambet urany
Erlik pen eldik - Mahambet urany
Qıyn da sulý taǵdyr desek te bolmaı ma, Mahambettiń taǵdyryn!? Onyń esimin ataǵannan - aq júzi jalpyldaǵan, kóz janary óńmenińnen ótetin, sóılegen sózi ótkir, óleń men ottan órilgen ispetti jarqyn beıne kóz aldymyzǵa kelmeı me?
Ústinde badana kózdi saýyty, basynda batyrlar kıer dýlyǵasy, "er qarýy - bes qarý" túgel batyr sar dalamen arǵymaǵyn quıǵyta kele jatqandaı! Batyr bop shynyqtyrǵan da osy sar dalasy!
Edil men Jaıyq arasyn mekendegen Bókeı handyǵynda Naryn qumynda Beketaı degen jerde dúnıege kelgen bolashaq kóterilisshi, jalyndy aqynnyń atasy Qulmáliniń batyrlyq, bıligi, sheshendigi shartarapqa tarasa kerek. Daýyldy jyldardyń jalyndy jyrshysy Mahambet Qulmáliniń Ótemisinen týǵan.
Ózi bir óleńinde:
Ótemisten týǵan on edik,
Onymyz atqa mingende,
Jer qaıysqan qol edik, - deıdi.
Han tuqymyn qaraǵa teńestirgen ot aýyzdy, oraq tildi Mahambet týmysynan batyl bolatyn. Ózin maqtap óleń aıtqyzýǵa tyrysqan han bedelin "Han emessiń, qasqyrsyń" óleńinde tómendetýge jigeri jetken batyl azamat edi.
Mahambet Isataı aǵasyna qosshy bola júrip, ústem tap ókilderiniń buqaraǵa jasaǵan qıanatyn betterine basty. Jáńgir hanmen arazdyq qarýly kóteriliske ulasyp, tarıhtyń paraqtaryn toltyrdy.
Mahambet jylaýlar murasyn mol bilgen eken. Óz óleńderi de telegeı - teńiz kóp bolǵan desedi. Ata jyraýdan bala jyraýǵa jetip, halyq sanasynda saqtalyp bizge jetkenderi aqynnyń kóterilis týraly óleńderi. Erlik pen eldikti tý etken aqyn - kóterilistiń jalyndy jyrshysy bola bildi. Ol ár ýaqytta jaltarmady, taıqymady, úreılenbedi, óıtkeni onda ólim men beınetten seskenbeıtin jalyndy júrek bar edi.
Jaıyqtyń boıy kók shalǵyn -
Kúzermiz de jaılarmyz.
Kúlesti syndy kúreńdi,
Kúdireıtip kúnde baılarmyz.
Qudaı isti ońdasa,
İsim jónge kelgende,
Qamalaǵan kóp dushpan
Áli de bolsa qoıdaı qylyp aıdarmyz,

Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama