Qazaq halqynyń dúnıetanymy
Sheberlik sabaq: Qazaq halqynyń dúnıetanymy
Maqsaty: atalǵan baǵdarlamanyń qajettiligine, ereksheligine toqtalý, onyń qurylymymen, hrestomatıasy jáne jumys dápterimen tanystyrý.
Sheberlik sabaǵymdy bastamas buryn Sizdermen birge sergitý sátin júrgizsem degen oıym bar. Bul qarapaıym sergitý sáti emes, baǵdarlamamnyń qurylymyn sıpattaıtyn sergitý. Sondyqtan maǵan qoldaýlaryńyz asa qajet. Qaramen jazylǵan jazýlardy men, qyzylmen jazylǵandy Sizder oqysańyzdar.
Urpaqqa álegi az ádis taýyp,
Qazaqtyń dúnıetanymyn úıretý – naq maqsatym,
Daıyndaldy jumys dápter yńǵaıly etip,
Eki hrestomatıa taǵy da bar.
Myna qorjyndardy tańdap alsańyzdar. Sol arqyly topqa bólinemiz... «Qyzyl qorjyn» jáne «Kók qorjyn» toby bolyp ekige bólinsek. Qorjyn arqyly bólý sebebim mynada: bul meniń ádistemelik qorjyndarym, búgingi kúni meniń sabaǵymnan ózderińizge kerek biráz maǵlumattar alarsyzdar degen oıdamyn.
Qalaı oılaısyzdar, jalpy rýhanı jańǵyrý degenimiz ne? Oılaryńyzdy POPS formýlasy arqyly usynsańyzdar. Aldaryńyzda posterler taratylyp berildi. Alǵashqy eki tarmaǵy daıyn, sońǵy eki tarmaǵyn jazsańyzdar.
POPS formýlasy
Bizdiń oıymyzsha, rýhanı jańǵyrý degenimiz – ulttyq qundylyqtardy jańǵyrtý
Sebebi bolashaq urpaqqa ony bilý – paryz
Mysaly...
Sondyqtan...
Kelesi kezekte eki top bir – birińizdi «Bas barmaq» baǵalaý ádisi arqyly baǵalap kórseńizder. Al men eki topty da 10 upaımen baǵalaımyn.
Meniń baǵdarlamam «Rýhanı jańǵyrý» maqalasymen úndesedi. Baǵdarlama arqyly oqýshylar tarıh, din, dil, ádebıet, salt - dástúr, ádet - ǵuryp, óner, salaýatty ómir salty, shejire t. b. qazaqı qundylyqtar jaıly aqparattanady. Endeshe, meniń baǵdarlamam «Qazaq halqynyń dúnıetanymy» dep atalady.
Baǵdarlamanyń ereksheligi: sebebi Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy qarastyrylǵan ár taraý meniń baǵdarlamamnyń ón boıynan tabylady.
Olaı aıtýymnyń sebebi: qazaq halqynyń mádenıeti taraýyn ótkende, «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasynyń Qazaqstannyń revolúsıalyq emes, evolúsıalyq damýy baǵytyń ashady, mysaly: kezinde ersiz kóringen rok – mýzyka, qazirgi kezde qulaǵymyzǵa úırenshikti nárse bolyp qabyldaımyz, Qazaqstannyń álemge tanylǵan «Ulytaý» tobyn aıtýǵa bolady. Endeshe kez kelgen nárseni birtindep qabyldasaq, olda ón jaǵyn beredi. Kelesi Qazaq halqynyń shejire dástúri taraýyna toqatalatyn bolsaq ol, tikeleı Ult - tyq birigeıligin saqtaý baǵytyn ashyp kórsetedi. Ár taraý maqalanyń 6 baǵy - tyn ashyp otyr. Myne baǵadarlamanyń ereksheligi osynda.
Qosymsha baǵdarlamaǵa hrestomatıa jáne jumys dápteri ázirlengen. Kelesi kezekte jumys dápteriniń qurylymymen tanystyryp óteıin. Dápterdiń erekshiligi oqýshy ózin - ózi baǵalaıdy jáne muǵalimniń keri baılanysy jazba túrinde jasalady. Kelesi kezekte oqýshy aldynda jibergen qatelerin jibermeýge tyrysady. Sońǵy betinde qosymsha maǵlumattar jınaq - talady, jyl sońynda jınaktaǵan aqparat boıynsha monıtorıń júrgiziledi. Elektrondyq hrestomatıanyń qurylymyna toqtalsaq. Hrestomatıa qaǵaz jáne elektrondyq túrde daıyndalǵan. Elektrondyq hrestomatıanyń erekshi - ligi: málimetterdi tek qana muǵalim emes, oqýshyda jyl boıy tolyqtyryp otyrady. Jyldyń sońynda biraz aqparattar jınalady.
Sizderdi baǵdarlamammen tanystyrdym, al sizder óz baǵalaryńyzdy «Baǵdarsham» ádisi arqyly qoıyp shyqsańyzdar.
Sabaqqa qatysyp óz oılaryńyzben bólisken úshin sizderge kóp - kóp rahmet. Saý bolyńyzdar!
Qaraǵandy oblysy, Aqsý – Aıýly aýyly
«J. Aqylbaev atyndaǵy eksperımentaldyq
mektep - gımnazıa» KMM Abıldına Maıra Blálovna
Qazaq halqynyń dúnıetanymy. júkteý
Qazaq halqynyń dúnıetanymy. slaıdty júkteý
Maqsaty: atalǵan baǵdarlamanyń qajettiligine, ereksheligine toqtalý, onyń qurylymymen, hrestomatıasy jáne jumys dápterimen tanystyrý.
Sheberlik sabaǵymdy bastamas buryn Sizdermen birge sergitý sátin júrgizsem degen oıym bar. Bul qarapaıym sergitý sáti emes, baǵdarlamamnyń qurylymyn sıpattaıtyn sergitý. Sondyqtan maǵan qoldaýlaryńyz asa qajet. Qaramen jazylǵan jazýlardy men, qyzylmen jazylǵandy Sizder oqysańyzdar.
Urpaqqa álegi az ádis taýyp,
Qazaqtyń dúnıetanymyn úıretý – naq maqsatym,
Daıyndaldy jumys dápter yńǵaıly etip,
Eki hrestomatıa taǵy da bar.
Myna qorjyndardy tańdap alsańyzdar. Sol arqyly topqa bólinemiz... «Qyzyl qorjyn» jáne «Kók qorjyn» toby bolyp ekige bólinsek. Qorjyn arqyly bólý sebebim mynada: bul meniń ádistemelik qorjyndarym, búgingi kúni meniń sabaǵymnan ózderińizge kerek biráz maǵlumattar alarsyzdar degen oıdamyn.
Qalaı oılaısyzdar, jalpy rýhanı jańǵyrý degenimiz ne? Oılaryńyzdy POPS formýlasy arqyly usynsańyzdar. Aldaryńyzda posterler taratylyp berildi. Alǵashqy eki tarmaǵy daıyn, sońǵy eki tarmaǵyn jazsańyzdar.
POPS formýlasy
Bizdiń oıymyzsha, rýhanı jańǵyrý degenimiz – ulttyq qundylyqtardy jańǵyrtý
Sebebi bolashaq urpaqqa ony bilý – paryz
Mysaly...
Sondyqtan...
Kelesi kezekte eki top bir – birińizdi «Bas barmaq» baǵalaý ádisi arqyly baǵalap kórseńizder. Al men eki topty da 10 upaımen baǵalaımyn.
Meniń baǵdarlamam «Rýhanı jańǵyrý» maqalasymen úndesedi. Baǵdarlama arqyly oqýshylar tarıh, din, dil, ádebıet, salt - dástúr, ádet - ǵuryp, óner, salaýatty ómir salty, shejire t. b. qazaqı qundylyqtar jaıly aqparattanady. Endeshe, meniń baǵdarlamam «Qazaq halqynyń dúnıetanymy» dep atalady.
Baǵdarlamanyń ereksheligi: sebebi Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy qarastyrylǵan ár taraý meniń baǵdarlamamnyń ón boıynan tabylady.
Olaı aıtýymnyń sebebi: qazaq halqynyń mádenıeti taraýyn ótkende, «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasynyń Qazaqstannyń revolúsıalyq emes, evolúsıalyq damýy baǵytyń ashady, mysaly: kezinde ersiz kóringen rok – mýzyka, qazirgi kezde qulaǵymyzǵa úırenshikti nárse bolyp qabyldaımyz, Qazaqstannyń álemge tanylǵan «Ulytaý» tobyn aıtýǵa bolady. Endeshe kez kelgen nárseni birtindep qabyldasaq, olda ón jaǵyn beredi. Kelesi Qazaq halqynyń shejire dástúri taraýyna toqatalatyn bolsaq ol, tikeleı Ult - tyq birigeıligin saqtaý baǵytyn ashyp kórsetedi. Ár taraý maqalanyń 6 baǵy - tyn ashyp otyr. Myne baǵadarlamanyń ereksheligi osynda.
Qosymsha baǵdarlamaǵa hrestomatıa jáne jumys dápteri ázirlengen. Kelesi kezekte jumys dápteriniń qurylymymen tanystyryp óteıin. Dápterdiń erekshiligi oqýshy ózin - ózi baǵalaıdy jáne muǵalimniń keri baılanysy jazba túrinde jasalady. Kelesi kezekte oqýshy aldynda jibergen qatelerin jibermeýge tyrysady. Sońǵy betinde qosymsha maǵlumattar jınaq - talady, jyl sońynda jınaktaǵan aqparat boıynsha monıtorıń júrgiziledi. Elektrondyq hrestomatıanyń qurylymyna toqtalsaq. Hrestomatıa qaǵaz jáne elektrondyq túrde daıyndalǵan. Elektrondyq hrestomatıanyń erekshi - ligi: málimetterdi tek qana muǵalim emes, oqýshyda jyl boıy tolyqtyryp otyrady. Jyldyń sońynda biraz aqparattar jınalady.
Sizderdi baǵdarlamammen tanystyrdym, al sizder óz baǵalaryńyzdy «Baǵdarsham» ádisi arqyly qoıyp shyqsańyzdar.
Sabaqqa qatysyp óz oılaryńyzben bólisken úshin sizderge kóp - kóp rahmet. Saý bolyńyzdar!
Qaraǵandy oblysy, Aqsý – Aıýly aýyly
«J. Aqylbaev atyndaǵy eksperımentaldyq
mektep - gımnazıa» KMM Abıldına Maıra Blálovna
Qazaq halqynyń dúnıetanymy. júkteý
Qazaq halqynyń dúnıetanymy. slaıdty júkteý
You Might Also Like
-
Taqyryby: Qazaqtyń tekti aqyn - ana kelini
