InfoHub Logo

Atyraý oblys, Inder aýdany,
Mahambet atyndaǵy orta mekteptiń
ınformatıka páni muǵalimi: Amanqosova Batıma Ońaıbaıqyzy,

Oqýshy men muǵalim qarym-qatynasy jáne pedagogtik ádep

Balanyń aqyly, sezimi, qaıraty muǵalimniń jigerli yqpaly arqasynda jetiledi. Muǵalim balalaryna salaq, selqos qarasa, olardyń jan qýatyn kemitip, tárbıe de bere almaıdy.
J. Aımaýytov
«Elimizdiń erteńi búgingi jas urpaqtyń qolynda, al jas urpaqtyń taǵdyry ustazdardyń qolynda»
N. Á. Nazarbaev
Qaı-qaı mamandyqtyń da bip aıryqsha belgisi bolady. Ol adamnyń úırenshikti ádetinen, sóılegen sózinen, tipti kıim kıisinen de baıqalýy múmkin. Muǵalim kásibiniń ereksheligi eń aldymen onyń pedagogtyq ádebine jatady. Ánshi úshin ún, mýzykant úshin mýzykany uǵý qandaı qajet bolsa, muǵalim úshin pedagogtyq ádep sondaı qajet. Sonymen, pedagogtik sheberlik – tek qana muǵalimniń ádistemelik saýattylyǵy ǵana emes, ol – ár sózdi oqýshylarǵa jetkize bilyi, olardyń tolyq qabyl alýy, tolǵanyp boıǵa cińipyi. K. D. Ýshınskııshe aıtsaq, «pedagogıka teorıasyn qanshama jetik bilgenimen, pedagogtyq ádeptiń qyr-syryn meńgermeıinshe, buǵan onyń qoly jetpeıdi». Al, ádepten alys muǵalimdi qaı oqýshy súıip-qurmettemek?!. Pedagogıkalyq ádep — muǵalimniń árbir naqty ic ústinde tárbıe máselesiniń eń utymdy ádis-tásilderin qoldanyp, oqýshylardy eliktirip áketetin kásiptik sapasy. Oqýshylarmen qarym-qatynas turǵysynan qaraǵanda pedagogıkalyq ádep muǵalimniń jan-jaqtylyǵynyń, onyń ıdeıalyq seniminiń, júris-turys mádenıetiniń, jalpy jáne arnaýly biliminiń, mamandyǵyna baılanysty izdenisteriniń jıyntyǵy ispetti.
Jas urpaqqa bilim-tárbıe beretin bala janynyń baǵbany muǵalimder qandaı bolýy kerek.
1. Birinshiden, muǵalimniń ary taza, adal, ınabatty, sypaıy, parasatty, baısaldy, ustamdy, tózimdi, keshirimdi bolýy shart.
2. Ekinshiden, muǵalimniń oı-órisi keń, jan-jaqty bilimdi, óz mamandyǵyna saı, ony súıetin, óz oıyn shákirtterine anyq tujyrymdy, dál aıtyp túsindire bilýi shart.
3. Úshinshiden, muǵalim óz oqýshylaryna bedeldi, ujym arasynda syıly bolýy shart. Árdaıym oqýshylarymen ádeptilik qarym-qatynasta bolǵany jón.
Oqýshynyń jeke basyn tanyp-bilýde, onyń oqý - áreketi men qoǵamdyq jumystarynyń atqaratyn qyzmeti erekshe. Sebebi, oqýshynyń oqý-áreketinde onyń oqýǵa degen yntasyn, psıhıkalyq úrdisterin (jańa materıaldy qabyldaýy, este saqtaýy, oılaýy, sóıleýi t. b.) muǵalimniń sabaqtar júıesine qatysýy arqyly anyqtaıdy. Mysaly, tómendegishe qarastyratyn bolsaq:
1. Muǵalim - basshy. Onyń «bedeli»- bılik. Oqýshylardan ol til alýdy, boı usynýdy talap etedi. Ol únemi óziniń kúshine senetin jendetke (raqymsyz, qatygez adam) uqsaıdy. Ol únemi oqýshylardy kinalap, qorqynyshta ustaıdy. Ol – oqýshylardyń jasyryn kemshilikterin jáne qupıa qorqynyshtaryn biletin «tájirıbeli» muǵalim. Ol óziniń osy «bilimin», óziniń bedelin qoldaýda sheber paıdalanady. Ol prınsıp ustanǵysh. Ol muǵalim kez kelgen suraqqa jaýap berý kerek jáne kez kelgen jaǵdaıda bir ǵana durys kózqaras bolý kerek dep sanaıdy.

Nátıjesi: Muǵalimniń mundaı minez-qulyq túriniń nátıjesi, oqýshylardyń renishi, qaqtyǵys (konflıkt), qarym-qatynas jasaýda shynshyldyqtyń joqtyǵyna ákelip soǵady.

2. Muǵalim – kompúter. Onyń «bedeli»- belgili bir aımaqtaǵy negizdelgen bilimdi meńgergen. Ol oqýshylardan bilim, jańalyq, dálel talap etedi. Ol túsi sýyq, belgili jaǵdaıdy aıtatyn robotqa uqsaıdy. Ol kóbinese sóılegende bylaı sóılep bastaıdy: «Bárimizge belgili...», «Mynandaı oı bar...», «Barlyǵy biledi...». Ol óte sýyq, qatal, jabyq adam.
Nátıjesi: oqýshynyń óz ózine senimdiliginiń túsýi, sabaqta jaǵymsyz kóńil-kúıdiń joq bolýy (ásirese, pándi meńgerýde qıyndyq kóretin oqýshylar). Sońynda oqýshylardyń oqý motıvasıasy tómendep, tipti, pándi jek kórýshilik paıda bolady.

3. Muǵalim-qınalýshy. Onyń «bedeli»- qaqtyǵysqa túspeýshilik. Ol oqýshylardan til alýdy, tyńdaýdy talap etedi. Ol kóbinese bolmashy nárse úshin úlken qurbandyqtarǵa barady. Ol ózine qatysty jumys bolmasa da qaqtyǵysqa túspeý úshin únemi basqanyń jumysyn oryndaıdy. Bárinen buryn ol qaqtyǵystan qorqady. Ol únemi ózin kináli sezinedi. Oqýshynyń máselesi onyń kóńil-kúıin túsiredi. Eger oqýshyda bir másele bolsa, muǵalim birinshi ózin kinálaıdy.
Nátıjesi: Onyń baǵyty oqýshy úshin zıan. Keıbir oqýshylardy ol muǵalimderdi baǵyndyrýǵa ıtermeleıdi.

4. Muǵalim – tanys (dos). Onyń «bedeli»- áıgililik. Oqýshylardyń ol jaqsy qarym-qatynasty talap etedi. Ol meıirimdi joldas, árqashan barlyǵyn keshire alady (múmkin bolatyn saldaryna qaramastan). Mundaı muǵalim eshqandaı problemasyz júredi. Oqýshylardyń problemasyna nemquraıdy qaraıdy.
Nátıjesi: Oqýshyda jaýapkershilik sezimniń joqtyǵy.
Psıhologtar pedagogıkalyq qarym-qatynastyń nátıjesi muǵalimniń balany bilip-tanýyna jáne ár balamen dıalogqa túsýine baılanysty degen. Árıne, qansha tájirıbeli muǵalim bolsa da balalarmen qarym-qatynas jasaý, ár balany bilý, olardy taný, ár balany is-áreketke kiristirý, olardy sóılettirý muǵalimderge ońaı jumys emes.

«Jaǵdaıattan jol taba bil!»
1 jaǵdaıat:
«Sákenniń uıaly telefonyn Azamat sabaq ústinde alyp oınap otyrady, muǵalim ony baıqap, uıaly telefondy aldy da tárbıe meńgerýshisine berdi. Óıtkeni ol oqýshynyń sabaq ústindegi mundaı áreketin basqa joly da baıqap, eskertýler jasaǵan bolatyn. “Sen úshin meniń telefonymdy alyp qoıdy” dep eki oqýshy qatty renjisti. Renjistiń arty tóbeleske alyp keldi.»
• Sizdiń is-áreketińiz qandaı bolar edi?
2 jaǵdaıat:
« Bolashaq zańger bolǵysy keletin oqýshy hımıa sabaǵynda «Bul pán bolashaq mamandyǵyma esh qandaı qatysy joq, maǵan keregi joq» dep kitabyn sýmkasyna salyp qoıdy.»
Sizdiń is-áreketińiz qandaı bolar edi?
3 jaǵdaıat:
«Amanjol únemi sabaqqa uqypsyz keledi, shashy ósken, kıimi útiktelmegen, biraq osy túrine qaramastan únemi sabaqqa daıyndalyp kelýge tyrysady. Oqýshylar arasynda eshqandaı dostary da joq, eshkimmen aralaspaı óz betimen júredi»
• Sizdiń is-áreketińiz qandaı bolmaq?

Jas ustazdarǵa mynadaı 10 keńes beremin
1. Synypqa kóterińki kóńil kúımen kir
2. Aldymen úıret, sosyn talap et.
3. Oqýshynyń tártibi men bilimin baǵalaýda ádil bol.
4. Balalarǵa bergen ýádeńe berik bol.
5. Árqashan sabyrly, shydamdy bol.
6. Oqýshynyń qupıasyn saqtaı bil.
7. Oqýshydan óziń oryndamaıtyn isti talap etpe.
8. Tártip saqtaýda bóten kisiniń bedeline súıenbe.
9. Oqýshyǵa senim art.
10. Oqýshynyń ata-anasyn syıla, ol týraly jaman sóz aıtpa.

«HHİ-ǴASYR MUǴALİMİ»
Jańa ǵasyr muǵalimi, jańa zaman qoıyp otyrǵan talaptarǵa, keremet qarqynmen ózgerip jatqan zaman aǵymyna ilesetin, muǵalimge tán barlyq múmkindikterdi ıgergen ustaz qandaı bolý kerek?
Osy oraıda QR Bilim jáne Ǵylym Mınıstrligi ázirlegen «QR joǵary pedagogıkalyq bilim tujyrymdamasy» men «QR jańa turpatty pedagoginiń úzdiksiz pedagogıkalyq bilimi tujyrymdamalarynda» jańa qoǵamdaǵy muǵalim modeliniń úlgileri kórsetilip berilgen. Bolashaq pedagogterge qoıylatyn talaptar qazirgi qoǵam qajettiliginen týyndaıdy. Jańa qoǵam muǵalimi tek kásibı sheberligi joǵary adam ǵana emes, rýhanı damyǵan, shyǵarmashyl, mádenıetti, bilim qundylyǵyn túsinetin, pedagogıkalyq tehnologıalardy meńgergen, ǵylym men tehnıka jetistikteri negizinde kásibı daıarlanǵan bolýy tıis.

HHİ ǵasyr muǵalimine qoıylatyn talaptarǵa toqtala keteıik.
• Jeke kózqarasy bar jáne sony qorǵaı biletin jigerli tulǵa jáne maman muǵalim bolýy qajet.
• Pedagogtyq, psıhologıalyq bilimin kúndelikti isinde sheber paıdalana biletin bolýy kerek.
• bilim berý negizderin óz betinshe oqyp úırenýge oqýshyny baýlıtyn bolý qajet
• pedagogıkalyq jaǵdaıattardy, dáıekterdi, qubylystardy taldaı bilýi jáne solardyń paıda bolýynyń sebep – saldaryn anyqtaı bilýge de beıimi bolýy shart.
• muǵalimniń adamgershilik, saıası-ıdeıalyq ustanymy jumysynda kórinis taýyp, ol ustanymdy bala tárbıesine negiz etip alý shart.
• ǵylym men tehnıka jetistikteri negizinde kásibı daıarlanǵan bolýy tıis.
“Muǵalim balalarmen sóıleskende ashýlanbaı, kúıgelektenbeı, sabyrlyqpen sóılep, shubalańqy sózdermen kereksiz termınderdi qoldanbastan, árbir zatty yqylaspen, qarapaıym tilmen túsindirý kerek”
Y. Altynsarın
«Men mynaǵan kámil senimdimin, onsyz muǵalim bala júreginen oryn ala almaıdy. Eń negizgisi ár muǵalim óziniń de bala bolǵanyn eshqashan umytpaǵany durys.”
Kórnekti polák pedagogi Ianýsh Korchag
Urpaqqa qaldyrar máńgilik baılyq-bilim men tárbıe.
Al sol qundylyq muǵalimniń ýysynda.

Qoldanylǵan ádebıetter
1. Ábıev J. Á., Babaev S. B., Qudıarova A. M. Pedagogıka: Oqý quraly. Jalpy redaksıasyn basqarǵan Qudıarova A. M. – Almaty: Daryn,-2004.
2. Ustazdyń sheberlikke jetý joldary. /Qurastyrǵan J. Núrjanova.-Almaty, 1991.
3. Harlamov N. Pedagogıka,-M., 1990.
4. Etıcheskıe besedy s ýchashımısá. /Pod red. I. F. Harlamova/.- Mınsk, 1977.