InfoHub Logo

Taqyryby: “Oqýshylar men jasóspirimder arasyndaǵy quqyq buzýshylyqtyń aldyn alýda mektep pen otbasy – seriktester.”
Maqsaty: Oqýshylardyń quqyq buzýshylyǵyn aldyn alý, ata-analardyń quqyqtyq tárbıesin arttyrý.

İ bólim: Qurmetti ata- analar, ustazdar! Búgingi ashyq esik jınalysyna qosh keldińizder! Búgingi jıynǵa kelgen adamdardy – bala tárbıesine janashyr adamdar keldi dep oılaımyn. Óıtkeni búgingi bala tárbıesindegi ózekti máselelerdiń biri talqylanatyn bolady. Jalpy tárbıe qalaı qalyptasady? Qandaı faktorlar áser etedi? Búgingi jalpy ata- analar jınalysynyń taqyrybyn tekten -tek “Oqýshylar men jasóspirimder arasyndaǵy quqyq buzýshylyqtyń aldyn alýda mektep pen otbasy – seriktester.” taqyrybynda ótkizgeli turmyz. Óıtkeni qazirgi qoǵamdaǵy eń mańyzdy máseleleriniń biri – bul jasóspirimderdiń arasyndaǵy quqyq buzýshylyq pen qylmystyń kóbeıýi. Osyndaı jaǵdaılardyń aldyn alý úshin balalarymyzdyń boıynda durys quqyqtyq tárbıe men quqyqtyq bilim berýimiz kerek. Quqyqtyq tárbıe degenimiz ne? Quqyqtyq tárbıe degenimiz – bul Quqyqtyq bilim berý – naqty aıtsaq, quqyqtyq bilim berý arqyly jasóspirim quqyqty uǵynady jáne onyń sanasy qalyptasyp, damıdy. Quqyqty uǵynýmen qosa, tulǵany zańdy qurmetteýge, qorǵaýǵa, oryndaýǵa daǵdylandyrý. Atalynǵan belgiler oqýshylardy quqyqtyq tárbıeleý negizinde otbasynan jáne mektep tabaldyryǵynan bastap júzege asady. Quqyqtyq mádenıettiń negizgi belgileri: zań normalaryn bilý, zań normalaryn oryndaý: zań normalaryn buzbaý; zań kúshine sený jáne t. b. Quqyqtyq mádenıeti damyǵan tulǵa- quqyqtyq memlekettiń úlgili azamaty bolady dep senemiz. A. S. Makarenkonyń: «anaǵurlym qıyn tıetin qaıta tárbıeleý jumysyna oralmaý úshin, áýelden durys tárbıe berýge tyrysý kerek» degen pikirin umytpaǵanymyz jón bolar. Quqyq pen tárbıeniń ózara baılanysty áreketi negizinen janama túrde tárbıege aralasqan ata-- analar men ustazdar arqyly iske asyrylady. Quqyqtyq tárbıeni júzege asyrýda qoıylatyn talaptar qandaı? — Árıne bul Zańdardy bilý Bala men ata -ananyń quqyqtary men mindetteri belgilengen zańdar – osy qujattar boıynsha balanyń mynadaı quqyqtary bar: ( slaıd kórsetiledi )
Sonymen qatar bul qujattarda balanyń quqyǵymen birge ata-- ananyń mindetteri de kórsetilgen. Mysaly: (slaıd kórsetiledi )
Quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý maqsatynda ata - analarǵa arnalǵan jadnama

111 - bap. Ata - analardyń nemese basqa da zańdy ókilderiniń balalardy tárbıeleý jónindegi mindetterdi oryndamaýy
1. Ata - analardyń nemese basqa da zańdy ókilderiniń kámeletke tolmaǵan balalardy tárbıeleý jáne oqytý jónindegi mindetterdi dáleldi sebeptersiz oryndamaýy,
aılyq eseptik kórsetkishtiń besten onǵa deıingi mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
2. Osy baptyń birinshi bóliginde atalǵan, kámeletke tolmaǵandardyń alkogóldik ishimdikterdi, esirtki quraldaryn jáne psıhotroptyq zattardy udaıy qoldanýyna ne qańǵybastyqpen nemese qaıyrshylyqpen aınalysýyna ákep soqqan is-áreketter, sol sıaqty olardyń qylmys nemese qasaqana ákimshilik quqyq buzýshylyq belgileri bar áreketter jasaýy, - ata - analarǵa nemese basqa da zańdy ókilderine jıyrma aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.

112 - bap. Kámeletke tolmaǵan adamdy mas bolý kúıine deıin jetkizý
Ata - analardyń nemese ózge de adamdardyń kámeletke tolmaǵan adamdy mas bolý kúıine deıin jetkizýi, - aılyq eseptik kórsetkishtiń jıyrmadan elýge deıingi mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
112 - 1 - bap. Kámeletke tolmaǵandardyń túngi ýaqytta oıyn - saýyq mekemelerinde bolýyna jol berý
1. Kámeletke tolmaǵandardyń zańdy ókilderiniń ertip júrýinsiz túngi ýaqytta (saǵat 22 - den tańǵy 6 - ǵa deıin) oıyn - saýyq mekemelerinde bolýyna jol berý, - oıyn - saýyq mekemeleriniń laýazymdy adamdaryna - bes, dara kásipkerlerge, shaǵyn nemese orta kásipkerlik sýbektileri nemese komersıalyq emes uıymdar bolyp tabylatyn zańdy tulǵalarǵa - jıyrma bes, iri kásipkerlik sýbektileri bolyp tabylatyn zańdy tulǵalarǵa qyryq aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.

330 - bap. Usaq buzaqylyq
1. Usaq buzaqylyq, ıaǵnı qoǵamdyq oryndarda bylapyt sóıleý, jeke tulǵalardy qorlap tıisý, turǵyn jaılardy qorlaý, ortaq paıdalaný oryndaryn, saıabaqtardy, skverlerdi lastaý, onyń ishinde belgilen begen oryndarda komýnaldyq qaldyqtardy shyǵarý jáne qoǵamdyq tártipti jáne jeke tulǵalardyń tynyshtyǵyn buzatyn, tóńiregindegilerdi syılamaýshylyqty bildiretin basqa da osyndaı is - áreketter, -
aılyq eseptik kórsetkishtiń úshten onǵa deıingi mólsherinde aıyppul salýǵa ne on táýlikke deıingi merzimge ákimshilik qamaýǵa alýǵa ákep soǵady.

331 - bap. Kámeletke tolmaǵandar jasaǵan buzaqylyq
On tórtjastan on alty jasqa deıingi kámeletke tolmaǵandar jasaǵan Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 257 - babynyń birinshi bóliginde kóz delgen usaq buzaqylyq nemese buzaqylyq, ata - analarǵa nemese olardy almastyratyn adamdarǵa aılyq eseptik kórsetkishtiń ekiden beske deıingi mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.

336 - 3 - bap. Kámeletke tolmaǵandardyń túngi ýaqytta oıyn - saýyq mekemelerinde bolýy
1. Kámeletke tolmaǵandardyń zańdy ókilderiniń ertip júrýinsiz túngi ýaqytt a (saǵat 22 - den tańǵy 6 - ǵa deıin) oıyn - saýyq mekemelerinde bolýy, -
zańdy ókilderine eskertý jasaýǵa ákep soǵady.
2. Osy baptyń birinshi bóliginde kózdelgen, ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin birjyl ishinde qaıtalap jasalǵan is - áreket, -
zańdy ókilderine aılyq eseptik kórsetkishtiń besten onǵa deıingi mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
336 - 4 - bap. Zańdy ókilderi erip júrmegen kámeletke tolmaǵandardyń turǵyn jaıdan tys jerlerde bolýy
1. Zańdy ókilderi erip júrmegen kámeletke tolmaǵandardyń turǵyn jaıdan tys jerlerde saǵat 23 - ten tańǵy 6 - ǵa deıin bolýy – zańdy ókilderine eskertýge ákep soǵady.
2. Osy baptyń birinshi bóliginde kózdelgen, ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin bir jyl ishinde qaıtalap jasalǵan is - áreket - zańdy ókilderine bes aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.

İİ bólim: Kezekti trenıńke bereıik.
1. «Ystyq alaqan» Bireýimiz ana nemese áke ekinshimiz bala bolamyz. Alaqandarymyzdy bir – birine túıistiremiz. Neni sezinetinimizdi, erkeletý frazalaryn jaǵymdy sózder arqyly jetkizemiz.
2. Qımyl qozǵalys arqyly jaýap berý.
- Ia deseńizder qoldaryńyzdy joǵary kóterip shapalaqtańyzdar, - Joq deseńizder qoldy aldymyzǵa soǵamyz.
1. Gazet betindegi maqalalardan, teledıdardaǵy baǵdarlamalardan tárbıege baılanysty suraqtardy tyńdap,
qarap júresizder me?
2. Balany tárbıeleýge ne nárse yqpal jasaıdy? Eger januıa deseńizder qoldy kóterip shapalaqtańyzdar. Eger qorshaǵan orta, qoǵam deseńizder qoldy aldymyzǵa soǵamyz.
3. Bala tárbıeleý jaýapkershiligi kimde dep oılaısyz? – eger “áke” deseńizder qoldy kóterip shapalaqtańyzdar
Eger “ ana ” deseńizder qoldaryńyzdy aldymyzǵa soǵamyz.
Eger ekeýi deseńizder qoldaryńyzdy joǵary kóterip túıistirińizder.

İİİ bólim. Refleksıa. Sońǵy sózdi men aıtaıyn…” (jınalys basynda tańdaǵan maqal-- mátelderdiń bireýin paıdalana otyryp, shaǵyn áńgime qurý.
«İsin óndire almaǵan qyrsyz bala, qyrsyǵyn ákesinen izdeıdi.»
«Uıada ne kórseń ushqanda sony ilersiń.»
«Balańdy beske deıin eshteńeden tyıma, besten on úshke deıin qulyńdaı qına, on úshten ary syrlasyńdaı syıla.»
«Jaqsy bala súıinish, jaman bala kúıinish.»
«Atańa ne qylsań aldyńa sol keler»“
Ómirde kim. ne nárse ystyq, ne nárse qajet oıyny

Vİ bólim. Qorytyndy. Otbasy — adam úshin eń jaqyn áleýmettik orta. Otbasy belgili dástúrlerdiń, jaǵymdy ónegelerdiń, muralar men salt-dástúrlerdiń saqtaýlysy. Otbasynda bala alǵash ret ómirmen, qorshaǵan ortamen tanysyp, minez-qulyq normalaryn ıgeredi. Otbasy balanyń, azamat bolyp ósýiniń negizi bolyp tabylady. Ata -ana jáne otbasy músheleri jas náreste dúnıege kelgen kúnnen bastap, onyń ómirine qamqorlyq jasap, bolashaǵyn josparlaıdy jáne sanaly azamat bolyp ósýi úshin qajet jaǵdaı jasaıdy. Jamandyqtan jırenýge úıretý, boıynda jastaıynan mádenı qundylyqtar men adamgershilik qasıetterdi qalyptastyrý jatady. Sondyqtan da búgingi jınalysymyzdy A. Sýhomlınskııdiń sózimen aıaqtaǵym kelip otyr: «Tek qana ata- analarmen birige, jalpy kúsh- jigerdi biriktirý arqasynda, muǵalimder balalarǵa úlken adamdyq baǵyt berýi múmkin»