Biz baqytty otbasymyz
Biz baqytty otbasymyz (8 synyp)
Maqsaty: Oqýshylarǵa «Otbasy» týraly, onyń qundylyǵy týraly túsinik berý.
Januıadaǵy syılastyqqa, adamgershilikke, ınabattylyqqa, úlkendi úlgi, kishini maqtan etýge, otbasynyń birligin saqtap, ata - ana aldyndaǵy paryzyn óteýge, januıanyń maqtanyshy bolýǵa tárbıeleý.
Kútiletin nátıje: Otbasynyń qoǵamdaǵy orny týraly bildi.
Tapsyrmalardy oryndaýda syndarly oılaıdy, izdenedi, oı túıindeıdi.
Ózin jáne synyptaryn baǵalaıdy.
Kerekti jabdyqtar: Interbelsendi taqta, smaılıkter, báıterektiń jáne shańyraqtyń sýreti jáne stıkerler. «Perzent paryzy» vıdeoklıpi, «Mereıli otbasy» baıqaýynyń úzindileri
Qoldanylatyn ádis – tásilder: Toptyq jumys: oı bólisý, baǵalaý ádisteri, synı turǵydan oılaý strategıalary.
Sabaqtyń barysy:
Sabaq kezeńderi: Muǵalim áreketi Oqýshy áreketi
Kirispe Oqýshylarmen amandasý.
- Oqýshylar, kóńil - kúıimiz qalaı? Sabaǵymyzdy bastamas buryn barlyǵymyz shattyq sheńberine turaıyq. Sheńberde turyp oqýshylar bir - birimen sálemdesedi. Mysaly: Salem! Sálemetsiń be? Esen - amansyń ba? Qalaısyń? Ni t. b
- Biz nege sheńberge turyp, sabaqty bastadyq?
Sheńber – bul álemdegi meıirimdilik, jaqsylyq. Sheńber arqyly – bir – birimizge kúlimdep qarap, baqyt, qýanysh, jylylyq tileımiz.
Topqa bólý: Stıkerler arqyly oqýshylardy Otbasy, ata - ana týraly maqal - mátelder arqyly topqa bólý. Maqal - mátel qıyndylary:
1 - top: «Áke - altyn dińgek»
2 - top: «Otbasy – tatýlyq negizi»
3 - top: « Otbasy baqyty - el baqyty»
Oqýshylar maqal - mátelderdi qurastyrý arqyly 3 topqa bólinedi.
Endigi kezekti myna suraqtarǵa jaýap bereıik. Otbasy degenimiz ne? Qalaı túsinesizder? Otbasy qandaı bolýy kerek? Otbasy týraly pikirlerin ortaǵa salý.
- Búgin biz bir ǵajaıyp álem týraly syr shertemiz. Qalaı oılaısyńdar ol qandaı álem bolýy múmkin. Ol sizder ósken, bizder ósken shaǵyn memleket, ıaǵnı januıa – otbasy birligi, yntymaqtastyǵy, dostyǵy, ózara syılastyqtary. Otbasy ár adamnyń shaǵyn otany. Otbasynda ósip - ónip tárbıe alady. Biz jastaıymyzdan ózgelerge qamqor bolýdy, ata - anany úlkenderdi syılaýdy, jaqsy kórýdi otbasynan úırenemiz. Bizge eń jaqyn eń qymbat jandar otbasynda, ıaǵnı birge janymyzda bolady. Otbasy ata – ájeniń urpaǵynan tarap, shaǵyn memleketke aınalady.
Otbasy - Birge turatyn, bir - birine qamqorlyq jasaıtyn jáne ortaq sharýashylyq júrgizetin bir úıdiń adamdary.
Endi myna qaǵaz qıyndylaryndaǵy suraqtarǵa jaýap jaza otyryp, sary jáne jasyl stıkerlerge jazyp taqtadaǵy shkalaǵa «Tilek aǵashyna» japsyramyz.
1. Otbasyńdy eń baqytty otbasy dep esepteısiń be?
2. Seni otbasyndaǵy qandaı másele mazalaıdy?
3. Qatty qınalyp, boıyńdy qorqynysh bılep «otbasymnan bezip ketkim keledi» degen oılar mazalaǵan kezder boldy ma?
4. Ózińdi baqyttymyn dep esepteısiń be?
5. Otbasyń úshin seniń uıalǵan kezderiń boldy ma?
6. Óz otbasyńnyń qandaı bolǵanyn armandaısyń?
7. «Otbasynyń baqyty úshin ne kerek?»
Bul shkalada sary stıker «Otbasyma kómek kerek!»
Jasyl stıker «Biz baqytty – otbasymyz!»
Sary japyraqtar kóp bolsa, otbasyna qaýip – qater, jaılaı bastaǵany. Ol myna ózderimiz jazǵandaı kelispeýshilik, ákeniń balaǵa, balanyń anasyna kóńil bólmeýi.
Al, kók japyraq kóp bolsa onda sizdiń otbasyńyzda baqyttyń ornaǵany, syılastyq, adaldyq, júrek jylýy. Úlkender bata bergende kóktep kóger, urpaq jaı dep jatady. Otbasy baqyty úshin myna ózderińiz jazǵan jaqsy oılardyń barlyǵy kerek
Negizgi bólim 1 - top: «Áke - altyn dińgek»
2 - top: «Otbasy – tatýlyq negizi»
3 - top: « Otbasy baqyty - el baqyty»
Osy taqyrypty ashý úshin ár topqa boıaýlar beriledi, ár top múshesiniń oıyn osy qaǵazǵa túsirýin suraımyn jáne posterlerińiz estetıkalyq jaǵynan da, mazmuny, kórkemdelýi jaǵynan da jaqsy bolýy tıis.
Árbir toptan shyqqan kóshbasshyny qalǵan toptar formatıvti: «basbarmaq», «smaılıkter» arqyly baǵalaıdy
Qyrkúıek aıynyń birinshi jeksenbisi «Otbasy kúni» bolyp belgilendigin jáne Astana qalasynda ótken «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýy, Jambyl oblysynyń. Qordaı aýdanynan qatysqan Arystanbek ardageri otbasy týraly málimet berý. Kórsetilim: «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń qorytyndysy.
«Ózimniń januıam týraly aıtyp bereıinshi...» (aldyn ala úıge berilgen tapsyrma negizinde top ishindegi oqýshylar óz otbasy týraly áńgimeleıdi.
3 - topta: Venn dıagramsyn qurý: «Otbasy jáne mektep»
Vıdeoklıp: A. Jorabaevanyń «Perzent paryzy».
Árbir toptan shyqqan kóshbasshyny qalǵan toptar formatıvti: «basbarmaq», «smaılıkter» arqyly baǵalaıdy.
Qorytyndy: Keri baılanys paraǵyn toltyrý.
Búgin men sabaqta bildim (neni)?
Búgin men sabaqta úırendim (nege?)
Búgin men úshin kútpegen nárse boldy (ne?)
Qorytyndy; «Eki juldyz - bir tilek» ár oqýshy óz otbasyna degen tilekterin stıkerge tilek jazyp, taqtadaǵy «Shańyraq» sýretine japsyrady.
Qadirmendi oqýshy, ata - anańa aqyl qosar aqylshysy ekenińdi, kómekshi ekenińdi, erteńgi úmiti ekenińdi umytpa. Árbir otbasy úshin baqyt, sol otbasyn qurap otyrǵan múshelerdiń barlyǵyna tikeleı baılanysty.
Maqsaty: Oqýshylarǵa «Otbasy» týraly, onyń qundylyǵy týraly túsinik berý.
Januıadaǵy syılastyqqa, adamgershilikke, ınabattylyqqa, úlkendi úlgi, kishini maqtan etýge, otbasynyń birligin saqtap, ata - ana aldyndaǵy paryzyn óteýge, januıanyń maqtanyshy bolýǵa tárbıeleý.
Kútiletin nátıje: Otbasynyń qoǵamdaǵy orny týraly bildi.
Tapsyrmalardy oryndaýda syndarly oılaıdy, izdenedi, oı túıindeıdi.
Ózin jáne synyptaryn baǵalaıdy.
Kerekti jabdyqtar: Interbelsendi taqta, smaılıkter, báıterektiń jáne shańyraqtyń sýreti jáne stıkerler. «Perzent paryzy» vıdeoklıpi, «Mereıli otbasy» baıqaýynyń úzindileri
Qoldanylatyn ádis – tásilder: Toptyq jumys: oı bólisý, baǵalaý ádisteri, synı turǵydan oılaý strategıalary.
Sabaqtyń barysy:
Sabaq kezeńderi: Muǵalim áreketi Oqýshy áreketi
Kirispe Oqýshylarmen amandasý.
- Oqýshylar, kóńil - kúıimiz qalaı? Sabaǵymyzdy bastamas buryn barlyǵymyz shattyq sheńberine turaıyq. Sheńberde turyp oqýshylar bir - birimen sálemdesedi. Mysaly: Salem! Sálemetsiń be? Esen - amansyń ba? Qalaısyń? Ni t. b
- Biz nege sheńberge turyp, sabaqty bastadyq?
Sheńber – bul álemdegi meıirimdilik, jaqsylyq. Sheńber arqyly – bir – birimizge kúlimdep qarap, baqyt, qýanysh, jylylyq tileımiz.
Topqa bólý: Stıkerler arqyly oqýshylardy Otbasy, ata - ana týraly maqal - mátelder arqyly topqa bólý. Maqal - mátel qıyndylary:
1 - top: «Áke - altyn dińgek»
2 - top: «Otbasy – tatýlyq negizi»
3 - top: « Otbasy baqyty - el baqyty»
Oqýshylar maqal - mátelderdi qurastyrý arqyly 3 topqa bólinedi.
Endigi kezekti myna suraqtarǵa jaýap bereıik. Otbasy degenimiz ne? Qalaı túsinesizder? Otbasy qandaı bolýy kerek? Otbasy týraly pikirlerin ortaǵa salý.
- Búgin biz bir ǵajaıyp álem týraly syr shertemiz. Qalaı oılaısyńdar ol qandaı álem bolýy múmkin. Ol sizder ósken, bizder ósken shaǵyn memleket, ıaǵnı januıa – otbasy birligi, yntymaqtastyǵy, dostyǵy, ózara syılastyqtary. Otbasy ár adamnyń shaǵyn otany. Otbasynda ósip - ónip tárbıe alady. Biz jastaıymyzdan ózgelerge qamqor bolýdy, ata - anany úlkenderdi syılaýdy, jaqsy kórýdi otbasynan úırenemiz. Bizge eń jaqyn eń qymbat jandar otbasynda, ıaǵnı birge janymyzda bolady. Otbasy ata – ájeniń urpaǵynan tarap, shaǵyn memleketke aınalady.
Otbasy - Birge turatyn, bir - birine qamqorlyq jasaıtyn jáne ortaq sharýashylyq júrgizetin bir úıdiń adamdary.
Endi myna qaǵaz qıyndylaryndaǵy suraqtarǵa jaýap jaza otyryp, sary jáne jasyl stıkerlerge jazyp taqtadaǵy shkalaǵa «Tilek aǵashyna» japsyramyz.
1. Otbasyńdy eń baqytty otbasy dep esepteısiń be?
2. Seni otbasyndaǵy qandaı másele mazalaıdy?
3. Qatty qınalyp, boıyńdy qorqynysh bılep «otbasymnan bezip ketkim keledi» degen oılar mazalaǵan kezder boldy ma?
4. Ózińdi baqyttymyn dep esepteısiń be?
5. Otbasyń úshin seniń uıalǵan kezderiń boldy ma?
6. Óz otbasyńnyń qandaı bolǵanyn armandaısyń?
7. «Otbasynyń baqyty úshin ne kerek?»
Bul shkalada sary stıker «Otbasyma kómek kerek!»
Jasyl stıker «Biz baqytty – otbasymyz!»
Sary japyraqtar kóp bolsa, otbasyna qaýip – qater, jaılaı bastaǵany. Ol myna ózderimiz jazǵandaı kelispeýshilik, ákeniń balaǵa, balanyń anasyna kóńil bólmeýi.
Al, kók japyraq kóp bolsa onda sizdiń otbasyńyzda baqyttyń ornaǵany, syılastyq, adaldyq, júrek jylýy. Úlkender bata bergende kóktep kóger, urpaq jaı dep jatady. Otbasy baqyty úshin myna ózderińiz jazǵan jaqsy oılardyń barlyǵy kerek
Negizgi bólim 1 - top: «Áke - altyn dińgek»
2 - top: «Otbasy – tatýlyq negizi»
3 - top: « Otbasy baqyty - el baqyty»
Osy taqyrypty ashý úshin ár topqa boıaýlar beriledi, ár top múshesiniń oıyn osy qaǵazǵa túsirýin suraımyn jáne posterlerińiz estetıkalyq jaǵynan da, mazmuny, kórkemdelýi jaǵynan da jaqsy bolýy tıis.
Árbir toptan shyqqan kóshbasshyny qalǵan toptar formatıvti: «basbarmaq», «smaılıkter» arqyly baǵalaıdy
Qyrkúıek aıynyń birinshi jeksenbisi «Otbasy kúni» bolyp belgilendigin jáne Astana qalasynda ótken «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýy, Jambyl oblysynyń. Qordaı aýdanynan qatysqan Arystanbek ardageri otbasy týraly málimet berý. Kórsetilim: «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń qorytyndysy.
«Ózimniń januıam týraly aıtyp bereıinshi...» (aldyn ala úıge berilgen tapsyrma negizinde top ishindegi oqýshylar óz otbasy týraly áńgimeleıdi.
3 - topta: Venn dıagramsyn qurý: «Otbasy jáne mektep»
Vıdeoklıp: A. Jorabaevanyń «Perzent paryzy».
Árbir toptan shyqqan kóshbasshyny qalǵan toptar formatıvti: «basbarmaq», «smaılıkter» arqyly baǵalaıdy.
Qorytyndy: Keri baılanys paraǵyn toltyrý.
Búgin men sabaqta bildim (neni)?
Búgin men sabaqta úırendim (nege?)
Búgin men úshin kútpegen nárse boldy (ne?)
Qorytyndy; «Eki juldyz - bir tilek» ár oqýshy óz otbasyna degen tilekterin stıkerge tilek jazyp, taqtadaǵy «Shańyraq» sýretine japsyrady.
Qadirmendi oqýshy, ata - anańa aqyl qosar aqylshysy ekenińdi, kómekshi ekenińdi, erteńgi úmiti ekenińdi umytpa. Árbir otbasy úshin baqyt, sol otbasyn qurap otyrǵan múshelerdiń barlyǵyna tikeleı baılanysty.
You Might Also Like
