InfoHub Logo

Tilim barda qazaǵym bar, halqym bar. ( 3 synyp)
Sabaqtyń maqsaty:
Ana tili - aqyl – oı damýynyń negizi jáne barlyq bilimderdiń qazynasy ekendigin uǵyndyrý.
Oqýshylardy ana tilin anasyndaı qadirleýge, qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: naqyl sózder, maqal - mátelder.

Sabaqtyń barysy:
1. Muǵalim:
Týǵan tilim - babam tilim - óz tilim,
Týǵan tilim - anam tilim - óz tilim,
Týǵan tilim - dalam tilim - óz tilim,
Týǵan tilim - adam tilim - óz tilim.
- dep aqyn Dıhan Ábilov jyrlaǵandaı, búgingi bizdiń sabaǵymyz ana tilge arnalmaq. Sabaǵymyzdyń taqyryby. «Tilim barda qazaǵym bar, halqym bar»
Ana sútimen boıymyzǵa daryǵan qazaq tiliniń qudirettiligi onyń órliginde, orasan zor baılyǵynda. Ana tili dep atalatyn qasterli de qasıetti tilge búgingi kúnde úlken mán berilip otyr. Bul oraıda biz biraz tabystarǵa qol jetkizdik.

2. – 1997 jyly shildede «Til týraly» zań qabyldandy.
- 7 bap.
Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili – qazaq tili.

Til - bizdiń rýhanı baılyǵymyzdyń qaınar bulaǵy, mádenıetimizdiń ózegi. Endeshe ony qorǵaý - ulttyq múddemizdi qorǵaýmen bara - bar.

Til - halyqtyń qasıeti men qudireti, jany men júregi, mádenıeti, asyl muralary. Tilin joǵaltqan halyqtyń ózi de joǵalady.

- Prezıdentimizdiń jarlyǵymen 2007 jyl «Qazaq tili» jyly dep ataldy.

3. Ana tili týraly taqpaqtar aıtylady:
Ana tilim júregisiń anamnyń,
Júrek – ana men ózińnen jaraldym.
Saǵat saıyn saýlyǵyńdy tileımin
Sensiz maǵan kerek emes ǵalamnyń.
Seniń arqań qanyp ishsem tunyqtan,
Seniń arqań dúnıeden syr uqsam.
Anashymdy umytqanym emes pe,
Ana tilim eger seni umytsam.
Seniń árbir tynysyńmen kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem.
El betine qalaı týra qaraımyn
Ana tilim eger seni, bilmesem.
Meıli sharlap teńiz óttim, taý bastym,
Meıli kóktiń aq bultyna jarmastym.
Sonda daǵy sen qalmassyń kókeıden,
Sonda daǵy seni umyta almaspyn.
Bar qazaqtyń orman, kóli, ózeni,
Taý qıasy, jalpaq jazyq kezeńi.
Saırap sóılep turǵan joq pa qazaqsha,
Qalaı tozar sendik asyl sóz endi.
Ana tilim - kúshim meniń, qýatym,
Jyrym sendik júregimnen týatyn.
Taýysar ma yrysyńdy, qoryńdy,
Tizerlesip qatar jazsa myń aqyn.
Qasıetti, ardaqty Ana tilim,
Aıshyqty, ári sheshen dana tilim.
Anamnyń aq sútimen emip qosa,
Sonymen sanaly ul bop jaraldym.

4. – Anamyzdyń aq sútinen boıymyzǵa daryǵan tilimizdi umytý – búkil ata - babamyzdy, tarıhymyzdy umytý - dep Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı ana tilin bilý, úırenýdiń qajettiligi, mańyzy jaıly uly adamdardyń naqyl sózderine toqtalaıyq:

Til óneri - dertpen teń. (Abaı)
Sheshenniń tili, sheberdiń bizi. (Abaı)
Ár tildiń óz yrǵaǵy bar ( B. Momyshuly)
Neshe topqa salǵanda,
Múdirmeı ketken til artyq. (N. Naýshabaev)
Zaýla, zaýla, zaýla til,
Halqymnyń kóńilin aýla til. (K. Ázirbaev)
Til - kóńildiń tilmáshi. (S. Dónentaev)
Árkimniń týǵan tili - týǵan sheshe,
Oǵan bala mindetti san myń ese. (S. Muqanov)

5.– Sóıleı bilý – úlken óner. Ana tilinde sóıleý, oǵan degen kózqaras eń zor adamshylyqtyń,
mádenıettilik, ádeptilik ólshemi bolyp tabylady. Onyń máni - ár azamattyń ana tilin Otanyndaı, týǵan halqyndaı, ata - babasyndaı súıip, ardaqtap, ol tilde sóıleýdi táńiriniń uly syıyndaı kórýinde.
Qadyr Myrza Álıdiń «Ne tátti?» óleńin tyńdaıyq:
- Eki kóziń ne úshin kerek?
- Jaqsylardy kórý úshin!
- Eki qolyń ne úshin kerek?
- Elge kómek berý úshin!
- Qulaq degen ne úshin kerek?
- Aqyl - keńes tyńdaý úshin!
- Júrek degen ne úshin kerek?
- Jaýlarymnan qynbaý úshin!
- Til men jaǵyń ne úshin kerek?
- Aqıqatty aıtý úshin!
- Al aıaǵyń?
- Týǵan jerge qaıtý úshin!

6. – Qazaq halqy – sheshen halyq. Sóıleý tilinde maqal - mátelderdi jıi qoldanǵan. Endi ana tili, til týraly maqal – mátelder aıtaıyq.
Óner aldy qyzyl til.
Til tas jarady,
Tas jarmasa, bas jarady.
Sheberdiń qoly ortaq,
Sheshenniń tili ortaq..
Til qylyshtan ótkir.
Basqa bále tilden.
Til - býynsyz, Oı – túpsiz.
Bal tamǵan tilden, Ý da tamady.
Til júırik emes,
Shyn júırik.
Pil kótermegendi,
Til kóteredi.
Basqa pále tilden.

7. Oı marjanyn tere bilgen
Ár jazýshyń, ár aqynyń.
Ár sózińdi jatqa bilem
Anam sózi - Ana tilim!
Til - yrysyń, órisiń de,
Til kóktegi ǵajap kúniń.
Ǵajap kúnsiń
Men úshin de,
Babam tili - Qazaq tilim!
- Elimiz táýelsizdikke qol jetkizýiniń arqasynda taǵdyrymyzǵa táýeldi, tabıǵatymyzǵa tán tilimizdiń mártebesin kóterdik.
Oqýshylardyń «Ana tilim – altyn qazynam» taqyrybyna jazyp kelgen shyǵarmalaryna kezek bereıik.

8.- Til - halyqtyń qasıeti men qasireti, halyqtyń jany men júregi. Til - ulttyń ar - namysy, abyroıy. Til - halyqtyń tarıhy, mádenıeti, asyl muralary. Til - halyqtyń ózi. Ana tilin saqtaǵan jáne taǵdyrynyń tizginin óz qolynda berik ustaǵan halyq qana qurmetke laıyq.
«Uıqasyn tap» oıyny.
Ana tilim
Ana tilim - baqytty bolashaǵym,
------------------------ jol ashamyn.
Ustazymnyń ilimin aqtaý úshin,
----------------------- talasamyn.
----------------------- shýaqty,
----------------------- qýatty.
---------------------- ----------,
--------------------- sý aqty.

9. Sabaqty qorytý:
Kirshiksiz qardaı saqtańdar,
Qazaqtyń tilin ǵalamat.
Ana til - arym, ımanym
Amanat, saǵan, amanat - dep aqyn Muzafar Álimbaev jyrlaǵandaı, ana tilin ardaqtaı bileıik!
Oqýshylar hormen:
Qýan anam!
Uzyǵynan súıinip,
Sátiń de kóp
Ketken keıde túńilip,
Aq sútińnen
Boıǵa bitken tilińdi
Pir tutamyn,
Men aldyńda ıilip!
«Anamnyń tili» áni

Taraz qalasy, №42 orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi
Jolshıbekova Indıra Týrganbekovna