InfoHub Logo

Otan sózin aıtqanda onyń negizgi bólshegi otbasy oıǵa oralady. Otan úlken úı bolsa, otbasy onyń kirpishi ispettes. Qaısybir elde otbasy qundylyǵy joǵarǵy deńgeıde bolsa, midenıeti men adamı qundylyqtary da joǵary ekenin baıqaımyz. Sebebi, otbasy «tulǵa» tárbıelep, ushyratyn mekeme ispettes. Al óz pikiri men maqsaty ba, aqyl men parasatqa ıe, adamgershiligi  joǵarǵy tulǵa – kez-kelgen memlekettiń negizgi baılyǵy. Sondyqtan da, halqymyz Otannyń bastaýyn – otbasynda dep naqty atap ketken («Otan –otbasynan bastalady»)

Bir tań qalarlyǵy, «Ul ósire otyryp, jerdiń eldiń ıesin, qyz ósirip ultty tárbıeleıtin» dana halqymyzdyń otbasy máselesin eń alǵashqy orynǵa qoıýy, urpaǵynyń tektiligin saqtaýy úshin kúresýi – qazirgi ǵylymdardyń kóz jetkizip otyrǵan sheshimine aınalyp otyrǵany. Keıbir bilgishsymaqtardyń qazaqı otbasy qundylyǵyn eskiliktiń sarqynshaǵy kórip, batysqa telmirýge talpynyp jatatyny kóńil qynjyltady. Jaýyzdyq pen zınaqorlyqtyń ordasyna aınalyp, ıt pen mysyqty «bala» qylyp, bir jynystylardan otbasyn quryp jatqan bastys mádenıeti árıne, bizge esh úlgi bola almasy anyq.

Otbasy otannyń tiregi bolýy úshin, qazaqı qalypty saqtaǵan,  tegi men tilin bylǵamaǵan, dini men dili myqty otbasy bolýy kerek. Qazaq otbasyn «Áke –asqar taý, ana – móldir bulaq, bala – jaǵasyndaǵy quraq» dep ádemi sıpattaǵan. Qazaqı otbasynda ákeniń orny asqar taý sıaqty qashanda joǵarǵy orynda, al ana meıirim men qamqorlyqtyń belgisindeı – móldir bulaq bolsa, taýdy saıalap, móldir bulaqtan qanyp ishken balalary jaıqalǵan quraǵy bolady. Bul ata-babamyzdyń tereń dúnıetanymynan týǵan buzylmaıtyn qaǵıdasy edi. Áıeldiń erin qurmet tutyp, dárejesin kóterýi – onyń parasattylyǵynan bolsa kerek. Sol úshin jaqsy otbasynyń negizi jaqsy jar tańdaýdan bastalatynyn Júsip Balasaun babamyz bylaısha jyrlap ketken: «Aqyldy áıel izde – izdeseń sen eger, esti bolsa, tórt qubylań teńeler» (4502-báıit). Jaman áıeldiń erine, tipti, búkil qoǵamǵa tıgizer kesiri týraly uly oıshyldardyń sózderi men halyq arasyna taraǵan maqal-mátelder, qanatty sózder, oı-pikirler kóp-aq. Mysaly, Qorqyt ata áıelderdi tórt túrge bóledi: «Onyń biri – nıeti qýraǵan áıel, ekinshisi – ynsapsyz áıel, úshinshisi –- úıdiń quty bolǵan áıel, tórtinshisi – kesir áıel. Áıel bitkenniń eń jamany osy». Qorqyt ata otbasynyń quty bolǵan áıelderdi eń alǵashqy musylman áıelder Aısha men Fatımadaı áıelder ekendigin aıtyp, ondaı áıelderdiń myńdap ósýin tileıdi.
Taǵy eskeretin jaıt ákeniń asqar taýǵa laıyq bolýy. Sebebi bulaqtyń túzý aǵýy da, quraqtyń erkin jaıqalýy da taýdyń beriktiginde. Er adam otbasynyń myzǵymas tiregi, senym artar jigeri bolýy kerek. Endeshe osyndaı otbasynda tárbıelengen urpaq, árıne tektilikti boıyna sińiredi.

Erkin Ernar

---