- 23 jel. 2021 00:00
- 207
Ózine degen súıispenshilik
Kóbinese ózimizdi súıýge tyrysyp, biz ózimizdi jaqsy kórýimiz kerek dep sanaıtyn óz oıymyzdyń tuzaǵyna túsemiz: ózimizdi jaqsy kórý úshin biz kemeldi bolýymyz kerek. Másele mynada, bul jarys eshqashan aıaqtalmaıdy. Sondyqtan men ózime taǵy bir nárseni túzetken kezde ózimdi jaqsy kóre alamyn degen ıdeıany dál qazir jiberýim kerek. Biraq onyń ornyna ne alý kerek? Tolyq kemeldilikten bolmasa, bul ózin-ózi súıýdi qaıdan alýǵa bolady? Mahabbat degen ne?
Mahabbat:
sol qalpynda qabyldaý;
meıirimdilik (jaqsy kózqaras), janashyrlyq, janashyrlyq;
qalaýlarǵa, qajettilikterge, armandarǵa nazar aýdarý;
qundylyqtarǵa, oılarǵa, ómir saltyna, jeke shekaralarǵa qurmet;
jaqsylyqty kóre bilý, mahabbat kózimen kórý;
senim.
Jáne, bul jaǵdaıda, múmkin, ózin-ózi súıý - bul barlyq nárseler, tek ózine baǵyttalǵan? Ózin-ózi súıý degenimiz-súıispenshilikke toly ishki keńistikti qurý degen ne? Bul ishki keńistik áıelder úshin ne isteıdi: súıetin til. Biz ózimizde qalaı sóılesemiz. Bul qabyldaý. Qandaı jaǵdaı bolmasyn, súıispenshilikke toly adam bizdi qabyldaýdan, mahabbattan sóılesedi. Súıetin kózqaras (súıetin nazar aýdarý). Bul bizdiń Aınaǵa qalaı qaraıtynymyz ǵana emes (bul da), biraq biz birinshi kezekte baıqaıtyn nárse. Onyń kúshti jaqtary, biregeıligi, jetistikteri? Nemese kemshilikter, qatelikter jáne áli qol jetpegen shyńdar?
Olardyń qajettilikterine nazar aýdarý (jáne osy qajettilikterdi túsiný). Ásirese emosıonaldy. Áıel emosıalarmen ómir súredi,al onyń emosıonaldy qajettilikteri fızıkalyqtan góri kóp. Eger onyń jany jaqsy bolsa, onda bári ózdiginen qalyptasady. Eger joq bolsa, onda eshqandaı materıaldyq jaǵdaı máseleni sheshpeıdi. Mysaly, bul qajettilikter qandaı bolýy múmkin: qoldaý qajettiligi; tańdaný qajettiligi; jaqyndyq qajettiligi; qaýipsizdik (qorǵanys) qajettiligi; sezimniń jaryqtyǵy, jańashyldyq, ártúrlilik qajettiligi; jáne t.b. Qurmetteý. Óz oılaryńyzǵa, sezimderińizge, sózderińizge, jumysyńyzǵa, sol qajettilikterge.
Qurmet degenimiz-olardy basqa adamdardyń oılarynan, sezimderinen, qajettilikterinen kem emes jáne mańyzdy dep sanaý.Iaǵnı, ózin birinshi orynǵa qoıý múmkindigi. Biraq bizdiń ishki keńistigimizde jıi basqa nárseler bılik etedi: aıyptaý, sheksiz syn, olardyń qajettilikterin, tilekterin, armandaryn elemeý, ózińdi óz paıdańmen emes, jetistikteriń men eńbekterińniń qunsyzdanýy. Mundaı ishki keńistikte bizde jáne odan tys jerde bas tartý, baǵalaý men maquldaýǵa táýeldilik, perfeksıonızm, adamdardyń bizdiń qajettilikterimizge nemquraıly qaraýy, baǵalanbaýy, sapasyz jáne qoldaý kórsetpeýi tańqalarlyq emes. Munyń bári sonshalyqty aıqyn bolyp kórinedi, degenmen, biz ishki keńistigimizdi jaqsy kórýden góri ózimizdi túzetýge tyrysamyz. Óıtkeni biz sonshalyqty tanysbyz. Túsinikti. Aınaladaǵylardyń bári osylaı ómir súredi. Syn bizdi jaqsartady dep oılaımyz. Bizge ózimizge qaraǵanda eshkim jaqsy qaramaıdy. Syrtta qanshalyqty jetilgenimiz jáne qol jetkizgenimiz mańyzdy emes. Eger bizde súıispenshilikke toly keńistik bolmasa, onda ǵalam da, basqa adamdar da bizdi shynymen laıyqty dárejede súıe almaıdy. Biraq bastaý qadam ózgertýge óz ishki keńistik - bul tek arqyly biz aqyr sońynda qabyldap, súıip alady. Qandaı qadamdar qandaı sharalar qoldanasyz súıýge ózine?
"Turan" ýnıversıteti "Jýrnalısıka jáne aýdarma isi" kafedrasy "Jýrnalısıka" mamandyǵynyń 3-kýrs stýdenti