InfoHub Logo

Ozon qabaty abaty atmosferadaǵy eń jeńil jáne eń juqa qabat bolyp tabylady jáne ozonnyń salystyrmaly konsentrasıasyn (0,001% deıin) qamtıdy.  Ozon qabaty bizdiń planetamyzdy jerdegi tirshilikke eleýli zıan keltirýi múmkin qaýipti últrakúlgin sáýlelerden qorǵaıdy.

Degenmen, ozon qabaty bizdiń planetamyzdy jaýyp qana qoımaıdy.  Ony jer betinde de kezdestirýge bolady – ol qaǵaz massasyn aǵartý, aýyz sýdy zalalsyzdandyrý jáne taǵamnan jaǵymsyz ıisterdi ketirý sıaqty maqsattarda qoldanylady.

Ǵalymdar Jerdiń ozon qabatynyń paıda bolýy tórt júz mıllıon jyl buryn bolǵan dep boljaıdy.  Dál osy proses, olardyń pikirinshe, mıkroorganızmderdiń muhıt túbinen kóterilip, qurlyqta paıda bolýyna múmkindik berdi.  Jer betinde tirshilik osylaı paıda boldy.

Qorǵanys qalqanyn zerttegen jyldar Jer betiniń keıbir aımaqtarynda ozon qabaty juqaryla bastaǵanyn kórsetti.  Alǵashqy «jaryq» Antarktıdadan tabyldy.

Ónerkásiptik qyzmet nátıjesinde túzilgen sıntetıkalyq jáne jasandy zattar jerdiń ozonosferasynyń zaqymdalýyna jáne juqarýyna sebepshi bolyp tanyldy.

Ozonnyń buzylýynyń sebebi - hlorftorkómirtek, quramynda ftor, hlor jáne kómirtek atomdary bar organıkalyq qosylystar toby.  Bul qosylystar ýly emes, turaqty jáne aýamen árekettese otyryp, jarylǵysh zattar túzbeıdi.

«Ozon sańylaýlarynyń» tehnogendik shyǵý tegi atmosferanyń joǵarǵy qabatyna atomdyq ottegin belsendi túrde qosýǵa qabiletti, sol arqyly reaksıamen básekelesetin tehnogendik hlor, ftor jáne basqa atomdar men radıkaldardyń túsýimen túsindiriledi: O + O2 = O3.

Ǵalamshardyń ozon qabatynyń buzylýy problemasy jahandyq jylyný qaýpimen tyǵyz baılanysty.  Ozon qabyqshasynyń qalpyna kelýi muzdyń erýin báseńdetedi degen boljam bar.

Ekologtar adamdardyń ózderi ozon qabatynyń tutastyǵyna turmystyq deńgeıde áser etýi múmkin dep sanaıdy.  Ǵalamshardyń ozondyq qalqanyna parnıktik gazdar men aýa men jerdegi kólikterdiń ýly shyǵaryndylary da shabýyl jasaıdy.  Taza otyndy paıdalaný, jer resýrstaryn únemdeý jáne qaýipti qaldyqtardy durys kádege jaratý Jerdi saqtaýda mańyzdy ról atqarady.

Úkimet pen kóptegen iri ónerkásiptik korporasıalar Jer resýrstaryn qalaı paıdalanýymyzda úlken ról atqarady.  Qorshaǵan ortany saqtaý árbir memleket úshin basty basymdyqqa aınalsa, bizdiń mekendeý ortamyzǵa destrýktıvti áser mınımýmǵa jetýi múmkin.

t. ǵ. q. Jumadil M.

---