InfoHub Logo

Júzimniń qazirgi qoldanylyp júrgen, aýdandastyrylǵan sorttary usynylady.

Almaty oblysy úshin. Taǵamdyq sorttary: Mýskat Vengerskıı, Kýldjınskıı, Shasla belaıa, Shasla rozovaıa, Kıshmısh chernyı, Charas, Hýsaıne, Nımrang, Madlen Anjevın, Chýash, taǵy basqa sorttardyń shamaly prosenti. Sharaptyq sorttar: Pıno (fran, grı), Rıslıng, Kýldjınskıı, Sereksıa, Alıgote, Kaberne, Saperavı, Rkasıtelı, Sılvaner.

Taldyqorǵan oblysy úshin. Taǵamdyq sorttar: Mýskat Vengerskıı, Kýldjınskıı, Shasla belaıa, Shasla rozovaıa, Madlen Anjevın, Chılákı jáne basqa sorttardyń shamaly prosenti. Sharaptyq sorttar: Pıno (fran, grı), Rıslıng, Kýldjınskıı, Alıgote, Kaberne, Saperavı, Rkasıtelı, Mýskat rozovyı, Rýndveıs, Mýskat vengerskıı.

Jambyl oblysy úshin. Taǵamdyq sorttar: Mýskat vengerskıı, Shasla belaıa, Shasla rozovaıa, Nımrang, Madlen Anjevın, Mýskat Aleksandrııskıı, Katta-Kýrgan, Hýsaıne; sharaptyq sorttar; Rıslıng, Alıgote, Kaberne, Saperavı, Rkasıtelı, Marastel, Aleatıko, Matrasa.

Túrkistan oblysy úshin. Taǵamdyq sorttar: Mýskat Vengerskıı, Shasla belaıa, Shasla rozovaıa, Kıshmısh chernyı, Nımrang, Madlen Anjevıı, Mýskat aleksandrııskıı, Katta-Kýrgan, Hýsaıne, Parkentskıı, Sýltanı; sharaptyq sorttar: Pıno (fran, grı), Rıslıng, Sereksıa, Alıgote, Kaberne, Saperavı, Rýndveıs, Mýskat vengerskıı, Morastel, Aleatıko.

Qyzylorda jáne Atyraý oblystary úshin. Taǵamdyq sorttar: Shasla belaıa, Shasla rozovaıa, Mýskat vengerskıı, Madlen Anjevın, Chılákı, Jemchýg Saba, Astrahanskıı skorospelyı jáne Astrahanskıı tolostokoryı.

Alma-Atınskıı rannıı júzimi. Óte erte pisetin asqanalyq sort. Butasynyń ósýi orgasha, sondyqtan ony qatarga bir-birinen 1,5-1,6 m etip otyrǵyzýǵa bolady. Júzimderi ortasha, domalaq; aqshyl-kók, kún jaq beti altyn sary. Dámi óte jaqsy, mýskat jupary ańqyp turady. Qant kóp jınalady, júzimi tátti bolady.

Túsimi jaqsy. Sýarǵandy jaqsy kóredi, ylǵal jetispese ónimi kemıdi. Almaty oblysynyń taý etegindegi aımaǵynda, ósý dáýirinde eki-úsh ret sýarýdy kerek etedi.

Almaty, Túrkistan, Jambyl oblystarynda, sondaı-aq Oral oblysynda, Semeı oblysynyń Urjar aýdannynda, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zaısan tóńireginde synap kórý úshin usynylady.

Jemchýg Saba. Óte erte pisetin asqanalyq sort. Butasy ortasha ósedi, sondyqtan onyń qatardaǵy arasyn 1,5-1,6 m etip otyrǵyzýǵa bolady. Ónimi jaqsy. Sorttyń sýyqqa tózimdiligi ortasha.

Almaty, Jambyl oblystarynda jáne Túrkistan oblysynyń taý etegindegi aımaǵynda aýdandastyrylǵan. Soltústiktegi júzim ósiretin aýdandarda keńinen taratýǵa laıyq.

Kıshmısh chernyı júzimi. Pisý merzimi erte — ortasha, asqanalyq, uryqsyz sort. Jylyny jaqsy kóredi.

Butasy kúshti ósedi. Júzimi ortasha, sopaq, túsi qara-kók, dáni jaqsy. Kepitirý úshin de paıdalanylady. Túrkistan oblysynyń ońtústik aımaǵynda, Almaty oblysynyń sharýashylyqtarynyń Shelek aýdanynda jaqsy ónim beredi. Sýyqqa tózimdiligi onsha emes, sondyqtan qysqa qaraı qar qalyń túsetin jerlerde ǵana ósimdik materıalymen jabýǵa bolady. Qazaqstannyń ońtústigi men ońtústik-shyǵysynyń negizgi aımaqtarynda aýdandastyrylǵan.

Kýldjınskıı júzimi. Pisý merzimi ortasha — keshteý, ýnıversaldy sharaptyq jáne asqanalyq júzim. Butalary kúshti ósedi. Júzimi ortasha, túsi qyzǵylt. Dámi jaqsy. Sorttyń shyǵymdylyǵy joǵary, butasynyń kólemin ulǵaıtsa ónimdiligi arta túsedi. Qýańshylyqqa birshama tózimdi, basqa sorttardan góri az sýarǵannyń ózinde jaqsy ósip, mol jemis bere alady.

Almaty oblysynyń ońtústik-shyǵys aımaǵy men Túrkistan oblysynyń ortalyq aımaǵynda aýdandastyrylǵan.

Madlen Anjevın júzimi. Óte erte pisetin asqanalyq sort. Tek jergilikti jerde tutyný úshin ǵana paıdalanylady, júzimi tasýǵa jaramaıdy. Qala irgesindegi sharýashylyqtardyń qala halqyn jas júzimmen jabdyqtaý úshin, sondaı-aq dachada, úı irgesindegi ýchaskelerde ósirýge bolady.

Butasy kúshti ósedi. Júzimniń irili ortasha, kókshildeý-aq, qabyǵy juqa, ońaı jarylady. Eti sýly.

Ereksheligi jas butaqtary tez jetiledi, sýyqqa tózimdi. Jaqsy jaýyp otyrsa ony Qazaqstannyń júzim ósiretin soltústik aýdandarynda jáne Baqanasta, Zaısanda, Úrjarda ósirýge bolady. Respýblıkanyń taý etegindegi aýdandary men soltústiginde aýdandastyrylǵan.

Chernyı sladkıı júzimi. Ortasha, kesh pisetin sharaptyq sort. Butalary ortasha jáne kúshti ósedi. Júzimniń iriligi ortasha, domalaq, qara-kók (qara dese de bolady).

Ereksheligi: jemisti tym erte, otyrǵyzylǵannan soń ekinshi jyly salady, únemi mol ónim beredi. Sýyqqa asa tózimdi. Qar únemi qalyń túsetin aýdandarda jerge jabystyra jatqyzyp, jappaı-aq qystatýǵa bolady.

Qyzylorda, Túrkistan oblystarynyń ońtústik aımaqtarynda, Almaty oblysynyń ońtústik-shyǵys aımaǵynda aýdandastyrylǵan.

Mýskat aleksandrııskıı júzimi. Kesh pisetin asqanalyq sort. Eń kóp ónim Myrzashólde alyndy. Demek, bul sort ystyqty jaqsy kóredi, ystyq jerde jaqsy ónim beredi.

Butalary kúshti ósedi. Dáminde asa kúshti mýskat jupary bar. Pisetin kezde aýa raıy qurǵaq bolsa butaǵynda uzaq saqtalady, al jaýyn-shashyn bolsa, júzimderi jarylyp, shirı bastaıdy. Júzimderi uzaq saqtaýǵa jaramdy.

Túrkistan oblysynyń ońtústik jáne Qarataý irgesindegi aımaqtarynda, Qyzylorda oblysynyń ońtústik aımaǵynda aýdandastyrylǵan. Qyzylorda oblysynyń ońtýstiginde keńinen taratýǵa bolady, ol jerde ónimdi mol beredi.

Mýskat vengerskıı júzimi. Pisý merzimi erteleý-ortaǵa jatatyn asqanalyq jáne sharaptyq ýnıversaldy sort. Barlyq jerde jaqsy, turaqty ónim beredi.

Júzim butaǵy meılinshe kúshti ósedi. Júzimderi ortasha jáne ájeptáýir iri, qoıý-qoshqyl, sál bozǵylt taby, balaýyz bozamyǵy bar. Dámi óte súıkimdi, mýskat jupary ańqyp turady. Júzimderi etti keledi.

Kóleńkeni jaratpaıdy, maıda júzimderi kóbeıip ketedi. Sýyqqa tózimdiligi onsha emes.

Júzim piser kezinde sýarmaǵan durys, sebebi júzimderi shytynap jarylyp, shirip ketedi. Bul sortty tasýǵa, saqtaýǵa jaramdylyǵy tómen. Negizinen jergilikti jerdiń ózinde paıdalanylady.

Respýblıkanyń juzim sharýashylyǵy bar barlyq aımaqtarynda aýdandastyrylǵan.

Rannıı Kıbraıskıı júzimi. Erte pisetin jańa sort. Ósken jerinde jáne basqa jaqqa aparyp jas kúıinde tutyný úshin paıdalanady.

Butasynyń ósýi ortasha. Júzimderiniń iriligi ortasha, sopaqtaý túsi qara-kók. Qabyǵy myqty, biraq jegende bilinbeıdi. Dámi súıkimdi, jaǵymdy. Ónimi jaqsy.

Bul sorttyń ereksheligi: júzimniń dámdik sapasyn joǵaltpastan sabaǵynda uzaq tura beredi, júzimderi transportpen tasýǵa jaramdy. Butany tyǵyzdap jiberetin jas sabaqtar kóp shyǵady, sondyqtan ýaqtyly shyrpyp, ógeı sabaqtaryn qyrqyp otyrý kerek.

Respýblıkanyń júzimmen aınalysatyn barlyq aýdandarynda ósirýge bolady.

Rıslıng júzimi. Ortasha-keshteý pisetin, sapasy joǵary sharaptyq sort, Qazaqstanda kóp taralǵan.

Butasynyń ósýi ortasha. Júzimderi maıda, aqshyl-jasyl, qara núkteleri bar. Shyǵymdylyǵy jaqsy. Piser kezde ylǵal jetispese júzimniń sapasy kúrt nasharlap, qant jınalýy kemıdi.

Sýyqqa óte tózimdi. Qar qalyń túsetin aýdandarda jerge jaqsylap jatqyzsa, jappaı-aq qardyń astynda qystap shyǵady. Jartymdy qar túspeıtin, jerge toń qalyń qatatyn aýdandarda qysqa qaraı butalaryn jabý kerek, qysqa qaraı qamys boıramen japsa jaqsy qystaıdy.

Shampan jáne asqana sharaby jasalatyn barlyq aımaqtarda aýdandastyrylǵan.

Rkasıtelı júzimi. Kesh pisetin, sapasy joǵary ýnıversaldy sharaptyq sort. Butalarynyń ósýi ortasha. Sorttyń ereksheligi: túp-túzý turatyn bir jyldyq sabaqtarynyń túsi qoshqyl qyzyl bolady. Júzimderiniń iriligi ortasha, kókshildeý-aq, kún jaǵy sarǵysh, qońyrqaı tartqan. Sýyqqa meılinshe tózimdi. Qar turaqty túsetin aýdandarda jerge jabystyryp, qardyń astynda jappaı-aq qystatýǵa bolady. Ylǵaldy jaqsy kóredi, júzimderi mol ylǵaldy jaqsy kóteredi, tipti piser kezinde sýarǵannyń ózinde shytynap jarylmaıdy.

Respýblıkanyń ońtústigi men ońtústik-shyǵysynyń barlyq aımaqtarynda aýdandastyrylǵan. Onan ári keń tarata berýge ábden laıyq.
Taıfı rozovyı júzimi. Kesh pisetin joǵarǵy sapaly asqanalyq sort. Butalarynyń ósýi kúshti. Júzimderi iri, ush jaǵy jumyr, kelteleý bolyp keledi, túsi qyzǵylt jáne qoshqyl qyzǵylt. Dámi óte súıkimdi. Qanttylyǵy onsha joǵary emes, 17-20% aspaıdy.

Sorttyń sýyqqa tózimdiligi nashar, sondyqtan butalardy qysqa karaı mindetti túrde jabý kerek. Júzimderi tasýǵa da, saqtaýǵa da óte jaramdy.

Túrkistan, Qyzylorda oblystarynda, sondaı-aq Jambyl oblysynyń jazyq aımaǵy men Almaty, Taldyqorǵan oblystarynyń ońtústik-shyǵys aımaǵynda aýdandastyrylǵan.

Terbash júzimi. Pisý merzimi ortasha, sharaptyq jáne asqanalyq ýnıversaldy sort. Sońǵy jyldary Qazaqstanńyń ońtústigi men ońtústik-shyǵysynda kóp taralǵan.

Butalarynyń ósýi ortasha jáne kúshti. Júzimderi aqshyl kók, ábden piskende surǵylt sary. Dámi kádimgideı, sál tis qarmaıdy. Shyǵymdylyǵy jaqsy.

Túrkistan, Jambyl oblystarynda, Almaty oblysynyń ontústik-shyǵys jáne jazyq dalaly aımaqtarynda aýdandastyrylǵan.

Rannıı temno sınıı júzimi. Erte pisetin asqanalyq-sharaptyq jańa sort. Butalarynyń ósýi ortasha. Júzimderiniń iriligi ortasha, domalaq, túsi qarakúlgin. Qabyǵy aıtarlyqtaı qalyń, jegen kezde bilinip turady. Dámi súıkimdi, ádemi mýskat jupary bar.

Shyǵymdylyǵy joǵary. Sýyqqa da jaqsy tózimdi. Qar qalyń túsetin aýdandarda jerge jabystyra jatqyzsa, jabýsyz-aq qardyń astynda qystap  shyǵady.

Qazaqstannyń júzim ósiretin barlyq aýdandarynda ósirýge bolady.

Halılı belyı júzimi. Erte pisetin asqanalyq sort. Butalarynyń ósýi kúshti. Júzimderiniń iriligi ortasha, sopaqsha, kókshil-aq. Bir ereksheligi — qantty jaqsy jınaıdy. Tasymalǵa onsha emes, jaqyn jerlerge ǵana tasýǵa bolady. Sort negizinen jyly aýdandarda ósirýge jaramdy. Almaty oblysynyń ońtústik-shyǵys aımaǵynda aýdandastyrylǵan.

Koroleva vınogradnıkov júzimi. Erte pisetin asqanalyq sort. Butalarymyń ósýi ortasha, júzimderi óte iri, azdap sopaqtaý, túsi altyn-sary, dáminde názik mýskat jupary bar.

Shyǵymdylyǵy ortasha jáne joǵary. Qysqa tózimdiligi kúshti emes. Ónimin ósken jerinde jas kúıi tutyný úshin de, basqa jaqqa áketý ýshin de paıdalanýǵa bolady.

Sortty Túrkistan, Jambyl, Qyzylorda, Almaty oblystarynda ósirýge bolady, keleshegi zor.

Katta-Kýrgan júzimi. Kesh pisetin asqanalyq sort. Ónimdi jyly aımaqty aýdandarda mol beredi. Sýyqqa shydamdylyǵy ortasha. Ónimdi ekkennen keıin 3-4 jylda beredi. Jemisi iri, túri ashyq-kúńgirt, júzim jasaýǵa tıimdi. Túrkistan, Qyzylorda oblystarynda aýdandastyrylǵan, mol ónim beredi.

Mýskat ýzbekstanskıı júzimi. Óte baǵaly sharap jasaıtyn, kesh pisetin sort. Ekkennen keıin 2-3 jylda jemis beredi, jyl saıyn ónim beredi, butasynyń ósýi kúshgi, jemisi iri, kóp pisken kezde saryǵa aınalady. Almaty, Taldyqorǵan, Panfılov aımaqtarynda ósiriledi.

Oqýǵa keńes beremiz:

Tabıǵı densaýlyq elıksıri

Kepken jemisterdiń paıdalary

Júzim – dertke shıpa bolatyn jemis

Qaterli isiktiń aldyn alýshy — júzim

---