Poezıa, menimen egiz be ediń?... (9 synybynda ótken poezıa keshi)
Poezıa, menimen egiz be ediń?... (9 synybynda ótken poezıa keshi)
Bilimdilik maqsaty: Jyr dúldúli, aqıyq aqyn, ǵasyr aqyny Muqaǵalı Maqataev óleńderiniń mazmunyn tereń uǵyndyrý.
Tárbıelik maqsaty: Aqyn shyǵarmalary arqyly elin, týǵan jerin,
Otanyn súıe bilýge, adamgershilikke, meıirimdilikke til, sóz ónerin qadirlep qasterleı bilýge, aqynjandylyqqa tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Poezıaǵa degen súıispenshiligin arttyrý, sóıleý mádenıetin qalyptastyrý, aqyn óleńderin súıe bilýge úıretý.
Túri: poezıa keshi
Kórnekiligi: Aqyn portreti, (bannerdegi ) slaıdtar, tiri daýysta óleńderinen úzindileri, « Jazylar estelikter men týraly» aqynǵa arnalǵan estelikter men baǵalar, kitap kórmesi.
Ótý barysy: 1 júrgizýshi: Quttybaeva Áıgerim
2 júrgizýshi: Amangeldına Aqerke
1 - júrgizýshi: Qaıyrly kún, qurmetti kórermender!
2 - júrgizýshi:- Armysyzdar, ardaqty qonaqtar, ustazdar men oqýshylar!
Jyr dúldúli, aqıyq aqyn, ǵasyr aqyny atanǵan Muqaǵalı Maqataevtyń «Poezıa, menimen egiz be ediń?» atty poezıa keshine qosh kelipsizder!
Poezıa keshin bastamas buryn nazarlaryńyzdy aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan slaıd - sýrettemege aýdarsaq.
1 - júrgizýshi:Muqaǵalı 1931 jyly 9 aqpanda Almaty oblysynyń, qazirgi Raıymbek aýdanyndaǵy Qarasaz aýylynda dúnıege kelgen. Muqaǵalıdyń ákesi kolhozda sýshy, shalǵyshy bolyp istegen qarapaıym sharýa adamy. Bir top jerlesterimen ákesi maıdanǵa attanǵanda ol nebári - on jasta - tuǵyn.
Alańsyz kúlkisin soǵys urlaǵan ózge de qurby – qurdastary tárizdi Muqaǵalı da taǵdyrdyń ashshy dámin tym erte tatty.
Naǵıman apanyń aıtýynsha úıdiń tuńǵyshy bolǵan soń ba, ájesi Tıynnyń baýyrynda ósip, anasyn jeńge esebinde sanaǵan.
... Áje, sen birge júrsiń menimenen,
Ólige men ózińdi telimegem
Aq kımeshek kórinse, seni kórem
Aq kımeshek joǵalsa... neni kórem,- dep ózi jyrlaǵandaı Muqaǵalı ór minezdi, aıbyndy ájesin erekshe qurmettegen.
«Meniń anketam»
2 - júrgizýshi: Aıtylar estelikter men týraly,
Bireýler jan edi der ór tulǵaly.
Bireýler tulpar edi deýi múmkin,
Bútindelmeı ketken bir er - turmany. Iá, estelikter de jazylýda, pikirler de aıtylýda. Jyr bop aqtarylǵan aqıyq aqyn óleńderin úlken de, kishi de súısine oqıdy, tamsana oqıdy, tańyrqaı oqıdy. Aqyn óleńderiniń ómirsheńdigi olardyń maǵynasy men tereń mazmunynda, kez kelgen adamnyń júregine qona keter qarapaıymdylyǵynda jatsa kerek. Meni óz óleńderinen bólip qaramaýlaryńyzdy ótinem. Esterińizde bolsyn, meniń óleńim jeke turǵanda túk te emes. Biriktirip qaraǵanda ol poema ispetti. Basy men aıaǵy bar. Ol keıde kúlimdegen, keıde túńilgen janymnyń quddy daýysyndaı. («Jazylar estelikter men týraly»)
Qyzdar tobynyń oryndaýynda bı.
1 - júrgizýshi: Orta mektepti ınternatta jatyp bitirgen Muqaǵalı eńbekke erte aralasyp, aýyldyq keńestiń hatshysy, jeti jyldyq mekteptiń muǵalimi boldy. Respýblıkalyq radıoǵa dıktor bolyp jumysqa turdy. 1962 jyly Almatyǵa kóship keledi de, « Sosıalısik Qazaqstan» gazetinde, « Mádenıet jáne turmys» jýrnalynda jumys isteıdi. « Juldyz» jýrnalynda qyzmet atqarady.
2 - júrgizýshi: «Syrym da osy, jyrym da osy, aldyńda,
Baıqashy bir byqsydym ba, jandym ba?
Mahańdar joq, Mahańdardyń sarqyty -
Muqaǵalı Maqataev bar munda» dep aqıyq aqyn - Muqaǵalı urpaqtarǵa ulanǵaıyr mura qaldyryp ketkeni barshamyzǵa málim. Anasynyń esteligine júginsek, Muqaǵalı 14 - 15 jasynan - aq óleńge shyndap den qoıa bastaıdy. Tóbesi alasa ǵana tamǵa qalyń - qalyń kitaptardy úıip tastap, sharshamaı, shaldyqpaı oqýmen bolady. ( «Men ósken lashyq bir bólme»)
1 - júrgizýshi:« Jyr basy Qarasazdan bastalǵan Muqaǵalı búginde án bolyp aspanda qalyqtap, jyr bolyp juldyzdarmen syrlasyp, sonaý aspan áleminde shyrqap barady (Án Qumǵan alǵan ).
Muqaǵalı jyrlarynyń taqyryby ár alýan. Ár óleńniń ózi – jańa dúnıe. Al tabıǵat aıasynda týyp - ósken árbir aqynnyń bul taqyrypqa qalam tartpaýy múmkin emes. Týǵan jerdiń, onyń tabıǵatyn jyrlaý – barlyq aqynnyń perzenttik paryzy. Muqaǵalıdyń da ózi týǵan jeri men eline arnalǵan óleńderi qanshama. («Alys bolyp barasyń aýyl maǵan»,« Týǵan jerge»)
2 - júrgizýshi: Alǵashqy jyr jınaǵy jaryqqa shyqqanda 33 jasta bolǵan Muqaǵalıdyń nebári 12 jyldyq ómiri qalǵan-dy. Sony sezip bilgendeı aqyn júregi alabóten asyǵady.
Qaı kúni meniń támamdalady dastanym?
Bitpese eken, jańada ǵana bastadym... – dep janushyra ún qatady.
Úlken qalada úısizdik pen kúısizdiktiń qıynshylyǵyn tartýyna, qyzmetiniń jıi aýysýyna qaramastan, Muqaǵalı «alaýyrtqan tańdardan, qaraýytqan taýlardan, bulaqtardan, baqtardan, alańdardan, shyraqtardan, ottardan, jalaýlardan, tipti joǵalǵan zamandardan da» ózi taǵat tappaı izdegen poezıaǵa degen sheksiz mahabbatyna degen adaldyǵyna, turaqtylyǵyn saqtap qaldy.
«Poezıa! Menimen egiz be ediń?
Sen meni, sezesiń be, nege izdedim?» dep poezıamen egiz jaratylǵan aqyn kıe jyrdyń shapaǵatyna bólene bildi, sol jyrlarymen búkil qazaqtyń júreginiń túkpirinen oryn aldy, jyr súıer qaýymnyń pirine aınaldy.
«Poezıa óleńi»
Bilimdilik maqsaty: Jyr dúldúli, aqıyq aqyn, ǵasyr aqyny Muqaǵalı Maqataev óleńderiniń mazmunyn tereń uǵyndyrý.
Tárbıelik maqsaty: Aqyn shyǵarmalary arqyly elin, týǵan jerin,
Otanyn súıe bilýge, adamgershilikke, meıirimdilikke til, sóz ónerin qadirlep qasterleı bilýge, aqynjandylyqqa tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Poezıaǵa degen súıispenshiligin arttyrý, sóıleý mádenıetin qalyptastyrý, aqyn óleńderin súıe bilýge úıretý.
Túri: poezıa keshi
Kórnekiligi: Aqyn portreti, (bannerdegi ) slaıdtar, tiri daýysta óleńderinen úzindileri, « Jazylar estelikter men týraly» aqynǵa arnalǵan estelikter men baǵalar, kitap kórmesi.
Ótý barysy: 1 júrgizýshi: Quttybaeva Áıgerim
2 júrgizýshi: Amangeldına Aqerke
1 - júrgizýshi: Qaıyrly kún, qurmetti kórermender!
2 - júrgizýshi:- Armysyzdar, ardaqty qonaqtar, ustazdar men oqýshylar!
Jyr dúldúli, aqıyq aqyn, ǵasyr aqyny atanǵan Muqaǵalı Maqataevtyń «Poezıa, menimen egiz be ediń?» atty poezıa keshine qosh kelipsizder!
Poezıa keshin bastamas buryn nazarlaryńyzdy aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan slaıd - sýrettemege aýdarsaq.
1 - júrgizýshi:Muqaǵalı 1931 jyly 9 aqpanda Almaty oblysynyń, qazirgi Raıymbek aýdanyndaǵy Qarasaz aýylynda dúnıege kelgen. Muqaǵalıdyń ákesi kolhozda sýshy, shalǵyshy bolyp istegen qarapaıym sharýa adamy. Bir top jerlesterimen ákesi maıdanǵa attanǵanda ol nebári - on jasta - tuǵyn.
Alańsyz kúlkisin soǵys urlaǵan ózge de qurby – qurdastary tárizdi Muqaǵalı da taǵdyrdyń ashshy dámin tym erte tatty.
Naǵıman apanyń aıtýynsha úıdiń tuńǵyshy bolǵan soń ba, ájesi Tıynnyń baýyrynda ósip, anasyn jeńge esebinde sanaǵan.
... Áje, sen birge júrsiń menimenen,
Ólige men ózińdi telimegem
Aq kımeshek kórinse, seni kórem
Aq kımeshek joǵalsa... neni kórem,- dep ózi jyrlaǵandaı Muqaǵalı ór minezdi, aıbyndy ájesin erekshe qurmettegen.
«Meniń anketam»
2 - júrgizýshi: Aıtylar estelikter men týraly,
Bireýler jan edi der ór tulǵaly.
Bireýler tulpar edi deýi múmkin,
Bútindelmeı ketken bir er - turmany. Iá, estelikter de jazylýda, pikirler de aıtylýda. Jyr bop aqtarylǵan aqıyq aqyn óleńderin úlken de, kishi de súısine oqıdy, tamsana oqıdy, tańyrqaı oqıdy. Aqyn óleńderiniń ómirsheńdigi olardyń maǵynasy men tereń mazmunynda, kez kelgen adamnyń júregine qona keter qarapaıymdylyǵynda jatsa kerek. Meni óz óleńderinen bólip qaramaýlaryńyzdy ótinem. Esterińizde bolsyn, meniń óleńim jeke turǵanda túk te emes. Biriktirip qaraǵanda ol poema ispetti. Basy men aıaǵy bar. Ol keıde kúlimdegen, keıde túńilgen janymnyń quddy daýysyndaı. («Jazylar estelikter men týraly»)
Qyzdar tobynyń oryndaýynda bı.
1 - júrgizýshi: Orta mektepti ınternatta jatyp bitirgen Muqaǵalı eńbekke erte aralasyp, aýyldyq keńestiń hatshysy, jeti jyldyq mekteptiń muǵalimi boldy. Respýblıkalyq radıoǵa dıktor bolyp jumysqa turdy. 1962 jyly Almatyǵa kóship keledi de, « Sosıalısik Qazaqstan» gazetinde, « Mádenıet jáne turmys» jýrnalynda jumys isteıdi. « Juldyz» jýrnalynda qyzmet atqarady.
2 - júrgizýshi: «Syrym da osy, jyrym da osy, aldyńda,
Baıqashy bir byqsydym ba, jandym ba?
Mahańdar joq, Mahańdardyń sarqyty -
Muqaǵalı Maqataev bar munda» dep aqıyq aqyn - Muqaǵalı urpaqtarǵa ulanǵaıyr mura qaldyryp ketkeni barshamyzǵa málim. Anasynyń esteligine júginsek, Muqaǵalı 14 - 15 jasynan - aq óleńge shyndap den qoıa bastaıdy. Tóbesi alasa ǵana tamǵa qalyń - qalyń kitaptardy úıip tastap, sharshamaı, shaldyqpaı oqýmen bolady. ( «Men ósken lashyq bir bólme»)
1 - júrgizýshi:« Jyr basy Qarasazdan bastalǵan Muqaǵalı búginde án bolyp aspanda qalyqtap, jyr bolyp juldyzdarmen syrlasyp, sonaý aspan áleminde shyrqap barady (Án Qumǵan alǵan ).
Muqaǵalı jyrlarynyń taqyryby ár alýan. Ár óleńniń ózi – jańa dúnıe. Al tabıǵat aıasynda týyp - ósken árbir aqynnyń bul taqyrypqa qalam tartpaýy múmkin emes. Týǵan jerdiń, onyń tabıǵatyn jyrlaý – barlyq aqynnyń perzenttik paryzy. Muqaǵalıdyń da ózi týǵan jeri men eline arnalǵan óleńderi qanshama. («Alys bolyp barasyń aýyl maǵan»,« Týǵan jerge»)
2 - júrgizýshi: Alǵashqy jyr jınaǵy jaryqqa shyqqanda 33 jasta bolǵan Muqaǵalıdyń nebári 12 jyldyq ómiri qalǵan-dy. Sony sezip bilgendeı aqyn júregi alabóten asyǵady.
Qaı kúni meniń támamdalady dastanym?
Bitpese eken, jańada ǵana bastadym... – dep janushyra ún qatady.
Úlken qalada úısizdik pen kúısizdiktiń qıynshylyǵyn tartýyna, qyzmetiniń jıi aýysýyna qaramastan, Muqaǵalı «alaýyrtqan tańdardan, qaraýytqan taýlardan, bulaqtardan, baqtardan, alańdardan, shyraqtardan, ottardan, jalaýlardan, tipti joǵalǵan zamandardan da» ózi taǵat tappaı izdegen poezıaǵa degen sheksiz mahabbatyna degen adaldyǵyna, turaqtylyǵyn saqtap qaldy.
«Poezıa! Menimen egiz be ediń?
Sen meni, sezesiń be, nege izdedim?» dep poezıamen egiz jaratylǵan aqyn kıe jyrdyń shapaǵatyna bólene bildi, sol jyrlarymen búkil qazaqtyń júreginiń túkpirinen oryn aldy, jyr súıer qaýymnyń pirine aınaldy.
«Poezıa óleńi»
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty: Shyǵarmanyń avtory T. Ahtanovtyń ómir joly men shyǵarmashylyǵyn tanýǵa jeteleý. Kúıdiń shyǵý tarıhyn bilý. Keıipkerler álemine sıpattama bere bilý.
