Sherhan Murtaza «Tutqyn bala»
Sabaqtyń taqyryby: Sherhan Murtaza «Tutqyn bala» (“Qyzyl jebe” romanynan úzindi)
Turar beınesi jáne shyǵarmanyń kórkemdik ereksheligi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Jas Turardyń taýqymetke toly taǵdyr belesterin tereńirek meńgertý, qoǵamdaǵy áleýmettik teńsizdik, zaman shyndyǵynyń kórinisterin taldaý.
Damytýshylyq: Oılaý qabiletterin, qıalyn damytý, shyǵarmashylyqpen jumys isteýge daǵdylandyrý. Qoǵam qaıratkeri Turardyń qyzyq ta, qıyn ómiriniń keı tustarynan derekter berý.
Tárbıelik; Shyǵarma arqyly oqýshylardy ata - anasyn qadirleýge, elin - jerin súıýge, namysshyldyqqa, tózimdilikke, qaısarlyqqa sondaı - aq, bilimniń shyńynyń zor ekendigin túsinýge tárbıeleý
Sabaqtyń túri: shyǵarmashylyq izdenis bekitý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: 1. Zertteı oqytý
2. Shyǵarmany berilgen suraq boıynsha taldaý.
3. Oı tolǵaý
Pánaralyq baılanys: tarıh, qazaq tili, ádebıet teorıasy.
Sabaqtyń barysy: I Uıymdastyrý kezeńi
II Úı tapsyrmasyn suraý.
Muǵalimniń alǵy sózi: Balalar, aldyńǵy sabaqta biz shyǵarmanyń mazmunymen tolyq tanysyp, jospar jasaǵanbyz. Búgingi sabaǵymyzda basty keıipker Turardyń ózine tán tulǵasy men kórkemdik ereksheligin taldaımyz. Ózderiń bilesińder úıge shyǵarmashylyq tapsyrma men soǵan oraı baǵyttar berilgen bolatyn. Sondyqtan da taldaý senderge qıyndyq týǵyza qoımas dep oılaımyn. Alǵashqy baǵytta senderdiń mátindi qanshalyqty meńgergenderińdi, mátindi oqý barysynda qandaı oı túıgenderińdi baıqaý úshin «Kim jyldam» baǵytynda Ataýly suraqtarǵa jaýap berýleriń suralady. Taqyrypqa oraı, qysqa nusqa jaýap bereıik.
I Baǵyt «Kim jyldam»
1.« Oıan, Turar!»- dep Turardy kamerada oıatqan kim?
2. Prıhodko myrzanyń ulynyń aty kim?
3. Arkasha sabaqty qalaı oqydy?
4. Nadzıratel Turarǵa barqyldap urysqanda arasha túsken kim?
5. Rysquldy aıdaýǵa áketip bara jatqanda tutqyndar qalaı qoshtasty?
6. Áke men balanyń arasyn jalǵap kele jatqan jipti shtykpen qıyp jibergen kim?
7. Túrmeden qashqan Turar kimniń úıin panalady?
8. Qyrǵyzbaı Turardy oqýǵa jazdyrýǵa neden qoryqty?
9. Turardyń famılıasy kim bolyp jazyldy?
10. Turar mektepte alǵash jazǵan sózder?
11. Turar taqtaǵa shyqqanda jyrqyldap kúlgen bala kim?
12. Atamyrza Turarǵa ne úshin kúldi?
13.«Shyntaq jeńnen jyltyńdap qaramaıdy, oǵan nadandyq úńilip qaraıdy» degen Lomonosovtyń sózin kim aıtty?
14. Sulý murtty, boıy tip - tik, áskerı kisi kim?
15. Semashko myrza oqýshy - shákirtterdi qalaı tańdady?
16. Turardy Semashko myrza qandaı qyzmetke qabyldady?
17. Oqý bitirý kýáligin toltyrý kezinde Turar qandaı qylmys jasaǵany úshin dırektordan keshirim surady?
18. Dırektor sol kezde ne istedi?
19.«Dıirmende týǵan tyshqannyń balasy dıirmenniń dúrsilinen qoryqpaıdy». Kimniń sózi?
20.«Sen jaraly arystannyń balasysyń, baýyrym, Qyzyl Jebe!»degen sózdi kim aıtty?
II baǵyt «Bolar bala alysqa qaraıdy»
Jaqsy. Shyǵarmany oqyǵandaryń baıqaldy. 2 - baǵyt boıynsha shyǵarmanyń basty keıipkeri Turar kim? Shyǵarmany oqý barysynda Turar boıynan qandaı qyrlardy kóre aldyńdar osy tóńirekte oı bóliseıik.
1. Turar – sezimtal.
2. Turar – eńbekqor.
3. Turar - uǵymtal, bilimge qushtar, armanshyl.
4. Turar – namysshyl t. b.
III «Bilgenge marjan»
Bul baǵyt boıynsha bizge mátinnen jazýshynyń keıipkerlerdiń ishki monologin, portretin, minez ereksheligin berý sheberligin, shyǵarmada atalǵan negizgi, qosalqy keıipkerlerdiń atyn, sondaı - aq mátindegi dıalekt sózder, maqal - mátelderdi terip jazyp kelýge tapsyrylǵan bolatyn.
1. Monolog, 2. Portret, 3. Minezdeme, 4. Shyǵarmadaǵy negizgi keıipkerler, Qosalqy keıipkerler, 5. Terip kelgen dıalekt sózderin oqytý. 6. Maqal - mátel nemese maqal – mátel bolyp ketken sózder
7. Tómendegi sóılemnen etistikti tap, tapqan etistigińde esimshe men kósemsheniń jurnaǵy bar ma? Ajyratyp aıt (Interaktıvti taqtadan shyǵarylady)
Endi men senderdiń nazarlaryńdy myna bir mátinnen alynǵan úzindige aýdarýdy jón kórdim. Osy úzindiden jańa qazaq tilinen ótken kósemsheniń, esimsheniń jurnaǵy bolsa taýyp kóreıik.
Turar endi bir jıyrma jyldan keıin álde bir jazýshymen dos bolyp, óz ákesiniń basynan ótken shytyrman shyndyqty oǵan arman aǵysyndaı etip aıtyp berer.
IY «Oıly bolsań ozyp kór»
Ózderińniń oılaý qabiletteriń, oı túıin jasaı bilý bilimdilikteriń men oqý tehnıkalaryńdy baqylaý maqsatynda berilgen tapsyrmalarǵa nazar aýdaryp kóreıik.
V «Bala Turardan, qoǵam qaıratkeri Turarǵa deıin»
Muǵalim sózi: Jaqsy balalar. Biz búgingi sabaqtyń barysynda Turar beınesiniń qyrlaryn, shyǵarma jelisi men kórkemdik ereksheligin múmkindigimizge qaraı taldap shyqtyq. Jalpy daıyndyqtaryń jaman emes. Ózderiń shyǵarmada taldaǵandaı bolar bala alysqa qaraıdy dedik. Endeshe men qoǵam qaıratkeri tulǵasyna kóterilgen Turar Rysqulov jaıly málimet bere keteıin.(Interaktıvti taqtadan Turar ómirine, onyń qoǵamdyq qyzmetine baılanysty slaıdtar kórsetip qysqasha túsinikteme bere ketý.) Biz 8 - synypqa barǵanda Turar Rysqulovtyń ákesi jaıly jazylǵan M. Áýezovtiń « Qarash - Qarash oqıǵasyn» oqımyz...
VII. VENN dıagram
Bala Turar
Turar Rysqulov salystyrý
9. Qorytyndy:
1o. Baǵalaý:
11. Úıge tapsyrma: «Eli úshin týǵan er edi» shyǵarma jazý
Turar beınesi jáne shyǵarmanyń kórkemdik ereksheligi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Jas Turardyń taýqymetke toly taǵdyr belesterin tereńirek meńgertý, qoǵamdaǵy áleýmettik teńsizdik, zaman shyndyǵynyń kórinisterin taldaý.
Damytýshylyq: Oılaý qabiletterin, qıalyn damytý, shyǵarmashylyqpen jumys isteýge daǵdylandyrý. Qoǵam qaıratkeri Turardyń qyzyq ta, qıyn ómiriniń keı tustarynan derekter berý.
Tárbıelik; Shyǵarma arqyly oqýshylardy ata - anasyn qadirleýge, elin - jerin súıýge, namysshyldyqqa, tózimdilikke, qaısarlyqqa sondaı - aq, bilimniń shyńynyń zor ekendigin túsinýge tárbıeleý
Sabaqtyń túri: shyǵarmashylyq izdenis bekitý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: 1. Zertteı oqytý
2. Shyǵarmany berilgen suraq boıynsha taldaý.
3. Oı tolǵaý
Pánaralyq baılanys: tarıh, qazaq tili, ádebıet teorıasy.
Sabaqtyń barysy: I Uıymdastyrý kezeńi
II Úı tapsyrmasyn suraý.
Muǵalimniń alǵy sózi: Balalar, aldyńǵy sabaqta biz shyǵarmanyń mazmunymen tolyq tanysyp, jospar jasaǵanbyz. Búgingi sabaǵymyzda basty keıipker Turardyń ózine tán tulǵasy men kórkemdik ereksheligin taldaımyz. Ózderiń bilesińder úıge shyǵarmashylyq tapsyrma men soǵan oraı baǵyttar berilgen bolatyn. Sondyqtan da taldaý senderge qıyndyq týǵyza qoımas dep oılaımyn. Alǵashqy baǵytta senderdiń mátindi qanshalyqty meńgergenderińdi, mátindi oqý barysynda qandaı oı túıgenderińdi baıqaý úshin «Kim jyldam» baǵytynda Ataýly suraqtarǵa jaýap berýleriń suralady. Taqyrypqa oraı, qysqa nusqa jaýap bereıik.
I Baǵyt «Kim jyldam»
1.« Oıan, Turar!»- dep Turardy kamerada oıatqan kim?
2. Prıhodko myrzanyń ulynyń aty kim?
3. Arkasha sabaqty qalaı oqydy?
4. Nadzıratel Turarǵa barqyldap urysqanda arasha túsken kim?
5. Rysquldy aıdaýǵa áketip bara jatqanda tutqyndar qalaı qoshtasty?
6. Áke men balanyń arasyn jalǵap kele jatqan jipti shtykpen qıyp jibergen kim?
7. Túrmeden qashqan Turar kimniń úıin panalady?
8. Qyrǵyzbaı Turardy oqýǵa jazdyrýǵa neden qoryqty?
9. Turardyń famılıasy kim bolyp jazyldy?
10. Turar mektepte alǵash jazǵan sózder?
11. Turar taqtaǵa shyqqanda jyrqyldap kúlgen bala kim?
12. Atamyrza Turarǵa ne úshin kúldi?
13.«Shyntaq jeńnen jyltyńdap qaramaıdy, oǵan nadandyq úńilip qaraıdy» degen Lomonosovtyń sózin kim aıtty?
14. Sulý murtty, boıy tip - tik, áskerı kisi kim?
15. Semashko myrza oqýshy - shákirtterdi qalaı tańdady?
16. Turardy Semashko myrza qandaı qyzmetke qabyldady?
17. Oqý bitirý kýáligin toltyrý kezinde Turar qandaı qylmys jasaǵany úshin dırektordan keshirim surady?
18. Dırektor sol kezde ne istedi?
19.«Dıirmende týǵan tyshqannyń balasy dıirmenniń dúrsilinen qoryqpaıdy». Kimniń sózi?
20.«Sen jaraly arystannyń balasysyń, baýyrym, Qyzyl Jebe!»degen sózdi kim aıtty?
II baǵyt «Bolar bala alysqa qaraıdy»
Jaqsy. Shyǵarmany oqyǵandaryń baıqaldy. 2 - baǵyt boıynsha shyǵarmanyń basty keıipkeri Turar kim? Shyǵarmany oqý barysynda Turar boıynan qandaı qyrlardy kóre aldyńdar osy tóńirekte oı bóliseıik.
1. Turar – sezimtal.
2. Turar – eńbekqor.
3. Turar - uǵymtal, bilimge qushtar, armanshyl.
4. Turar – namysshyl t. b.
III «Bilgenge marjan»
Bul baǵyt boıynsha bizge mátinnen jazýshynyń keıipkerlerdiń ishki monologin, portretin, minez ereksheligin berý sheberligin, shyǵarmada atalǵan negizgi, qosalqy keıipkerlerdiń atyn, sondaı - aq mátindegi dıalekt sózder, maqal - mátelderdi terip jazyp kelýge tapsyrylǵan bolatyn.
1. Monolog, 2. Portret, 3. Minezdeme, 4. Shyǵarmadaǵy negizgi keıipkerler, Qosalqy keıipkerler, 5. Terip kelgen dıalekt sózderin oqytý. 6. Maqal - mátel nemese maqal – mátel bolyp ketken sózder
7. Tómendegi sóılemnen etistikti tap, tapqan etistigińde esimshe men kósemsheniń jurnaǵy bar ma? Ajyratyp aıt (Interaktıvti taqtadan shyǵarylady)
Endi men senderdiń nazarlaryńdy myna bir mátinnen alynǵan úzindige aýdarýdy jón kórdim. Osy úzindiden jańa qazaq tilinen ótken kósemsheniń, esimsheniń jurnaǵy bolsa taýyp kóreıik.
Turar endi bir jıyrma jyldan keıin álde bir jazýshymen dos bolyp, óz ákesiniń basynan ótken shytyrman shyndyqty oǵan arman aǵysyndaı etip aıtyp berer.
IY «Oıly bolsań ozyp kór»
Ózderińniń oılaý qabiletteriń, oı túıin jasaı bilý bilimdilikteriń men oqý tehnıkalaryńdy baqylaý maqsatynda berilgen tapsyrmalarǵa nazar aýdaryp kóreıik.
V «Bala Turardan, qoǵam qaıratkeri Turarǵa deıin»
Muǵalim sózi: Jaqsy balalar. Biz búgingi sabaqtyń barysynda Turar beınesiniń qyrlaryn, shyǵarma jelisi men kórkemdik ereksheligin múmkindigimizge qaraı taldap shyqtyq. Jalpy daıyndyqtaryń jaman emes. Ózderiń shyǵarmada taldaǵandaı bolar bala alysqa qaraıdy dedik. Endeshe men qoǵam qaıratkeri tulǵasyna kóterilgen Turar Rysqulov jaıly málimet bere keteıin.(Interaktıvti taqtadan Turar ómirine, onyń qoǵamdyq qyzmetine baılanysty slaıdtar kórsetip qysqasha túsinikteme bere ketý.) Biz 8 - synypqa barǵanda Turar Rysqulovtyń ákesi jaıly jazylǵan M. Áýezovtiń « Qarash - Qarash oqıǵasyn» oqımyz...
VII. VENN dıagram
Bala Turar
Turar Rysqulov salystyrý
9. Qorytyndy:
1o. Baǵalaý:
11. Úıge tapsyrma: «Eli úshin týǵan er edi» shyǵarma jazý
You Might Also Like
-
Maqsaty: Oqýshylarǵa M. J. Kópeıulynyń ómiri, shyǵarmashylyǵynan málimet bere otyryp jan - jaqty qyrlaryn ashý. Oqýshylar boıynda izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý. Aqynǵa, eline, tiline degen patr...
