InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty: Shyǵarmanyń avtory T. Ahtanovtyń ómir joly men shyǵarmashylyǵyn tanýǵa jeteleý. Kúıdiń shyǵý tarıhyn bilý. Keıipkerler álemine sıpattama bere bilý.
Sabaqtyń túri: izdený – shyǵarmashylyq sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: mátinmen jumy jasaı bilý, óz pikirin, oıyn, kózqarasyn aıtý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, T. Ahtanovtyń portreti, zymyran suraqtar, prezentasıalar (slaıdqa engizilgen sýretter: túıe men tóli, kúıshiler portreti (Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Táttimbet, Qazanǵap, Dına), kúı mektepteri).

Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi;
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
İ. Zymyran suraqtar:
1. Ahtanov týǵan óńir qalaı atalady? (Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany).
2. Ustaz bolýdy armandaǵan jas jigit Almaty qalasyna keldi. Sonda ol qandaı joǵarǵy oqý ornyna tústi? (QazPI - ge).
3. Oqýdy nege aıaqtaı almady? (sebebi, soǵys bastalyp ketti de, Ahtanov maıdanǵa attandy).
4. Sol kezde jazýshy qalamynan jaýyngerlerge rýh beretin maqalalar jazylyp, maıdandyq gazetterde jarıalandy. Uly Otan soǵysyndaǵy sýretterdi qandaı romanynda berdi? («Qaharly kúnder»).
5. Kórkem aýdarmamen de aınalysty. Kimderdiń shyǵarmalaryn aýdardy? (Pýshkınniń, Tolstoıdyń, Gorkııdiń, t. b.).
6. Ádebıet teorıasynan biz Sh. Murtazanyń «Beseýdiń haty» dramalyq shyǵarmasyn ótkende drama degen uǵymdy túsindirdik. Dramalyq shyǵarmanyń ózge shyǵarmalardyń aıyrmashylyǵy nede? (Drama qazaqsha «qımyl» degendi bildiredi. Keıipkerlerdiń kezektesip sóılesýi túrinde jazylǵan shyǵarma. Bul tek sahnaǵa arnalyp jazylady).
7. Jazýshy qalamynan áńgime, hıkaıat, roman, dramalyq shyǵarmalar týyndady. Dramalyq shyǵarmalaryn ataıyq. («Sáýle», «Boran», «Ant», «Áke men bala», «Mahambet muńy», «Arystannyń sybaǵasy», «Kúshik kúıeý»).
8. Jazýshynyń alǵashqy áńgimesi qalaı atalady? («Kúı ańyzy»).
9. Endeshe teorıadan taǵy bir suraq bere ketsem. Áńgime degendi qalaı túsinesińder? (Epostyq shyǵarmanyń eń usaq túri. Adam ómiriniń bir kórinisin ǵana sýretteıtin, keıipkerleri az, kólemi shaǵyn shyǵarma).
10. Jazýshynyń týǵan jáne dúnıeden ótken jyldaryn ataıyq. (1923 - 1994 jj).

İİ. Biz 7 - 8 synypta oqyǵan jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly bilgenderimizdi eske túsirdik. Osynyń aldyndaǵy sabaqta «Kúı ańyzy» áńgimesiniń mazmunymen tanysqanbyz. Soǵan oraı búgingi sabaǵymyz – izdený sabaǵy. Sebebi biz úıge aldyn ala izdený úshin ózderińe tapsyrmalar berdik. Taqyrypqa oraı taýyp kelgen tapsyrmalaryńmen oı bólisip otyryńdar.

İİİ. «Kúı» degen sózdiń shyǵý tarıhy ár alýan. «Kúı» degen túbir sózden órbigen alýan maǵynaly sózder bar eken. (Oqýshylar ózderi taýyp kelgen birneshe sózderin ortaǵa salady).
Olar qandaı sózder:
1. Kúıik – otqa, sýǵa kúıgen jerdiń orny;
2. Kúıiný – qaıǵyrý, bir nársege ýaıym shegý;
3. Kúı – adamnyń belgili bir sezim sáti;
4. Kúı – qazaqtyń aspapty mýzykasy;
5. Kúıshi – aspapty mýzykany oınaıtyn adam;
6. Kúıle – dombyranyń qulaq kúıin keltirý;
7. Kúıli – adamnyń turmys jaǵdaıynyń jaqsylyǵy.

Abaı atamyz óziniń kúıge arnalǵan bir óleńinde:
Aqyldynyń sózindeı oıly kúıdi
Tyńdaǵanda kóńildiń áseri bar, -
depti. Qazaq kúılerin tyńdaǵan adamdy kúı aldymen áýendik, dybystyq tilimen baýraıdy. Adam óziniń sezimin, psıhologıalyq kúıin túrli aspaptar arqyly syrtqa shyǵarady. Endeshe kúı qazaqtyń dombyradan ózge qandaı aspaptarynda oryndalǵan? (Sherter, sybyzǵy, jetigen, daýylpaz, úskirik, qobyz, t. b.). Oıymyzdy jınaqtaı kele, «kúı» sózine anyqtama berip kórsek qaıtedi? (Kúı – pishini jaǵynan ár túrli, biraq mazmuny jaǵynan birtutas kóshpeliler órkenıetiniń ishki suranysy týdyrǵan zańdy, tarıhı - mádenı mura. (A. Jubanov)).
Kez kelgen kúıdiń shyǵý tarıhy bolady. T. Ahtanovtyń «Kúı ańyzy» áńgimesinde «Nar ıdirgen» kúıiniń shyǵý tarıhymen tanysamyz. Qandaı da bolmasyn bir kúıdiń shyǵý tarıhy jaıly estigenderiń bar ma? (Sol kúngi sabaqqa oqýshylar Qurmanǵazynyń «Nazym», Qorqyttyń «Áýppaı» kúıleri týraly materıal jınaqtap ákelgendikten sol kúıler týraly málimet beredi).

IV. Kelesi bólimde mátin boıynsha suraqqa kóshemiz. (Oqýshylar yqtımal jaýaptaryn ózderi beredi).
1. Shyǵarmadaǵy qazaqy bolmys pen qarapaıym otbasy tirliginen zaman shyndyǵynyń kórinis berýi. Bul jerden jazýshynyń sheberligin kóre aldyń ba?
2. Ustaz kúıshiniń sezimderi men boz ingenniń ishki jan dúnıeleriniń uqsastyǵy bar ma? Dáleldep kór. (Oqýlyqtan úzindi oqytý).
3. Shyǵarmadaǵy ulttyq kıimder, qazaqqa tán turmys - tirshiliktiń kórinis tabýy.
4. Óner ómirsheń be? Ónerdiń ómirsheńdigi, urpaq sabaqtastyǵy shyǵarmady qalaı kóringen?
5. Estemes, Orazymbet, Jańyl portretterin oqýlyqtan taýyp oqý.
6. Jańyl men qarıanyń modelin ınteraktıvti taqtaǵa túsireıik.
7. Ádebıet teorıasynan portret degenimiz ne?
8. Qazaq halqynyń kúnkórisi tórt túlik maly. Tómengi synypta ótken tórt túlikti atasymen eske túsireıik.
9. «Júk aýyryn nar kóteredi», - deıdi. Endeshe Oısylqaraǵa arnalǵan ózderiń úıden jınastyryp kelgen maqaldaryńdy ortaǵa salyńdar.

V. Búgingi «Kúı ańyzy» taqyrybyn «Ónerliniń órisi keń», «Ustazy jaqsynyń – ustamy jaqsy» degen taqyryptarda oı - túıinmen jınaqtaıyq.
Mine, balalar, búgingi sabaqty sender oı - túıinmen qorytyndyladyńdar. Qazir de ata - babalarymyz ańsaǵan qazaq kúıi úlken orkestrge aınaldy. Ol orkestr Qurmanǵazydaı uly kúıshiniń qurmetine Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq aspaptar orkestri dep atalady. Endeshe biz sabaqtyń sońyn Qurmanǵazy atalaryńnyń «Adaı» kúıimen aıaqtaıyq.
VI. Úıge tapsyrma: Test ázirleý