InfoHub Logo

1) Stresspen qalaı kúresý kerek
2) «Meniń qıalym – bolashaǵym» trenıń - sabaq
3) «Kishipeıildilik barlyq meıirimdi iskerlerdiń patshasy» trenıń

Stresspen qalaı kúresý kerek
Maqsaty: Janyndaǵy jandarǵa iltıpatpen qaraýǵa daǵdylandyrý. Bulshyqet býyndaryndaǵy qysymdardy jazý.
Kútiletin nátıje: Kez kelgen jaǵymsyz oqıǵaǵa nemese qıyndyqqa kezdesken sátterde ózin - ózi sabyrlylyqqa shaqyryp, týyndaǵan stressti jeńe alatyn oqýshy.

Jospary:
1. Sálemdesý. «Tilek bildirý»
2. Oıyn «Bir - birimizge».
3. Test «Óz - ózińizdi baqylaı alasyz ba?»
4. Shaǵyn - dáris «Stresspen kúresýdiń joldary».
5. Pikirtalas
6. Refleksıa. Qatysýshylar sabaqtan alǵan áserleri týraly oı bólisedi.

Barysy:
1. Sálemdesý. «Tilek bildirý»
Qatysýshylar sheńberge turyp, dál sol sáttegi kóńil - kúıin jáne oń jaǵyndaǵy kórshisine jaqsy tilekterin aıtady.
2. Oıyn «Bir - birimizge».
Nusqaý: Dárisqanada erkin qozǵalyp júremiz, men «Bir - birimizge» degende - árqaısyńyz ózderińizge jup tabýyńyz kerek. Jup tapqannan keıin senderge tapsyrma beremin.
Sonymen, bastaımyz:«Bir – birimizge!» Endi bir – birlerińniń qoldaryńdy ustańdar, muryndy murynǵa, basty basqa, qulaqty qulaqqa, aıaqty aıaqqa tıgizińizder.
Oıyndy jupty aýystyrýmen jalǵastyramyz.

Taldaý:
Kóńil - kúıińizben bólisińiz.
Sizdiń oıyńyzsha bul oıyn nege baǵyttalǵan?
3. Test «Óz - ózińizdi baqylaı alasyz ba?»
Tómendegi nusqaýlardy oqyp shyǵyp, «ıá» nemese «joq» dep jaýap berińiz.
1. Meniń oıymsha basqa adamdarǵa elikteý qıyn sıaqty.
2. Ózgelerdi kúldirýge nemese ózime nazar aýdarý úshin ár nárselerdi isteımin.
3. Menen jaqsy akter shyǵady.
4. Keıde syrt kózge men áldeneni qatty ýaıymdap júrgen bolyp kórinemin.
5. Men qurdastarymnyń ortasynda yqylasqa bólene bermeımin.
6. Ártúrli jaǵdaıda jáne ártúrli adamdarmen qarym - qatynasta men óz - ózimdi múldem basqasha ustaımyn.
7. Men kóz jetkizgen dúnıelerdi qorǵap alyp shyǵamyn.
8. Adamdarmen qarym - qatynasymdy jaqsartýǵa jáne jumysymda tabysqa jetý úshin, meni qorshaǵan adamdar qandaı retinde kórgisi kelse men sondaı bolamyn.
9. Kórgim kelmeıtin adamdardyń júzine kúlip qaraı alamyn.
10. Men óz qalpymdy ózgertpeımin, árqashanda osyndaımyn.

1, 5, 7 suraqtarǵa «Joq» degen jaýaptaryńyzǵa 1 baldan, qalǵan «Ia» dep jaýap bergen suraqtaryńyzǵa 1 baldan. Baldaryńyzdy sanańyz. Eger testti shyńdap jaýap bergen bolsańyz, siz týraly tómendegini aıtýǵa bolady:
0 – 3 bal. Sizdiń kommýnıkatıvtik daǵdylaryńyz tómen, týyndaǵan jaǵdaılarǵa baılanysty ózgerýge tyryspaısyz, óıtkeni, ózgertýge turmaıdy dep oılaısyz. Qarym - qatynasta jaqsy ashylasyz. Tik minezdiligińizden Sizdi keıbir adamdar «yńǵaısyz» dep oılaıdy.
4 – 6 bal. Sizdiń kommýnıkatıvtik daǵdyńyz ortasha deńgeıde. Siz qarym - qatynasta ashyqsyz, biraq emosıalaryńyzdy kórsetpeısiz. Ózińizdi qorshaǵan adamdarmen qarym - qatynasqa túskende olardyń da is - áreketin eskergen durys.
7 – 10 bal. Sizdiń kommýnıkatıvtik daǵdyńyz joǵarǵy deńgeıde. Siz rólderge ońaı enip ketesiz, jan - jaǵyńyzdaǵy ózgeristerge tez ıkemdelesiz. Adamdarǵa jaqsy áser qaldyrasyz.

4. Shaǵyn - dáris «Stresspen kúresýdiń joldary».
Ádebıetterde stresstiń paıda bolý sebepteri jaıynda kóp jazylǵan. Bul ózińdi kináli seziný, ómirlik qundylyqtardy joǵaltý, oqýdy jek kórý t. b. Kóbisi mektepti jek kóredi, osynyń saldarynan stressogendi faktor týyndaıdy. Tyǵyryqtan qalaı shyǵý kerek? Tyǵyryqtan shyǵý joly: ómir saltyńyzdy ózgertińiz, ózińizdi ózgertińiz!
Ýolter Rasseldiń «Eger Siz ózińizdiń kóńilińizden shyqpaıtyn, jek kóretin isterdi jasasańyz, ashý – yzadan aǵzamyzǵa keri áserin tıgizetin toksınder bólip shyǵarady, nátıjesinde Siz aýyryp qalasyz nemese sozylmaly sharshaýǵa (hronıcheskaıa ýstalost ushyraısyz. Siz jasap jatqan isińizdi, jumysyńyzdy súısinip jasaýyńyz kerek. Shyǵys ǵulamalarynyń naqyl sózine súıensek «Barlyq isti súısinip, qýanyp, ózderińizge belgili ádis – tásildermen jasańyz». Sabaqty súıispenshilikpen oryndasańyzdar, densaýlyǵyńyz jaqsarady, kóńil - kúıińiz kóteriledi. Sharshaǵannan, aýyrǵannan saqtandyrady, bir sózben aıtqanda «zerigýden» qutqarady».
Ózińizdiń densaýlyǵyńyzǵa jáne psıhıkańyzǵa mán berińiz.