Jeltoqsan yzǵary
Taqyryby: Jeltoqsan yzǵary
Maqsaty: Jastarymyzdyń eren erligin nasıhattaý arqyly búgingi jas urpaqqa
patrıottyq tárbıe berý. Oqýshylardyń Qazaqstan týraly bilimderin keńeıtý, Otanyn súıýge, baılyǵyn qorǵaýǵa, eljandylyqqa, ásemdikke, jaýapkershilikke tárbıeleý. Ónerge degen qabiletterin damytyp, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý. El rámizderin, avtorlaryn bilý, qasterleý.
Kórnekiligi: Qazaqstan rámizderi, N. Á. Nazarbaev sýreti, jeltoqsan oqıǵasyna
qatysýshylar sýretteri, M. Shahanovtyń eskertkish basynda sóılep
turǵan sýreti, Q. Rysqulbekovtyń ata – anasy sýreti. Kitap kórmesi.
Naqyl sózder.
Barysy: («Jeltoqsan jeli» mýzykasy oınap turady)
Kirispe sóz. 1 - slaıd 20 - jyl logotıp
– Armysyzdar qadirli qonaqtar, ustazdar, oqýshylar! 70 jyl boıy qylburaýǵa matalǵan qazaq halqy 1986 jyldyń jeltoqsanynda tar jol, taıǵaq keshýden ótti, jeltoqsan oqıǵasy qazaqtyń basy birigip, bir judyryqtaı jumylǵan ári baqytty, ári qaıǵyly kúni boldy. Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldaǵan halyqtyń ar – namysy tarazyǵa salynǵan kez edi. Syn saǵatta dúleı kóshke qaımyqpaı qarsy shyqqan jastarymyzdyń eren erligi máńgi umytylmaıdy.
Sol jeltoqsan qurbandaryn búgin 3 klass oqýshylary qurmetpen eske alyp, olardyń rýhyna bas ıedi.
Ádebı montaj. 2 - slaıd taqyryp
M. Aıym: 3 - slaıd «Búrkit pen bala»
J. Moldaǵalıev «Men qazaqpyn»
Men qazaqpyn, myń ólip, myń tirilgen,
Jórgegimde tanystym muń tilimen.
Jylaǵanda júregim kún tutylyp,
Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen!
Respýblıka! Erikti el – Qazaqstan!
Keldi aqyry kóp kútken jaz alystan
Keldi alystan ańsatyp, armandatyp.
Tordy buzǵan men de bir máz arystan.
Men qazaqpyn, bıikpin, baıtaq elmin.
Qaıta týdym, ómirge qaıta keldim.
Men – myńda bir tirildim máńgi ólmeske.
Aıta bergim keledi, aıta bergim!
Ersin: Qonaev 4 - slaıd
Rýhsyz ult – ult emes. Ony tarıh baba dáleldegen. 80 – jyldardyń aıaǵynda bizdiń halqymyzdyń rýhy ólsheýsiz ósti, muhıttan býyrqanyp jatty. Táýelsizdiktiń jeli úzdiksiz soǵyp turdy.
Almıra: 5 - slaıd Qonaev jeltoqsan
1986 jyl. Jeltoqsan atty oqıǵa boldy. Eldiń egemendigin ańsaǵan jastar alańǵa shyqty. Jeltoqsan jeli daýylǵa aınaldy. Órtteı qýlaǵan jastar ulttyq namys qudiretin álemge pash etti.
Maqsaty: Jastarymyzdyń eren erligin nasıhattaý arqyly búgingi jas urpaqqa
patrıottyq tárbıe berý. Oqýshylardyń Qazaqstan týraly bilimderin keńeıtý, Otanyn súıýge, baılyǵyn qorǵaýǵa, eljandylyqqa, ásemdikke, jaýapkershilikke tárbıeleý. Ónerge degen qabiletterin damytyp, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý. El rámizderin, avtorlaryn bilý, qasterleý.
Kórnekiligi: Qazaqstan rámizderi, N. Á. Nazarbaev sýreti, jeltoqsan oqıǵasyna
qatysýshylar sýretteri, M. Shahanovtyń eskertkish basynda sóılep
turǵan sýreti, Q. Rysqulbekovtyń ata – anasy sýreti. Kitap kórmesi.
Naqyl sózder.
Barysy: («Jeltoqsan jeli» mýzykasy oınap turady)
Kirispe sóz. 1 - slaıd 20 - jyl logotıp
– Armysyzdar qadirli qonaqtar, ustazdar, oqýshylar! 70 jyl boıy qylburaýǵa matalǵan qazaq halqy 1986 jyldyń jeltoqsanynda tar jol, taıǵaq keshýden ótti, jeltoqsan oqıǵasy qazaqtyń basy birigip, bir judyryqtaı jumylǵan ári baqytty, ári qaıǵyly kúni boldy. Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldaǵan halyqtyń ar – namysy tarazyǵa salynǵan kez edi. Syn saǵatta dúleı kóshke qaımyqpaı qarsy shyqqan jastarymyzdyń eren erligi máńgi umytylmaıdy.
Sol jeltoqsan qurbandaryn búgin 3 klass oqýshylary qurmetpen eske alyp, olardyń rýhyna bas ıedi.
Ádebı montaj. 2 - slaıd taqyryp
M. Aıym: 3 - slaıd «Búrkit pen bala»
J. Moldaǵalıev «Men qazaqpyn»
Men qazaqpyn, myń ólip, myń tirilgen,
Jórgegimde tanystym muń tilimen.
Jylaǵanda júregim kún tutylyp,
Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen!
Respýblıka! Erikti el – Qazaqstan!
Keldi aqyry kóp kútken jaz alystan
Keldi alystan ańsatyp, armandatyp.
Tordy buzǵan men de bir máz arystan.
Men qazaqpyn, bıikpin, baıtaq elmin.
Qaıta týdym, ómirge qaıta keldim.
Men – myńda bir tirildim máńgi ólmeske.
Aıta bergim keledi, aıta bergim!
Ersin: Qonaev 4 - slaıd
Rýhsyz ult – ult emes. Ony tarıh baba dáleldegen. 80 – jyldardyń aıaǵynda bizdiń halqymyzdyń rýhy ólsheýsiz ósti, muhıttan býyrqanyp jatty. Táýelsizdiktiń jeli úzdiksiz soǵyp turdy.
Almıra: 5 - slaıd Qonaev jeltoqsan
1986 jyl. Jeltoqsan atty oqıǵa boldy. Eldiń egemendigin ańsaǵan jastar alańǵa shyqty. Jeltoqsan jeli daýylǵa aınaldy. Órtteı qýlaǵan jastar ulttyq namys qudiretin álemge pash etti.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
