Psıhologıalyq trenıń: Muǵalim beınesi
Psıhologıalyq trenıń taqyryby: Muǵalim beınesi
Qatysýshylar: mektep pedagogtary (jas mamandar)
Maqsaty: Muǵalimderdiń emosıonaldy kóńil kúıilerin kóterý, psıhologıalyq ahýal týdyrý, toptasyp jumys isteý júıesin ári qaraı damytý.
Jumys túri: toptyq jumys
Kórnekilik quraldar: ınteraktıvti taqta, dop, vatman, túrli - tústi qaryndashtar, flamasterler, sharlar
«Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa»,- dep aıtqan uly Abaı Qunanbaev atamyz. Shynymen de, óskeleń urpaqty, ult pen el bolashaǵyn tárbıeleý, muǵalim kásibin tańdap, ony shyn júrekpen, bar bolmysyńmen súıý árbir adamnyń qolynana kele bermeıtin ıgi is. Sondyqtan da, tańdaǵan mamandyq jolynan eshqashan taımańyzdar, árbir qıynshylyqtardy abyroımen jeńip shyǵýlaryńyzdy tileımin.
Trenıń erejesimen tanystyrý.
1. Óz oıyn ashyq aıtý.
2. Ózgeniń pikirin qurmetteý.
3. Shynaıylyq.
4. Belsendi áreket etý.
5. Óz sezimin basqara bilý.
6. Ýaqytpen sanasý.
№1 jattyǵý.. İ. Sálemdesý: «Kórshi»- 1 mınýt
Qatysýshylar sheńberge turady. Júrgizýshiniń nusqaýyn oryndaıdy.
Kórshińdi oń jaqtan qushaqta,
Kórshińdi sol jaqtan qushaqta.
Oń jaqtaǵy kórshińe bir jymıyp,
Sol jaqtaǵy kórshińe bir jymıyp qarańyz.
Týys adamdy kórgen kezdegideı amandasyńyz
Bireýden qaryz bolǵandaǵy kisin kórgendeı amandasyńyz
Kóp ýaqyt kórmegen dosyńyzdy kórgende
Bastyqty kórgende.
Refleksıa. Jattyǵýdan alǵan áseri týraly oı bólisý.
№2 jattyǵý. «Ózindik tańdaý»
Qatysýshylar oryndaryna jaıǵasyp, bir - birden berilgen sóılemderdi óz oıynsha aıaqtaıdy.
1. Meniń oıymsha men...
2. Ózgeler meni...
3. Men keleshekte...
№3 jattyǵý. «Bala»
Ár qatysýshy túsinik beredi: «Bala degenimiz – ol...».
№4 jattyǵý. «Yrǵaqty toqtatý».
Qatysýshylar arasynan bir muǵalim rolinde oınaıdy, qalǵandary tártápsiz oqýshylar. Oqýshylar synypta shýlap, muǵalim 5 mınýt ishinde synypty tynyshtandyrý kerek. Nemese qatysýshylardyń árqaısysy óz tájirıbesimen bólisedi.
№5 jattyǵý. «Baǵa qoıý».
Qatysýshylar sheńberge turady. Arasynan bireýi muǵalim, qalǵandary oqýshylar bolady. Muǵalim rolindegi qatysýshy negatıvti baǵany (ekini) bir oqýshyǵa qoıýy kerek. Sodan keıin, pozıtıvti baǵa «bes» qoıýy kerek. Qalǵan qatysýshylar muǵalimniń sol kezdegi ıntonnasıasyn, emosıasyn qalaı keltirgendigin, qandaı sózder aıtqandyǵyn baqylaıdy. Bul rolde árbir muǵalim bolyp kórýi kerek.
Psıholog keńesi: Oqýshyǵa negatıvti baǵa qoıý kezinde muǵalim balaǵa degen óziniń qatynasyn bildirý kerek jáne sol balanyń erteńgi kúni jaqsy oqıtyndyǵyna senimdiligin kórsetý kerek. Mysaly: «Ókinishti - aq, Dına. Búgin meniń saǵan eki qoıýyma týra keldi. Sen óte qabiletti oqýshysyn. Aldaǵy ýaqytta búgingi baǵańdy túzetesin dep oılaımyn».
Oqýshyǵa pozıtıvti baǵa qoıý kezinde muǵalim balanyń oqýǵa degen talpynysyn bekitý kerek. Mysaly: «Jaraısyń, sen búgin bes aldyń. Osy jolyńnan taıma».
№6 jattyǵý «Jasyryn hat, oılan tap!»
Qajetti quraldar: vatman, túrli tústi flomasterler, qaryndashtar, óshirgish, syzǵysh
Ýaqyty: 20 mınýt
Barysy: Qatysýshylar 3 topqa bólinip otyrady.
Júrgizýshi: Erte - erte - ertede... áli adamdardar árip tanymaǵan ýaqytta da, olar
bir - birine hat jazǵan eken. Qalaısha? Olar sýret salýdy bilipti. Búgin biz sony úırenemiz. Óz qarsylastaryńyzǵa sýret arqyly qysqasha ǵana oılaryńyzdy jetkizińizder. Ár bir topqa belgili bir sóılemder beriledi:
«Búgin maǵan saǵat keshki 6 - da telefon soqshy» - 1 - shi topqa arnalǵan hat;
«Búgin jumystan keıin kınoteatrǵa baraıyq» - 2 - shi topqa arnalǵan hat;
«Jeksenbi kúni saǵat 15. 00 - de meniń týǵan kúnime kel» - 3 - shi topqa arnalǵan hat.
Muǵalimder ózderine berilgen tapsyrmany vatmanǵa sýret arqyly salyp, ózara almasady. Kelesi toptyń muǵalimderi, sýrette berilgen sózderdi anyqtaýlary qajet.
№7 jattyǵý. «Túrli tústi sharlar» - aıaqtalmaǵan sózder.
Qatysýshylar sheńberge turyp, nusqaýlyqty tyńdaıdy: «Bir - eki aıdyń ishinde eger de Sizdi qýantqan nárseler kóbirek bolsa, jasyl shardy alyp «Jumysta sońǵy kezde meni qýantqan...» degen sóılemdi aıaqtaý kerek, al egerde renjigen sátterińiz basym bolsa, «Jumysta sońǵy kezde meni renjitken...» qyzyl shardy alyp osy sóılemdi aıaqtaý kerek.
Refleksıa:
Ne unady? Trenıńtiń qaı jattyǵýlary ózderińiz úshin paıdaly dep taptyńyzdar? Búgingi psıhologıalyq sabaq týraly óz oıyn, alǵan áserin 3 sózben ǵana bildiredi, tilekterin aıtady.
Psıhologıalyq trenıń: Muǵalim beınesi. júkteý
Qatysýshylar: mektep pedagogtary (jas mamandar)
Maqsaty: Muǵalimderdiń emosıonaldy kóńil kúıilerin kóterý, psıhologıalyq ahýal týdyrý, toptasyp jumys isteý júıesin ári qaraı damytý.
Jumys túri: toptyq jumys
Kórnekilik quraldar: ınteraktıvti taqta, dop, vatman, túrli - tústi qaryndashtar, flamasterler, sharlar
«Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa»,- dep aıtqan uly Abaı Qunanbaev atamyz. Shynymen de, óskeleń urpaqty, ult pen el bolashaǵyn tárbıeleý, muǵalim kásibin tańdap, ony shyn júrekpen, bar bolmysyńmen súıý árbir adamnyń qolynana kele bermeıtin ıgi is. Sondyqtan da, tańdaǵan mamandyq jolynan eshqashan taımańyzdar, árbir qıynshylyqtardy abyroımen jeńip shyǵýlaryńyzdy tileımin.
Trenıń erejesimen tanystyrý.
1. Óz oıyn ashyq aıtý.
2. Ózgeniń pikirin qurmetteý.
3. Shynaıylyq.
4. Belsendi áreket etý.
5. Óz sezimin basqara bilý.
6. Ýaqytpen sanasý.
№1 jattyǵý.. İ. Sálemdesý: «Kórshi»- 1 mınýt
Qatysýshylar sheńberge turady. Júrgizýshiniń nusqaýyn oryndaıdy.
Kórshińdi oń jaqtan qushaqta,
Kórshińdi sol jaqtan qushaqta.
Oń jaqtaǵy kórshińe bir jymıyp,
Sol jaqtaǵy kórshińe bir jymıyp qarańyz.
Týys adamdy kórgen kezdegideı amandasyńyz
Bireýden qaryz bolǵandaǵy kisin kórgendeı amandasyńyz
Kóp ýaqyt kórmegen dosyńyzdy kórgende
Bastyqty kórgende.
Refleksıa. Jattyǵýdan alǵan áseri týraly oı bólisý.
№2 jattyǵý. «Ózindik tańdaý»
Qatysýshylar oryndaryna jaıǵasyp, bir - birden berilgen sóılemderdi óz oıynsha aıaqtaıdy.
1. Meniń oıymsha men...
2. Ózgeler meni...
3. Men keleshekte...
№3 jattyǵý. «Bala»
Ár qatysýshy túsinik beredi: «Bala degenimiz – ol...».
№4 jattyǵý. «Yrǵaqty toqtatý».
Qatysýshylar arasynan bir muǵalim rolinde oınaıdy, qalǵandary tártápsiz oqýshylar. Oqýshylar synypta shýlap, muǵalim 5 mınýt ishinde synypty tynyshtandyrý kerek. Nemese qatysýshylardyń árqaısysy óz tájirıbesimen bólisedi.
№5 jattyǵý. «Baǵa qoıý».
Qatysýshylar sheńberge turady. Arasynan bireýi muǵalim, qalǵandary oqýshylar bolady. Muǵalim rolindegi qatysýshy negatıvti baǵany (ekini) bir oqýshyǵa qoıýy kerek. Sodan keıin, pozıtıvti baǵa «bes» qoıýy kerek. Qalǵan qatysýshylar muǵalimniń sol kezdegi ıntonnasıasyn, emosıasyn qalaı keltirgendigin, qandaı sózder aıtqandyǵyn baqylaıdy. Bul rolde árbir muǵalim bolyp kórýi kerek.
Psıholog keńesi: Oqýshyǵa negatıvti baǵa qoıý kezinde muǵalim balaǵa degen óziniń qatynasyn bildirý kerek jáne sol balanyń erteńgi kúni jaqsy oqıtyndyǵyna senimdiligin kórsetý kerek. Mysaly: «Ókinishti - aq, Dına. Búgin meniń saǵan eki qoıýyma týra keldi. Sen óte qabiletti oqýshysyn. Aldaǵy ýaqytta búgingi baǵańdy túzetesin dep oılaımyn».
Oqýshyǵa pozıtıvti baǵa qoıý kezinde muǵalim balanyń oqýǵa degen talpynysyn bekitý kerek. Mysaly: «Jaraısyń, sen búgin bes aldyń. Osy jolyńnan taıma».
№6 jattyǵý «Jasyryn hat, oılan tap!»
Qajetti quraldar: vatman, túrli tústi flomasterler, qaryndashtar, óshirgish, syzǵysh
Ýaqyty: 20 mınýt
Barysy: Qatysýshylar 3 topqa bólinip otyrady.
Júrgizýshi: Erte - erte - ertede... áli adamdardar árip tanymaǵan ýaqytta da, olar
bir - birine hat jazǵan eken. Qalaısha? Olar sýret salýdy bilipti. Búgin biz sony úırenemiz. Óz qarsylastaryńyzǵa sýret arqyly qysqasha ǵana oılaryńyzdy jetkizińizder. Ár bir topqa belgili bir sóılemder beriledi:
«Búgin maǵan saǵat keshki 6 - da telefon soqshy» - 1 - shi topqa arnalǵan hat;
«Búgin jumystan keıin kınoteatrǵa baraıyq» - 2 - shi topqa arnalǵan hat;
«Jeksenbi kúni saǵat 15. 00 - de meniń týǵan kúnime kel» - 3 - shi topqa arnalǵan hat.
Muǵalimder ózderine berilgen tapsyrmany vatmanǵa sýret arqyly salyp, ózara almasady. Kelesi toptyń muǵalimderi, sýrette berilgen sózderdi anyqtaýlary qajet.
№7 jattyǵý. «Túrli tústi sharlar» - aıaqtalmaǵan sózder.
Qatysýshylar sheńberge turyp, nusqaýlyqty tyńdaıdy: «Bir - eki aıdyń ishinde eger de Sizdi qýantqan nárseler kóbirek bolsa, jasyl shardy alyp «Jumysta sońǵy kezde meni qýantqan...» degen sóılemdi aıaqtaý kerek, al egerde renjigen sátterińiz basym bolsa, «Jumysta sońǵy kezde meni renjitken...» qyzyl shardy alyp osy sóılemdi aıaqtaý kerek.
Refleksıa:
Ne unady? Trenıńtiń qaı jattyǵýlary ózderińiz úshin paıdaly dep taptyńyzdar? Búgingi psıhologıalyq sabaq týraly óz oıyn, alǵan áserin 3 sózben ǵana bildiredi, tilekterin aıtady.
Psıhologıalyq trenıń: Muǵalim beınesi. júkteý
You Might Also Like
-
Tabıǵat buryshynda eksperımentaldy - tájirıbe júrgizý jumystary
