Topta ushyp júrgen túrli - tústi sharlar
Bilim berý salasy: Tanym
Bólimi: Qarapaıym matematıkalyq uǵymdaryn qalyptastyrý
Taqyryby: Topta ushyp júrgen túrli - tústi sharlar
Maqsaty: «Keń - tar», «uzyn - qysqa» sózderin durys qoldaný jáne retimen sanaý qabiletterin tereńdetý.
Mindetteri: Dybysty shyǵarýǵa jáne ony sanaýǵa, qortyndy sandy ataýǵa úıretý.
Aqyl - oıyn, zeıindiligin, baıqaǵyshtyǵyn damytý.
Dostyq merekesi týraly túsinikterin arttyrý.
Qajetti qural - jabdyqtar, kórnekilikter: Sýret «Dostyq kúni merekesine» qalalyq parkte, «Atraksıonǵa bılet», geometrıalyq pishinder, «Ushaq - kilemshe»- geometrıalyq pishinder, býben, syldyrmaq, shırma, sharlar, «uzyn - qysqa» jipter.
Motıvasıalyq - qozǵaýshy
Eki qýyrshaq keledi bireý orys, bireý qazaq?
Tárbıeshi «Dostyq týraly» taqpaq oqıdy...
«Dostyq kúni merekesine» qalalyq parkte qandaı oıyn saýyqtar bolady?
- Qalalyq parkke barǵylaryń keledi me?
Endeshe eki topqa bólineıik: İ top - shyǵarmashylyq ortalyǵynda, qazaq ulttyq taqıa áshekeleıdi, İİ top - damytý ortalyǵyna, qalalyq parkke barady
Uıymdastyrý is - áreketi
Dıdaktıkalyq oıyn: «Atraksıonǵa bılet alamyz»
Balalar atraksıonǵa barý úshin biz bılet alýymyz kerek, balalarda bılette dóńgelekter birden úshke deıin, úsh tústi (qyzyl, sary, jasyl)
- Bıletterdiń túsi qandaı?
- Qansha bılette dóńgelekter bolsa sonsha oryndyqta dóńgelekter bolý kerek,
tárbıeshi balalardyń tapsyrmany oryndaǵanyń tekseredi.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Sıqyrshy»
Maqsaty: geometrıkalyq pishinderdi sezip taný
- Balalar, sender sıqyrshy bolǵylaryń keledi me?
Mende «sıqyrly qalta» bar, onyń ishinde ár túrli geometrıalyq pishinder, sender qoldaryńdy «sıqyrly qaltaǵa salyp, men aıtqan pishindi sıpattap alyp shyǵaryńdar dep túsindiredi.
Mysaly: dóńgelekti alyp shyǵar, túsin aıt, solaı oıyn jalǵasa beredi
Dıdaktıkalyq oıyn: «Ushaq - kilemshe»
Maqsaty: zeıindiligin damytý, «keń - tar» sózderin qoldanýdy usynady
Balalar, sender ushaq - kilemshemen ushqylaryń keledi me?
Biraq ta bizdiń kilemshe jyrtylyp qalypty, ony jóndeý kerek, jamaýlaryń (geometrıkalyq pishinder) taýyp alyp kilemshege qoıý.
Biz ushaq - kilemsheni jamadyq, endi ushyp ketýge de bolady: « Bir, eki, úsh»
Sergitý sáti
«Biz kishkentaı balamyz,
Ósip - ónip tolamyz,
Kókke qarap, talpynyp,
Kúnge qoldy sozamyz.
Qanat qaǵyp ushamyz,
Qarlyǵashtaı qalyqtap,
Bir otyryp, bir turyp,
Bir tynyǵyp alaıyq.»
Dıdaktıkalyq oıyn: «Qansha - sonsha»
Ústel astynan shırmanyń artynan býben, syldyrmaq soǵyp, balalar, qansha dybys estise sonsha sharlar pishinin kórsetý kerek.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Sharlar ushyp júr»
Balalar, bizge qýyrshaqtar sharlar syılap jatyr, biraq ta olarda jipteri joq, biz olarǵa «keń - tar», «uzyn - qysqa» jipterin túsine saı taýyp bereıik.
Topta ushyp júrgen túrli - tústi sharlar. júkteý
Bólimi: Qarapaıym matematıkalyq uǵymdaryn qalyptastyrý
Taqyryby: Topta ushyp júrgen túrli - tústi sharlar
Maqsaty: «Keń - tar», «uzyn - qysqa» sózderin durys qoldaný jáne retimen sanaý qabiletterin tereńdetý.
Mindetteri: Dybysty shyǵarýǵa jáne ony sanaýǵa, qortyndy sandy ataýǵa úıretý.
Aqyl - oıyn, zeıindiligin, baıqaǵyshtyǵyn damytý.
Dostyq merekesi týraly túsinikterin arttyrý.
Qajetti qural - jabdyqtar, kórnekilikter: Sýret «Dostyq kúni merekesine» qalalyq parkte, «Atraksıonǵa bılet», geometrıalyq pishinder, «Ushaq - kilemshe»- geometrıalyq pishinder, býben, syldyrmaq, shırma, sharlar, «uzyn - qysqa» jipter.
Motıvasıalyq - qozǵaýshy
Eki qýyrshaq keledi bireý orys, bireý qazaq?
Tárbıeshi «Dostyq týraly» taqpaq oqıdy...
«Dostyq kúni merekesine» qalalyq parkte qandaı oıyn saýyqtar bolady?
- Qalalyq parkke barǵylaryń keledi me?
Endeshe eki topqa bólineıik: İ top - shyǵarmashylyq ortalyǵynda, qazaq ulttyq taqıa áshekeleıdi, İİ top - damytý ortalyǵyna, qalalyq parkke barady
Uıymdastyrý is - áreketi
Dıdaktıkalyq oıyn: «Atraksıonǵa bılet alamyz»
Balalar atraksıonǵa barý úshin biz bılet alýymyz kerek, balalarda bılette dóńgelekter birden úshke deıin, úsh tústi (qyzyl, sary, jasyl)
- Bıletterdiń túsi qandaı?
- Qansha bılette dóńgelekter bolsa sonsha oryndyqta dóńgelekter bolý kerek,
tárbıeshi balalardyń tapsyrmany oryndaǵanyń tekseredi.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Sıqyrshy»
Maqsaty: geometrıkalyq pishinderdi sezip taný
- Balalar, sender sıqyrshy bolǵylaryń keledi me?
Mende «sıqyrly qalta» bar, onyń ishinde ár túrli geometrıalyq pishinder, sender qoldaryńdy «sıqyrly qaltaǵa salyp, men aıtqan pishindi sıpattap alyp shyǵaryńdar dep túsindiredi.
Mysaly: dóńgelekti alyp shyǵar, túsin aıt, solaı oıyn jalǵasa beredi
Dıdaktıkalyq oıyn: «Ushaq - kilemshe»
Maqsaty: zeıindiligin damytý, «keń - tar» sózderin qoldanýdy usynady
Balalar, sender ushaq - kilemshemen ushqylaryń keledi me?
Biraq ta bizdiń kilemshe jyrtylyp qalypty, ony jóndeý kerek, jamaýlaryń (geometrıkalyq pishinder) taýyp alyp kilemshege qoıý.
Biz ushaq - kilemsheni jamadyq, endi ushyp ketýge de bolady: « Bir, eki, úsh»
Sergitý sáti
«Biz kishkentaı balamyz,
Ósip - ónip tolamyz,
Kókke qarap, talpynyp,
Kúnge qoldy sozamyz.
Qanat qaǵyp ushamyz,
Qarlyǵashtaı qalyqtap,
Bir otyryp, bir turyp,
Bir tynyǵyp alaıyq.»
Dıdaktıkalyq oıyn: «Qansha - sonsha»
Ústel astynan shırmanyń artynan býben, syldyrmaq soǵyp, balalar, qansha dybys estise sonsha sharlar pishinin kórsetý kerek.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Sharlar ushyp júr»
Balalar, bizge qýyrshaqtar sharlar syılap jatyr, biraq ta olarda jipteri joq, biz olarǵa «keń - tar», «uzyn - qysqa» jipterin túsine saı taýyp bereıik.
Topta ushyp júrgen túrli - tústi sharlar. júkteý
You Might Also Like
