Q. Bitibaevanyń oqytý tehnologıalaryn paıdalana otyryp, ádebıetti oqytý
Q. Bılálov atyndaǵy gımnazıa
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Shengelbaeva Gýlnýr Amangeldınovna
«Fılologıa pánderi muǵalimderiniń» seksıasy:
«Qazaq tilinde bilim beretin mekteptegi qazaq tili men ádebıetin oqytýda jańa tehnologıalardy paıdalaný»
Baıandama taqyryby: Q. Bitibaevanyń oqytý tehnologıalaryn paıdalana otyryp, ádebıetti oqytý
Oqýshylarǵa bilim berýde jańa tehnologıalardy qoldaný, ınovasıalyq baǵytta jumys jasaý zaman aǵymyna saı talap etilýde. Oqý úrdisinde osyndaı jańarǵan ozyq tájirıbelerdi belsendi paıdalaný jáne qoldaný keıingi jyldary aıtarlyqtaı oń tájirıbe berip otyr. Búginde qoǵamnyń jeke tulǵaly, damyǵan adamyn tárbıeleıtin mamanǵa óziniń úzdiksiz shyǵarmashylyq izdenýi, oqytýda jańa pedagogıkalyq tehnologıalar men ınovasıalyq ádis - tásilderdi meńgerýi, kásibı quzyrlyǵynyń joǵary deńgeıde bolýy qajet. Qazirgi kezde belgili bir bilim kólemimen qamtamasyz etý jetkiliksiz. Oqýshyny bilim alýǵa, oqýǵa, úıretýge kóp mán berilýi tıis. Oqýshylardy kásiptik bilim alýymen qatar sheshendik sheberligi men baıandaý júıeliligi qalyptasqan, óz pikirin ashyq bildiretin sanaly urpaq etip tárbıeleý kerek.
Álemdik oqý úrdisiniń ózegi — jańa tehnologıalar ekeni málim. Árbir tehnologıa ózindik jańa ádis - tásildermen erekshelenedi. Ádis - tásilderdi muǵalim izdenisi arqyly oqýshy qabiletine, qabyldaý deńgeıine qaraı iriktep qoldanady.
Qazirgi tańdaǵy qoǵamdaǵy túbegeıli ózgerister, egemendi elimizdiń bolashaǵy daryndy, bilimdi, izdenimpaz jastarǵa baılanysty. Sondyqtan bilim berý júıesiniń aldyna jańa adamdy qalyptastyrý, damytý maqsattaryn qoıyp otyr. Osyǵan oraı mekteptegi bilim men tárbıe berý júıesiniń mindeti — oqýshylardyń jan - jaqty tanymdylyq belsendiligin kóterýge múmkindik jasaı otyryp, ár oqýshyny jeke tulǵa retinde damytý, ıaǵnı, ózindik aıtar oı - pikiri bar, joǵary sapaly, belsendi azamat tárbıelep shyǵarý. Al, ár ustazdyń maqsaty bilim berýdi joǵary deńgeıge kóterý máselesin qolǵa alyp, bilim berý úrdisin jeke tulǵanyń qaıtalanbas daralyǵynyń damýyna, shyǵarmashylyq bastama alýyna baǵyt berip, jaǵymdy orta qalyptastyrýdan turady.
Pedagogıkalyq úrdistiń tıimdiliginiń artýyna múmkindik beretin bilim berý men tárbıe birligin saqtaı otyryp, oqýshyǵa beriletin bilimniń úılesimdiligimen qatar, árbir jeke tulǵanyń ereksheligin eskere otyryp, bilimdiligine sáıkes baǵdar berý, tanymdyq izdenimpazdyǵyn damytýdaǵy oqytýdyń progresıvtik qadamynyń biri – Qanıpa Omarǵalıqyzy Bitibaevanyń ádebıetti oqytýdyń ınovasıalyq tehnologıasy.
Qanıpa Bitibaeva – Qazaqstannyń eńbek sińirgen muǵalimi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, qazaq mektepterinde ádebıetti oqytýdyń jańa júıesin qalyptastyrǵan ustazdardyń biri. Onyń "Qazaq ádebıetin oqytý ádistemesi men tehnologıasy" atty oqýlyǵynda lırıkany, epıkalyq shyǵarmalardy, dramalyq shyǵarmalardy jańa tehnologıalarmen oqytý joldary baıandalǵan. Abaı, Muqaǵalı lırıkalaryn meńgerýdiń joldary taqyrypqa qatysty sabaq etkizýdiń tehnologıalyq kartasy, poetıkalyq taldaýlardyń úlgileri, shyǵarmashylyq jumystar berilgen. Mysaly, jyraýlar poezıasyna 40 túrli tapsyrma túriniń berilýi oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytady. Epıkalyq janrdy meńgertýge qatysty áńgime, hıkaıat, roman, janrlaryn oqytýdyń ǵylymı - teorıalyq negizi jáne sabaq úlgileri birge usynylǵan. Sonymen qatar, "Abaı joly" epopeıasyn oqytý tehnologıasy men ádistemesi de jan - jaqty sóz bolady. Batyrlar jyryn pýblısısıkalyq shyǵarmalardy, epıstolárlyq janrdy oqytý ádisteri berilgen. Ásirese, konstrýksıalaý tehnologıasyna súıene otyryp, oqýshylardy ǵylymı eńbekke baýlý máseleleri, daryndy balalardyń qabiletin jetildirý, ádis - tásilderi de osy oqýlyqta kóp jazylǵan. Ustazdyń Abaı týyndylaryn oqytýǵa negizdelgen eki kitaby, Muhtar Áýezov shyǵarmalaryn oqytýǵa baǵyttalǵan úsh kitaby irgeli eńbekter qataryn molaıtty.
Q. O. Bitibaevanyń ádebıetti oqytýdaǵy ınovasıalyq tehnologıalary - balany izdenimpazdyqqa, óz betimen bilimin jetildirýge, óziniń ishki múmkindikterin tanýǵa jeteleıtin ozyq ádister men tásilder. Qazirgi tańda qoldanysta júrgen «model», «joba», «baǵalaý paraǵy», «poster jasaý», «mıǵa shabýyl», «tehnologıalyq karta» termınderi ustaz eńbeginde, onyń bilim berý ádis - tásilderinde burynnanda bar ekendigin eńbekterinen kóre alamyz.
Q. Bitibaeva «Ádebıet pánin oqytýdyń tıimdi joldary» atty oqý quralynda: «... ádebıet páni jas jetkinshekterge jaı ǵana bilim berip qoımaıdy, ol ómirdiń eń qymbattysy, eń asyly – jaqsylyq pen izgiliktiń uryǵyn sebedi.... Bul pán jas qaýymdy maqsatty ómir súrýge úndeıdi, ony týǵan anasyn súıýden Otanyn súıýge, búkil adamzatty súıýge deıin jeteleıdi. Ádebıet pániniń aldynda turǵan osyndaı qasıetti maqsat eń aldymen sabaq prosesinde, onyń ár taqyrybynda júzege asyrylýǵa tıis. Sondyqtan ár sabaqty, ıaǵnı ár sabaqqa bólingen 45 mınýtty tıimdi etip uıymdastyra bilý isi muǵalimnen erekshe tvorchestvolyq jumysty, oıly da zerdeli eńbekti talap etedi»,- deıdi.
Tolyq nusqasyn júkteý
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Shengelbaeva Gýlnýr Amangeldınovna
«Fılologıa pánderi muǵalimderiniń» seksıasy:
«Qazaq tilinde bilim beretin mekteptegi qazaq tili men ádebıetin oqytýda jańa tehnologıalardy paıdalaný»
Baıandama taqyryby: Q. Bitibaevanyń oqytý tehnologıalaryn paıdalana otyryp, ádebıetti oqytý
Oqýshylarǵa bilim berýde jańa tehnologıalardy qoldaný, ınovasıalyq baǵytta jumys jasaý zaman aǵymyna saı talap etilýde. Oqý úrdisinde osyndaı jańarǵan ozyq tájirıbelerdi belsendi paıdalaný jáne qoldaný keıingi jyldary aıtarlyqtaı oń tájirıbe berip otyr. Búginde qoǵamnyń jeke tulǵaly, damyǵan adamyn tárbıeleıtin mamanǵa óziniń úzdiksiz shyǵarmashylyq izdenýi, oqytýda jańa pedagogıkalyq tehnologıalar men ınovasıalyq ádis - tásilderdi meńgerýi, kásibı quzyrlyǵynyń joǵary deńgeıde bolýy qajet. Qazirgi kezde belgili bir bilim kólemimen qamtamasyz etý jetkiliksiz. Oqýshyny bilim alýǵa, oqýǵa, úıretýge kóp mán berilýi tıis. Oqýshylardy kásiptik bilim alýymen qatar sheshendik sheberligi men baıandaý júıeliligi qalyptasqan, óz pikirin ashyq bildiretin sanaly urpaq etip tárbıeleý kerek.
Álemdik oqý úrdisiniń ózegi — jańa tehnologıalar ekeni málim. Árbir tehnologıa ózindik jańa ádis - tásildermen erekshelenedi. Ádis - tásilderdi muǵalim izdenisi arqyly oqýshy qabiletine, qabyldaý deńgeıine qaraı iriktep qoldanady.
Qazirgi tańdaǵy qoǵamdaǵy túbegeıli ózgerister, egemendi elimizdiń bolashaǵy daryndy, bilimdi, izdenimpaz jastarǵa baılanysty. Sondyqtan bilim berý júıesiniń aldyna jańa adamdy qalyptastyrý, damytý maqsattaryn qoıyp otyr. Osyǵan oraı mekteptegi bilim men tárbıe berý júıesiniń mindeti — oqýshylardyń jan - jaqty tanymdylyq belsendiligin kóterýge múmkindik jasaı otyryp, ár oqýshyny jeke tulǵa retinde damytý, ıaǵnı, ózindik aıtar oı - pikiri bar, joǵary sapaly, belsendi azamat tárbıelep shyǵarý. Al, ár ustazdyń maqsaty bilim berýdi joǵary deńgeıge kóterý máselesin qolǵa alyp, bilim berý úrdisin jeke tulǵanyń qaıtalanbas daralyǵynyń damýyna, shyǵarmashylyq bastama alýyna baǵyt berip, jaǵymdy orta qalyptastyrýdan turady.
Pedagogıkalyq úrdistiń tıimdiliginiń artýyna múmkindik beretin bilim berý men tárbıe birligin saqtaı otyryp, oqýshyǵa beriletin bilimniń úılesimdiligimen qatar, árbir jeke tulǵanyń ereksheligin eskere otyryp, bilimdiligine sáıkes baǵdar berý, tanymdyq izdenimpazdyǵyn damytýdaǵy oqytýdyń progresıvtik qadamynyń biri – Qanıpa Omarǵalıqyzy Bitibaevanyń ádebıetti oqytýdyń ınovasıalyq tehnologıasy.
Qanıpa Bitibaeva – Qazaqstannyń eńbek sińirgen muǵalimi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, qazaq mektepterinde ádebıetti oqytýdyń jańa júıesin qalyptastyrǵan ustazdardyń biri. Onyń "Qazaq ádebıetin oqytý ádistemesi men tehnologıasy" atty oqýlyǵynda lırıkany, epıkalyq shyǵarmalardy, dramalyq shyǵarmalardy jańa tehnologıalarmen oqytý joldary baıandalǵan. Abaı, Muqaǵalı lırıkalaryn meńgerýdiń joldary taqyrypqa qatysty sabaq etkizýdiń tehnologıalyq kartasy, poetıkalyq taldaýlardyń úlgileri, shyǵarmashylyq jumystar berilgen. Mysaly, jyraýlar poezıasyna 40 túrli tapsyrma túriniń berilýi oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytady. Epıkalyq janrdy meńgertýge qatysty áńgime, hıkaıat, roman, janrlaryn oqytýdyń ǵylymı - teorıalyq negizi jáne sabaq úlgileri birge usynylǵan. Sonymen qatar, "Abaı joly" epopeıasyn oqytý tehnologıasy men ádistemesi de jan - jaqty sóz bolady. Batyrlar jyryn pýblısısıkalyq shyǵarmalardy, epıstolárlyq janrdy oqytý ádisteri berilgen. Ásirese, konstrýksıalaý tehnologıasyna súıene otyryp, oqýshylardy ǵylymı eńbekke baýlý máseleleri, daryndy balalardyń qabiletin jetildirý, ádis - tásilderi de osy oqýlyqta kóp jazylǵan. Ustazdyń Abaı týyndylaryn oqytýǵa negizdelgen eki kitaby, Muhtar Áýezov shyǵarmalaryn oqytýǵa baǵyttalǵan úsh kitaby irgeli eńbekter qataryn molaıtty.
Q. O. Bitibaevanyń ádebıetti oqytýdaǵy ınovasıalyq tehnologıalary - balany izdenimpazdyqqa, óz betimen bilimin jetildirýge, óziniń ishki múmkindikterin tanýǵa jeteleıtin ozyq ádister men tásilder. Qazirgi tańda qoldanysta júrgen «model», «joba», «baǵalaý paraǵy», «poster jasaý», «mıǵa shabýyl», «tehnologıalyq karta» termınderi ustaz eńbeginde, onyń bilim berý ádis - tásilderinde burynnanda bar ekendigin eńbekterinen kóre alamyz.
Q. Bitibaeva «Ádebıet pánin oqytýdyń tıimdi joldary» atty oqý quralynda: «... ádebıet páni jas jetkinshekterge jaı ǵana bilim berip qoımaıdy, ol ómirdiń eń qymbattysy, eń asyly – jaqsylyq pen izgiliktiń uryǵyn sebedi.... Bul pán jas qaýymdy maqsatty ómir súrýge úndeıdi, ony týǵan anasyn súıýden Otanyn súıýge, búkil adamzatty súıýge deıin jeteleıdi. Ádebıet pániniń aldynda turǵan osyndaı qasıetti maqsat eń aldymen sabaq prosesinde, onyń ár taqyrybynda júzege asyrylýǵa tıis. Sondyqtan ár sabaqty, ıaǵnı ár sabaqqa bólingen 45 mınýtty tıimdi etip uıymdastyra bilý isi muǵalimnen erekshe tvorchestvolyq jumysty, oıly da zerdeli eńbekti talap etedi»,- deıdi.
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
