- 04 naý. 2024 23:55
- 436
Qajymuqan Muńaıtpasuly
Qajymuqan Muńaıtpasuly (1871-1948) - qazaqtyń álemge áıgili balýany, klasıkalyq kúrestiń asqan sheberi. Shyqqan tegi - Orta júzdiń Qypshaq taıpasynyń altybas rýynan.
Aýyldyń toı-tomalaǵy kókparsyz, kúressiz ótken be? Sondaı jıyn-toılarda kishkentaı Qajymuqan da kúreske qatysyp, óz qataryn bylaı qoıyp, eresek jigitterdiń ózin jyǵyp kete beretindikten "bala balýan" atanady. Alaıda onyń alyp kúshtiń ıesi retinde alǵash tanylýy O. Maslákov degen orys saýdageriniń úıinde jalshylyqta júrgen kezinen bastalady. Birde borandy kúni daladan shóp alyp kele jatqanda shanasy qarǵa tirelip, aty tarta almaı turyp qalady. Shanadan qarǵyp túsken Qajymuqan atyna kómektespek bolyp, shananyń artynan bar kúshimen ıterip qalǵanda, shana syrǵyp ketip, boldyrǵan at astynda qalyp, óledi. Basqa amaly qalmaǵan ol atynyń denesin shóptiń ústine tastap, ózi at ornyna jegilip, shanany qalaǵa súırep ákeledi. Onyń osy tirligi qala turǵyndarynyń arasyna ańyz bolyp taraıdy.
Qajymuqannyń balýandyq joly Omby qalasynda ótken balýandar chempıonatynda orystyń ataǵy jer jarǵan tájirıbeli balýany Ivan Zlobınmen kezdesýinen bastalady. Budan keıin ol Peterbýrgtegi búkil Reseıge "Vaná aǵaı" degen atpen tanylǵan Ivan Lebedevtiń balýandar mektebinde tárbıelenedi. Osynda sırk oıyndaryn kórsetýge mashyqtanady.
1908 jyly kúresten álem chempıony Georg Lýrıhtiń uıymdastyrýymen Reseıdiń iri qalalarynda ótken chempıonattarǵa qatysyp, "Iamogata Mýhanýra" degen atpen arenaǵa shyǵady. Budan keıin de ol birneshe qalalarda bolyp, birneshe ret jeńis tuǵyryna kóteriledi. Ońtústik Amerıkanyń qalalaryn aralaıdy, Varshavada ótken dúnıejúzilik chempıonatta kishi altyn medalmen marapattalady. Chempıon retinde álemniń birtalaı iri qalalarynda bolyp óner kórsetedi. Túrik eline barǵan saparynda túrik jurty beldesken balýandardyń bárin jyqqan qaıratyna rıza bolyp, oǵan "Qajy" degen ataq beredi. Buryn onyń azan shaqyryp qoıǵan aty Muqan bolsa, endi ol Qajy Muqan atalady. Balýannyń osy aty búkil ómirine qalady.
1913 jyly Troısk qalasynda halyqaralyq eń iri chempıonat ótedi. Qajymuqan osy chempıonatta on segiz balýanmen kúresip, sonyń bárin de jyǵady.
Bılikke bólshevıkter kelip, Alashorda ókimetin qulatyp, basshylaryn qýǵyndaı bastaǵan tusta Qajymuqan da qýǵynǵa túsedi. Jergilikti jerdiń belsendileriniń qysymyna shydamaǵan on ońtústikke qonys aýdarady.
Aýyldyń toı-tomalaǵy kókparsyz, kúressiz ótken be? Sondaı jıyn-toılarda kishkentaı Qajymuqan da kúreske qatysyp, óz qataryn bylaı qoıyp, eresek jigitterdiń ózin jyǵyp kete beretindikten "bala balýan" atanady. Alaıda onyń alyp kúshtiń ıesi retinde alǵash tanylýy O. Maslákov degen orys saýdageriniń úıinde jalshylyqta júrgen kezinen bastalady. Birde borandy kúni daladan shóp alyp kele jatqanda shanasy qarǵa tirelip, aty tarta almaı turyp qalady. Shanadan qarǵyp túsken Qajymuqan atyna kómektespek bolyp, shananyń artynan bar kúshimen ıterip qalǵanda, shana syrǵyp ketip, boldyrǵan at astynda qalyp, óledi. Basqa amaly qalmaǵan ol atynyń denesin shóptiń ústine tastap, ózi at ornyna jegilip, shanany qalaǵa súırep ákeledi. Onyń osy tirligi qala turǵyndarynyń arasyna ańyz bolyp taraıdy.
Qajymuqannyń balýandyq joly Omby qalasynda ótken balýandar chempıonatynda orystyń ataǵy jer jarǵan tájirıbeli balýany Ivan Zlobınmen kezdesýinen bastalady. Budan keıin ol Peterbýrgtegi búkil Reseıge "Vaná aǵaı" degen atpen tanylǵan Ivan Lebedevtiń balýandar mektebinde tárbıelenedi. Osynda sırk oıyndaryn kórsetýge mashyqtanady.
1908 jyly kúresten álem chempıony Georg Lýrıhtiń uıymdastyrýymen Reseıdiń iri qalalarynda ótken chempıonattarǵa qatysyp, "Iamogata Mýhanýra" degen atpen arenaǵa shyǵady. Budan keıin de ol birneshe qalalarda bolyp, birneshe ret jeńis tuǵyryna kóteriledi. Ońtústik Amerıkanyń qalalaryn aralaıdy, Varshavada ótken dúnıejúzilik chempıonatta kishi altyn medalmen marapattalady. Chempıon retinde álemniń birtalaı iri qalalarynda bolyp óner kórsetedi. Túrik eline barǵan saparynda túrik jurty beldesken balýandardyń bárin jyqqan qaıratyna rıza bolyp, oǵan "Qajy" degen ataq beredi. Buryn onyń azan shaqyryp qoıǵan aty Muqan bolsa, endi ol Qajy Muqan atalady. Balýannyń osy aty búkil ómirine qalady.
1913 jyly Troısk qalasynda halyqaralyq eń iri chempıonat ótedi. Qajymuqan osy chempıonatta on segiz balýanmen kúresip, sonyń bárin de jyǵady.
Bılikke bólshevıkter kelip, Alashorda ókimetin qulatyp, basshylaryn qýǵyndaı bastaǵan tusta Qajymuqan da qýǵynǵa túsedi. Jergilikti jerdiń belsendileriniń qysymyna shydamaǵan on ońtústikke qonys aýdarady.