InfoHub Logo

Men áńgimelegeli otyrǵan ári ádettegideı, ári adam aıtsa nanǵysyz bul oqıǵaǵa bireý sener-aý dep áste úmittenbeımin. Ras, men ózime-ózim senbegendikten oǵan árıne, tek esýas adam ǵana ılanýy yqtımal. Al men esýas emespin, munyń bári kórgen tús te emes. Alaıda kúni erteń men jaryq dúnıemen hosh aıtysamyn, sondyqtan búgin minájat etip, kúnámdi jeńildetýim kerek. Meniń bar maqsatym — keıbir úı ishinde bolǵan oqıǵalardy kóp asa danyshpansymaı, qysqasha, tujyrymdap qana jurtqa baıandap berý. Aıtyp-aıtpaı ne kerek, bul oqıǵalar meni ábden tıtyqtatty, olar meni qajytty, túbime jetti. Áıtse de solardyń syryn ashqym kelmeıdi. Talaılarǵa tiri janǵa zıany joq, shekten tys shytyrman qıal bolyp kórinse de, meniń óz basym odan ábden úreıim ushqany anyq. Keıinirek, múmkin meniń záre-qutymdy alǵan esýastyqtyń ne ekenin op-ońaı túsindirip beretin aqyldy bireý tabylar da, ondaı adam, árıne, oıyma alsam, janym túrshigetin sol oqıǵany menen góri kókeıge qonymdy etip, júıeli túrde — eń bastysy asa úreıli etpeı — tek zańdylyqtar men nátıjeler tizbegi retinde bilgirlikpen baıandap berer.

Bala kúnimnen men momyn da til alǵysh, elgezek bolyp óstim. Ne bolsa, soǵan janym ashyp turatyn, sol úshin de meni qurby-qurdastarym mazaqtaýshy edi. Ásirese men ártúrli jan-janýarlardy jaqsy kóretinmin,— ata-anam bolsa úı haıýanattaryn ustaýǵa qarsy bolmaıtyn. Qolym qalt etse, solardy azyqtandyryp álekke túskende, sylap-sıpaǵanda tóbem kókke jetýshi edi. Jyldar ótken saıyn bul minezim boıyma sińip, keıin ósken soń da ómirde kóńil kóterer odan artyq ermek tapqan emespin. Aınymas, aqyldy ıtti táýir kórgen, adamǵa onyń árqashan adal qyzmet etetinin aıtyp jatýdyń qajeti joq. Adamǵa tán turlaýsyz dostyq pen aldamshy adaldyqtyń ne ekenin kórgender haıýandardyń rıasyz da alǵaýsyz adaldyǵyn jan-tánimen sezinedi.

Men erte úılendim, baqytym janyp, jarymnyń minez-qulqy da ózim sıaqty boldy. Úı haıýanattaryn jaqsy kóretinimdi baıqaǵan ol reti kelgende meniń kóńilimdi aýlap, qoldap otyrdy. Bizdiń úıimizde qustar, altyn balyqtar, asyl tuqymdy ıtter, úı qoıandary, maımyl men mysyq ósiriletin.

Mysyq asa iri, ádemi, barmaqtaı alasy joq, shym qara, ári keremet aqyldy bolatyn. Ol jóninde sóz bolǵanda, tabıǵatynda yrymshyl meniń áıelim qara mysyqty qashan da qubylmaly peri sanaıtyn halyqtyń eskiden kele jatqan uǵymyn ısharat etetin. Árıne, ony ol ázildep aıtatyn, al men bolsam ony osyndaı bir sáti kelip otyrǵandyqtan da bastan-aıaq baıandap berýge uıǵardym.

Plýtondy (mysyq solaısha atalatyn) men aıryqsha táýir kórýshi, onymen únemi oınaýshy edim. Oǵan árqashan ózim tamaq beretinmin. Ol úıde júrsem meniń izimnen eki eli qalmaıtyn. Tipti kóshege shyqsam sońymnan ilese shyǵatyn, úıge tastap ketýge qanshama álek bolýshy edim.

Bizdiń dostyǵymyz talaı jylǵa sozyldy, bul eki arada ázázil jyn-shaıtannyń azǵyrýymen meniń minez-qulqym (uıattan júzim kúıse de moıyndaýǵa májbúrmin) buzyldy. Kúnnen kúnge kóńil-kúıim ketip, tunjyrap, ashýshań, aınaladaǵyǵa selt etpeıtin enjar bola bastadym. Men áıelime zekip, aıqaılaıtyndy shyǵardym. Aqyry oǵan tipti qol kóteretin de boldym. Bul ózgeristi meniń jaqsy kóretin jan-janýarlarym da seze bastady. Men kóńil bólýdi qoıǵanym bylaı tursyn, tipti olarǵa zábir kórsetetin de boldym. Alaıda Plýton degende, ózgeshe qaraýshy edim, keıde áldeqalaı erkelep, qasyma kelse, áıtpese mánáıim kózime túse qalsa, úı qoıandaryn, maımyldy, tipti ıtti oılanbaı-aq zábirleıtinim sıaqty men oǵan áste tımeýshi edim. Biraq meniń boıymdaǵy dert asqyna berdi — al ishkilikke qushtarlyqtan asqan sumdyq dert joq,— aqyry qartaıyp, endi yzashyl bola bastaǵan Plýton da meniń dóreki minezimnen qasiret shege bastady.

Birde ózim jaqsy kóretin kabakta bolyp, toıa iship, túnde kesh oraldym, kúndizgideı emes, mysyǵym janyma jolamaı, qashqalaqtaı bergen sıaqty kórindi. Men ony ustap aldym. Dórekiligimnen qorqyp, onsha qatty bolmasa da ol qolymdy tistep aly, qanatyp qoıdy. Sol kezde meniń yzam kelip ózimdi ózim ustaı almaı kettim. Ashýlanǵanym sonshalyq, tipti keýdeme demim syımady, jynym ustap, tula-boıymdy keremet kek kernedi. Men beshpetimniń qaltasynan bákimdi alyp, tilin ashtym da, mysyqty alqymnan qylqyndyryp qysyp ustap turyp, bir kózin oıyp aldym. Osy sumdyq qatygezdigimdi aıtsam betimnen otym shyǵady, órtenip qalshyldap ketemin.

Erteńine, túngi ishkilikten soń uıyqtap, sharaptyń ýyty tapap, esimdi jıǵannan keıin baryp, ózim istegen óreskel isten ári ókingendeı, ári úreıim ushqandaı boldym; biraq onyń ózi meniń jan dúnıemde bálendeı iz qaldyra qoımaǵan eki talaı sezim ǵana bolatyn-dy. Men qaıtadan iship kettim, onyń bárin keıin sharappen tunshyqtyryp tastadym.

Birte-birte mysyqtyń jarasy da jazyla bastady. Ras úńireıgen kózdiń uıasyn kórgende, záreń zár túbine ketedi. áıtse de aýyrǵany basylǵanǵa uqsaıdy. Ol burynǵysynsha úı ishin kezip júredi, biraq meni kórdi degenshe, zyta jóneledi. Meniń júregim aıaýshylyqtan áli jurdaı bola qoımaǵan-dy, sondyqtan bir kezde maǵan úıir maqulyqtyń endi óshpendiligin jasyra almaı zyta jóneletindigine alǵashqyda ókinip te júrdim. Áıtse de bul sezim ornyn kóp uzamaı óshpendilik basyp aldy. Sodan baryp meni múldem qurdymǵa quldyratyp tyný úshin boıymda qasarysqan qarama-qaıshylyq rýhy paıda boldy. Fılosoftar ony elemeıdi. Al men bolsam, qarama-qaıshylyqtar rýhy ámende adam júregin oıatatyn eń qudiretti kúshke — bólinbes, bastapqy qabiletke nemese adamnyń óz tabıǵatyn tanytatyn sezimge jatatynyna jan-tánimmen alǵaýsyz senemin. Talaı márte jaǵymsyz, nemese tek olaı jasaýǵa bolmaıtyndyqtan ǵana esh sebep-syltaýsyz, mán-maǵynasyz júzdegen áreketter jasamaǵan kim bar? Aqylǵa qonbaıtyn nárseni, zańdy buzýdy tek tyıym salynǵandyqtan ǵana únemi ańsap turmaımyz ba osy? Sonymen, múlde meniń túbime jetý úshin boıymda qarama-qaıshylyqtar rýhy paıda boldy. Adam syryn uǵyp bolmas ózin-ózi qınaýǵa, azaptaýǵa — óz tabıǵatyn qorlaýǵa degen osy beıimdilik, áıteýir jamandyq jasaý úshin jamandyqqa beıimdilik — tilsiz beıshara maqulyqty azaptaýdy ábden shegine jetkizýge ıtermeledi. Bir kúni tańerteń mysyqty ustap alyp, aspaı-saspaı moınyńa tuzaqty saldym da butaqqa asyp qoıdym — ókinishten kózimnen jas sorǵalap, júregim zar jylasa da astym,— onyń bir kezde maǵan úıir bolǵanyn bilgendikten, oǵan ozbyrlyq jasap, ádilettikten attaǵanymdy seze turyp, ádeıi astym,— qandaı kúnáǵa — meniń máńgi ólmeıtin janymdy sumdyq qarǵysqa ushyratýy múmkin bolǵan kúnniń ózinde de — tipti qaıyrymy mol, qudireti kúshti qudaıdyń raqymy jete bermeıtin sumdyq kúnáǵa batqanymdy bile tura astym.

Sol sumdyqty jasaǵan kúni túnde meni «órt» degen aıqaı shyrt uıqydan oıatty. Meniń tósegimniń aldyndaǵy shymyldyq lapyldap janyp barady eken. Búkil úı órt qushaǵynda. Áıelim, qyzmetshimiz ben meniń ózim de órtenip kete jazdadyq. Meniń tamtyǵym qalǵan joq. Barlyq múlkimizdi órt jalmap qoıdy, sodan beri ókinish óksigin basa almaı kelemin.

Bul baqytsyzdyqtyń sebebi men saldaryn izdep, ony ózimniń qatygezdik áreketimmen baılanystyryp ábigerlenbeýge meniń batylym jetedi. Tek búkil oqıǵanyń egjeı-tegjeıin súzip ótkim keledi — kózge ilinbes, tipti kúmándi jáıttiń ózin qarǵys qaldyrǵym kelmeıdi. Órt bolǵan kúnniń erteńine órttiń ornyna baryp qaıttym. Úıdiń bir qabyrǵasynan basqasy túgel qulapty. Meniń tósegimniń bas jaǵyndaǵy eki bólmeniń aralyǵyndaǵy juqa qabyrǵa ǵana aman qalypty. Onyń sylaǵy da túspegen — sol qalpynda — ony men qabyrǵanyń jaqynda ǵana sylanǵanynan bolar dep oıladym. Sonyń janyna kóp adam jınalypty, bári bir jerge shuqshıa da suqtana qarap tur. «Ǵajap!», «sumdyq!» sıaqty qupıaly sózder kóńil qytyqtaıdy. Men jınalǵan jurtqa jaqyndadym, qabyrǵanyń aǵarańdaǵan betinde alyp mysyqtyń barelefi — beınesi sıaqty birdeńe kórinedi. Mysyq beınesiniń dáldigine qaıran qalǵandaısyń. Mysyqtyń moınyńda baılanǵan jibi de bar.

Alǵashqyda bul eles — ony basqasha aıta almaımyn,— meniń úreıimdi ushyryp qaıran qaldyrdy. Alaıda oılana kele sál kóńilim sabasyna túskendeı boldy. Mysyqty úıdiń janyndaǵy baq ishine asyp qoıǵanym esime tústi. Órt kezindegi alasapyran dúrbeleńde baqqa jurt qaptap ketip, sonda bireý jipti qıyp, mysyqty alyp ashyq terezeden meniń bólmeme laqtyryp jibergen bolsa kerek. Múmkin solaı etip uıyqtap jatqan meni oıatqysy kelgen de bolar. Meniń qatygezdigimniń qurbany bolǵan mysyqty, qabyrǵa qulap, jańadan ǵana sylanǵan aralyq qabyrǵaǵa japsyryp tastaǵan bolýy yqtımal. Men kórgen silem órt kezinde úıtilgen sol mysyqtyń jatqan orny bolýǵa tıis.

Álgi baıandalǵan ǵajap qubylysty op-ońaı túsindirip, ar-uıatymdy aqtap, kóńilimdi jubatqanymmen bári bir ol kókiregimde óshpes iz qaldyrdy. Uzaq aılar boıy mysyqtyń beınesi qyr sońymnan qalmaı qoıdy; sodan syrttaı, tek syrttaı ókinish tárizdi bir sezim kóńilime qaıta uıalaǵandaı boldy. Tipti men mysyqty óltirgenime opyq jegendeı boldym, táýir kóretin sol mysyǵym tuqymdastardyń ishinen soǵan uqsas bireýin endi ózim kúni-túni shyqpaıtyn bolǵan eski jataqtardan izdestire bastadym.

Bir kúni túnde qudaı qarǵaǵan bir jerde qalǵyp-múlgip otyrǵanymda álgi úıdiń bar jıhazy bolyp tabylatyn djın álde rom quıylǵan abajadaı úlken kespektiń ústinde turǵan qap-qara birdeńege nazarym aýdy. Sol tosyn nárseni buǵan deıin qalaı baıqamaǵanyma qaıran qalyp, álgi kespekten kóz aıyrmaı biraz otyrdym. Men ornymnan turyp baryp, ony qolymmen sıpadym. Qarasam, ózi iri, bir ǵana aıyrmashylyǵy bolmasa, naǵyz Plýtonnan aınymaıtyn qara mysyq eken. Plýtonynyń terisinde bir tal aq qylshyǵy joq edi. Al myna mysyqtyń alqymynda solǵyndaý aq teńbili bar.

Meniń kóńil aýdarǵanyma qýanyp ketti bilem, jaımen sıpaı berip edim, ol mıaýlap ornynan atyp turdy da qolyma súıkene bastady. Al men bolsam dál sondaı mysyqty izdep júrgenmin. Sol zamatynda ony satyp alǵym keldi; biraq úıdiń qojasy aqshadan bas tartty. Óıtkeni ony munda buryn-sońdy kórmegen, onyń qaıdan paıda bolǵanyn bilmeıdi de eken.

Men mysyqtyń basynan sıpaı berdim, úıge qaıtýǵa yńǵaılanǵan kezimde ol maǵan ilesýge syńaı bildirdi. Men qarsylyq jasaǵanym joq; jolshybaı men ony aýyq-aýyq eńkeıip basynan sıpap qoıdym. Úıde tez úırenisip ketti de, meniń áıelim de ony jaqsy kóretin boldy.

Biraq men ózim ony barǵan saıyn jek kóre bastadym. Bulaı bolady dep oılaǵan joq edim; alaıda qalaısha mundaı bolǵanyn bilmeımin, onyń jaqsy kórip, erkelegeni yzamdy keltirip, ashýymdy qozdyrdy. Bul sezim barǵan saıyn údep, naǵyz kekshildikke aınaldy. Endi mysyqty kórgim kelmeıtin boldy, onyń kózin joıýǵa burynǵy bir jasaǵan qatygezdigim esime túsip, sol ǵana qol baılaý bolyp júrdi. Aptalar ótip jatty, áıtse de ony urmaq túgil, mańdaıynan shertkenim joq; biraq mysqyldap, tam-tumdap boıymdy jekkórýshilik sezimi bıleı bastady, men sol qarǵys tıgrden obadan qashqandaı qashatyn boldym.

Bir kúni tańerteń Plýton sıaqty bir kózinen aırylyp shyǵa kelgende men sol mysyqty ólerdeı jek kóre bastadym. Alaıda ony áıelim burynǵydan beter jaqsy kóretin boldy. Óıtkeni, buryn aıtqanymdaı, ol da bir kezdegi ózim sıaqty kúndelikti tirshilik-tynysymnyń sarqylmas móldir bulaǵy bolǵan uıań da názik sezimdi jan edi.

Biraq meniń jek kórýshiligim kúsheıgen saıyn mysyqtyń maǵan úıirligi arta túsken sıaqty. Ol meniń qyr izimnen qalmaıtyn boldy, onyń nege ekenin adam bilip bolmaıdy. Men otyrdym degenshe ol oryndyǵymnyń astyna kiredi, áıtpese qarǵyp aldyma otyryp alady da, erkelep ábden zyqymdy shyǵarady. Bir jaqqa keteıin dep ornymnan turdym boldy, aıaǵyma oralady, keıde súrinip qulaı jazdaımyn, nemese ótkir tyrnaqtarymen búrip, kıimimdi jyrtqanyna qaramaı keýdeme órmelep shyǵyp alady. Sondaı sátterde ony taban astynda qatyra salǵym da keledi, biraq ondaıda meniń buryn jasaǵan kinám esime túsedi de, jasyrmaı aıtsam ol da emes, eń bastysy — sol maqulyq aldyndaǵy úreı meni tejep qalady.

Ádiline kelsek, onyń ózi áldebir naqty baqytsyzdyq aldyndaǵy úreı de emes, tipti sol sezimdi basqa sózben qalaı aıtýǵa bolatynyń da bilmeımin. Sol mysyqtan paıda bolǵan sumdyq úreıdiń áleginen adamnyń aqylyna syımaıtyn eleske senýshiliktiń údeı túskenin jaıshylyqta ǵana emes, tipti osy qazir myna tordyń ishinde otyrǵan shaqta moıyndaýdyń ózi uıat. Men óltirgen mysyqtan bul ǵajap maqulyqtyń ózi joǵaryda aıtqan jalǵyz aıyrmashylyǵy — omyraýyndaǵy solǵyn aq jolaǵyn jubaıym da talaı márte kórsetken bolatyn. Bul daqtyń aýmaǵy edáýir, aınalasy jaıylyńqylaý ekeni, múmkin oqýshylardyń esinde shyǵar; tipti ańǵaryp bolmaıtyndaı, mundaı qısynsyz nársege meniń aqyl-oıym kópke deıin jetpeı qoıdy — áıtpese birte-birte kem-kemdep ol aqyry aıqyndala tústi. Sol kezden bastap onyń nege uqsaǵanyń aýyzǵa alýǵa úreıim ushady — eń aldymen mine sol úshin de oǵan óshiktim, odan záre-qutym qalmady — eger shamam kelse sol qarǵys atqyr qubyjyqtan zamatynda-aq qutylǵan bolar edim — sol kezden bastap bilip qoıǵaısyz,— úreıli — Dar aǵashyn — Úreı men jaýyzdyqtyń — Qasiret pen Ajaldyń qanquıly da qaterli quralyn elestetetin boldy.

Endi men bul jalǵandaǵy pendeniń baryp turǵan baqytsyz bısharasy boldym. Men óltirgen mysyqqa uqsas qarǵys atqyr maqulyq, sol qarǵys atqyr maqulyq baqshıyn qarap, meni — qudireti kúshti táńirdiń beınesimen jasalǵan adamdy sonshalyqty jan tózgisiz qasiretke dýshar etti! Iá-ıá! Kúni-túni tynyshtyq degenniń ne ekenin umyttym. Kúndiz bir pás qasymnan attap shyqpaıdy, tún bolsa túsimde bir sumdyqtarmen arpalysyp saǵat saıyn oıanamyn, betim sol maqulyqtyń ystyq lebin sezse, keýdemdi zil batpan salmaǵy basyp jaǵady — ómirimniń aqyryna deıin jan-júregimdi jegen sol ǵalamatty ysyryp tastaýǵa shamam kelmeıdi.

Bul qasiret meniń jan dúnıemnen aqyrǵy izgilik sezimin alastady. Men endi qastandylyqtan — adamnyń mıyna kelmeıtin eń baryp turǵan qara nıet, qastandyqtan bóten eshteńe oılamaıtyn boldym. Ádettegi tunjyraǵan tuıyqtyǵyn búkil jan-janýar ataýlyǵa, barsha adamzat balasy ataýlyǵa degen óshpendilikke aınaldy: Meniń jón-josyqsyz aıaq astynan burqan-tarqan bolatyn júgensiz dolylyǵymnan ásirese ámánde betime kelýdi bilmeıtin, sabyrly da salmaqty áıelim meılinshe kóp taýqymet tartty.

Birde sharýamyz bolyp, ekeýmiz kedeıliktiń kesirinen ózimiz turǵan eski úıdiń podvalyna tústik. İzimnen ilese shyqqan mysyq aıaǵyma orala berdi de, tik baspaldaqtan túsip kele jatyp súrinip kettim, oqysta moıyn omyrtqam úzilip kete jazdady, ashý qysyp, esim shyǵyp ketti. Buǵan deıin tejep kelgen úreıdi umytyp, balǵaǵa tap berdim, endi bolmaǵanda mysyqty sol jerde shart shaýyp tastaýǵa bar edim. Áıteýir áıelim qolymdy ustap qaldy. Oǵan qaraǵanda dıý-periniń ashýy da túkke turmaıtyndaı dolylyqpen qolymdy julyp aldym da onyń basyn balǵamen qaq aıyrdym. Ol til tartpaı sulap tústi.

Sol qanisherlikti jasaǵannan keıin men asyqpaı-saspaı endi ólikti jasyrýdyń aılasyn qarastyra bastadym. Kórshilerdiń kózine túspeı ony kúndiz nemese tún jamylyp alyp shyǵa almaıtynymdy jaqsy bildim. Basyma árqıly oılar keldi. Alǵashqyda múrdeni butarlap shaýyp-shaýyp, peshke jaqpaq boldym. Sodan soń úıdiń podvalyna aparyp kómýge uıǵardym. Odan keıin maǵan aýladaǵy qudyqqa tastaǵan jón bolar degen, áıtpese jáshikke salyp shegelep, júk tasýshyny jaldap ákelip, úıden alyp shyqsam degen oı keldi. Aqyry, bárinen de ońtaıly ádis tapqandaı boldym. Men kezinde orta ǵasyrdaǵy bıleýshiler jasaǵandaı ólikti eki qabyrǵanyń ortasyna salyp, jymyn bildirmeı qosa órip jiberýge uıǵardym.

Bul úshin podval yńǵaıly-aq bolatyn. Qabyrǵasy onsha myqty qalanbaǵan, onyń ústine jaqynda ǵana asyǵys salynǵan, syzdan qazirdiń ózinde ár jeri qoparylyp túsip jatyr. Sondaı-aq bir qabyrǵasynda sándik úshin pesh pe, álde oshaq pa, soǵan uqsas birdeńe jasalǵan, keıin kirpishpen qalanyp, syrtynda sylanǵan kertpeshek bolatyn. Men sol aradaǵy kirpishterdi op-ońaı buzyp alyp, ornyna múrdeni salyp, eń tájirıbeli degen adam qaraǵannyń ózinde de seziktenbeıtindeı etip qaıta órip, sylap tastaıtynyma esh kúmándyǵym joq.

Meniń esebim durys bolyp shyqty. Súımendi salyp, qabyrǵadaǵy kirpishterdi op-ońaı buzyp aldym da eki qabyrǵa aralyǵyna ólikti tikesinen turǵyzyp qoıyp, kirpishterdi qaıtadan ornyna qaladym. Jat kózge túspeı ák, qum jáne jóke taýyp ákeldim de, sylaq laı jasap, qaıta qalanǵan qabyrǵany burynǵydan aınymaıtyndaı etip sylap tastadym. Bitken soń baıqap kórip edim, bári durys eken. Qabyrǵaǵa eshkim qol tıgizbegendeı. Men edendegi qoqystyń qıqymyn qaldyrmaı tazalap jınap aldym. Sodan soń óz isime ózim masattana qarap turyp:

— Eń bolmaǵanda, osy sapar eńbegim zaıa ketpedi, áıteýir,— dedim.

Sodan soń baryp osy zor baqytsyzdyqqa sebepker bolǵan malǵundy izdeı bastadym; endi ony qalaı da óltirýge uıǵardym. Sol kezde kózime túskende ol mysyqtyń ajaly jetip edi, biraq shamasy meniń jaqyndaǵy ashýymnan záresi ushqan aılaly maqulyq qurdymǵa ketkendeı zym-zıa joq bolyp shyqty. Jeksuryn mysyq joq bolǵan kezde eńsemdi basqan aýyr júkten arylyp, keýdemdi keremet raqat sezimi kernegendeı bolǵanyn aýyzben aıtyp ta, tipti qaǵazǵa jazyp ta jetkizý áste múmkin emes. Túni boıy ol kózime túspedi; ol úıge kelgeli beri alańsyz tynysh uıyqtaǵan alǵashqy kúnim de sol boldy. Iá, jasalǵan aýyr qylmys janymdy jegideı jese de, men uıyp uıyqtadym.

Ekinshi, úshinshi kún de ótti, biraq meniń jábirshim kózime túspeı qoıdy. Meniń qaıtadan eńsem kóterilip, tynysym keńı bastady. Qubyjyq qorqynyshy aldy-artyna qaramaı úıden qashyp ketti! Men endi ony qaıtyp kórmeıtin boldym! Qandaı raqat! Ótkenge ókiný oıymda joq! Júrdim-bardym ǵana jaýap alyndy, biraq men odan op-ońaı aqtalyp shyqtym. Tipti úıge tintý júrgizgen de boldy — árıne, eshteńe taba almady Munan bylaı baqytty bolatynyma meniń endi kúmánim qalmady.

Jubaıymdy óltirgen soń tórtinshi kúni kútpegen jerden polısıa cay ete qaldy, qaıtadan úıdi muqıat tintip shyqty. Alaıda qupıa qýysty taba almaıtynyna kámil sendim, sondyqtan kóńilim esh qobaljyǵan joq, Polıseıler úıdi tintigen kezde meniń olarmen birge bolýymdy talap etti. Olar burysh-buryshtyń, qýys-qýystyń bárin timiskiledi. Aqyry úshinshi álde tórtinshi márte podvalǵa qaıta tústi. Men miz baqpadym. Alańsyz uıqy qushaǵyna engen beıkúná jandaı júregim tipti lúp etken de joq. Men búkil podvaldy aınalyp shyqtym. Tipti qolymdy qaýsyra ustap alyp asyqpaı-saspaı ersili-qarsyly teńselip júrdim. Polıseıler óz sharýalaryn bitirip, endi qaıtýǵa yńǵaılandy. Men kóńilim tasyp, ózimdi-ózim bıleı almaı kettim. Masattanǵanymnan olardy alańsyz ılandyrý úshin eń bolmasa bir aýyz sóz aıtyp qalýǵa uıǵardym.

— Myrzalar,— dedim men olar tintýdi aıaqtap, baspaldaqpen kóterilip bara jatqan kezde,— sizderdiń kúdikterińiz qalmaǵanǵa men qýanyshtymyn. Bárińizge de densaýlyq jáne azdaǵan sypaıygershilik tileımin. Aıtqandaıyn, myrzalar, múmkin munyń ózi jaqsy salynǵan úı, (erkin sóılesem dep lepirgen kóńilge eligip men ózimniń ne aıtyp, ne qoıǵanymdy abaılaı almaı qaldym) tipti, men muny asa tamasha qurylys degen bolar edim. Qalanǵan qabyrǵasynda — sizder asyǵyp tursyzdar ma,— múlde syzattyń izi de joq.— Sol kezde esalań qyzbalyqqa salyp, qolymdaǵy taıaqpen ózimniń qudaı qosqan qosaǵymnyń múrdesi qalanǵan qabyrǵanyń kirpishin tarsyldatyp soqqylaı bastadym.

Qudireti kúshti qudaıym, meni jyn-saıtannyń tyrnaǵynan qorǵap, saqtaı kórgeısiń! Soqqydan shyqqan dybys seıile bergende kórden ún qatty!.. Alǵashqyda quddy jylaǵan baladaı úzilip-úzilip shyqqan baıaý daýys lezde jan túrshiger zarly da ashshy aıqaıǵa, adam únine uqsamaıtyn daýysqa aınaldy, onyń ózi jyrtqyshtyń ulyǵanyndaı úreıi ushqan, bir jaǵynan áldenege masattanǵan jannyń kúńirengenindeı, bul kúnákarlar máńgi azap shegip, jyn-saıtandar masaıraıtyn dozaqtyń túneginen shyǵyp jatqandaı.

Maǵan qandaı esýastyq oılar kelgenin aıtpaı-aq qoıýyma bolady. Esim shyǵyp ketkendikten de qarsy bettegi qabyrǵaǵa baryp jabystym. Úreıi ushyp, úrpıisken polıseıler baspaldaqta qalshıyp tura qaldy. Biraq kenet ondaǵan qýatty qoldar qabyrǵany tas-talqan etip, qırata bastady. Ol lezde qulap tústi. Meniń áıelimniń isinip, buzyla bastaǵan, qan-qan múrdesi kórindi. Kezinde meni adam óltirýge ıtermelegen, endi mine óziniń jan ushyrǵan zarly daýsymen jendettiń qolyna ustap bergen quzǵyn malǵun qyp-qyzyl aýzyn aqsıtyp, aqshıǵan jalǵyz kózi jalt-jult etip múrdeniń ústinde otyr. Men sol qubyjyqty kezinde tirideı tas tabytqa salyp qabyrǵaǵa órip tastasam kerek.

---