Qara sózder (07-qara sóz)
Jas bala anadan týǵanda eki túrli minezben týady: bireýi - ishsem, jesem, uıqtasam dep turady. Bular - tánniń qumary, bular bolmasa, tán janǵa qonaq úı bola almaıdy. Hám ózi óspeıdi, qýat tappaıdy. Bireýi - bilsem eken demeklik. Ne kórse soǵan talpynyp, jaltyr-jultyr etken bolsa, oǵan qyzyǵyp, aýzyna salyp, dámin tatyp qarap, tamaǵyna, betine basyp qarap, syrnaı-kerneı bolsa, daýysyna umtylyp, onan erjetińkiregende ıt úrse de, mal shýlasa da, bireý kúlse de, bireý jylasa da tura júgirip, «ol nemene?», «bul nemene?» dep, «ol nege úıtedi?» dep, «bul nege búıtedi?» dep, kózi kórgen, qulaǵy estigenniń bárin surap, tynyshtyq kórmeıdi. Munyń bári - jan qumary, bilsem eken, kórsem eken, úırensem eken degen.
Dúnıeniń kóringen hám kórinbegen syryn túgeldep, eń bolmasa denelep bilmese, adamdyqpen orny bolmaıdy. Ony bilmegen soń, ol jan adam jany bolmaı, haıýan jany bolady. Ázelde qudaı taǵala haıýannyń janynan adamnyń janyn iri jaratqan, sol áserin kórsetip jaratqany. Sol qýat jetpegen, mı tolmaǵan essiz bala kúndegi «bul nemene, ol nemene?» dep, bir nárseni surap bilsem eken degende, uıqy, tamaq ta esimizden shyǵyp ketetuǵyn qumarymyzdy, erjetken soń, aqyl kirgende, ornyn taýyp izdenip, kisisin taýyp suranyp, ǵylym tapqandardyń jolyna nege salmaıdy ekemiz?
Sol óristetip, órisimizdi uzartyp, qumarlanyp jıǵan qazynamyzdy kóbeıtsek kerek, bul jannyń tamaǵy edi. Tánnen jan artyq edi, tándi janǵa bas urǵyzsa kerek edi. Joq, biz olaı qylmadyq, uzaqtaı shýlap, qarǵadaı barqyldap, aýyldaǵy boqtyqtan uzamadyq. Jan bizdi jas kúnimizde bılep júr eken. Erjetken soń, kúsh engen soń, oǵan bıletpedik. Jandy tánge bas urǵyzdyq, eshnársege kóńilmenen qaramadyq, kózben de jaqsy qaramadyq, kóńil aıtyp tursa, senbedik. Kózben kórgen nárseniń de syrtyn kórgenge-aq toıdyq. Syryn qalaı bolady dep kóńilge salmadyq, ony bilmegen kisiniń nesi ketipti deımiz. Bireý ketkenin aıtsa da, uqpaımyz. Bireý aqyl aıtsa: «Oı, táńiri- aı, kimnen kim artyq deısiń!» - deımiz, artyǵyn bilmeımiz, aıtyp tursa uqpaımyz.
Kókirekte sáýle joq, kóńilde senim joq. Qur kózbenen kórgen bizdiń haıýan maldan nemiz artyq? Qaıta, bala kúnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilsek eken degen adamnyń balasy ekenbiz. Endi osy kúnde haıýannan da jamanbyz. Haıýan bilmeıdi, bilemin dep talaspaıdy. Biz túk bilmeımiz, biz de bilemiz dep nadandyǵymyzdy bilimdilikke bermeı talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmeı, kúre tamyrymyzdy adyraıtyp ketemiz.
Abaıdyń qara sózderi:
- Qara sózder (01-qara sóz)
- Qara sózder (02-qara sóz)
- Qara sózder (03-qara sóz)
- Qara sózder (04-qara sóz)
- Qara sózder (05-qara sóz)
- Qara sózder (06-qara sóz)
- Qara sózder (07-qara sóz)
- Qara sózder (08-qara sóz)
- Qara sózder (09-qara sóz)
- Qara sózder (10-qara sóz)
- Qara sózder (11-qara sóz)
- Qara sózder (12-qara sóz)
- Qara sózder (13-qara sóz)
- Qara sózder (14-qara sóz)
- Qara sózder (15-qara sóz)
- Qara sózder (16-qara sóz)
- Qara sózder (17-qara sóz)
- Qara sózder (18-qara sóz)
- Qara sózder (19-qara sóz)
- Qara sózder (20-qara sóz)
- Qara sózder (21-qara sóz)
- Qara sózder (22-qara sóz)
- Qara sózder (23-qara sóz)
- Qara sózder (24-qara sóz)
- Qara sózder (25-qara sóz)
- Qara sózder (26-qara sóz)
- Qara sózder (27-qara sóz)
- Qara sózder (28-qara sóz)
- Qara sózder (29-qara sóz)
- Qara sózder (30-qara sóz)
- Qara sózder (31-qara sóz)
- Qara sózder (32-qara sóz)
- Qara sózder (33-qara sóz)
- Qara sózder (34-qara sóz)
- Qara sózder (35-qara sóz)
- Qara sózder (36-qara sóz)
- Qara sózder (37-qara sóz)
- Qara sózder (38-qara sóz)
- Qara sózder (39-qara sóz)
- Qara sózder (40-qara sóz)
- Qara sózder (41-qara sóz)
- Qara sózder (42-qara sóz)
- Qara sózder (43-qara sóz)
- Qara sózder (44-qara sóz)
- Qara sózder (45-qara sóz)