- 04 naý. 2024 23:50
- 237
Qaraýylbek Qazıev «Meniń sheshem»
Qyzylorda oblysy, Qyzylorda qalasy,
Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik
ýnıversıteti janyndaǵy qazaq-túrik lıseıi
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Mahambetálıeva Roza Ábilǵazyqyzy
Synyby: 8
Páni: ádebıet
Sabaqtyń taqyryby: Qaraýylbek Qazıev «Meniń sheshem»
Sabaqtyń maqsaty:
A) Bilimdilik: Qaraýylbek Qazıevtiń «Meniń sheshem» áńgimesin qorytyndylaý, alǵan bilimderin jınaqtap bekitý, soǵys jyldaryndaǵy analar eńbegi týraly bilimderin tolyqtyrý.
Á) Damytýshylyq: Oqýshylardyń shyǵarmashylyq belsendiligin arttyrý, oı belsendiligin damytý.
B) Tárbıelik: Oqýshylardy anany qurmetteı bilýge, meıirimdilikke, ana eńbegin aqtaı bilýge, tózimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: bilimdi jınaqtaý, qorytý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: izdendirý, saıystyrý, suraq-jaýap, sózjumbaq, avtor oryndyǵy.
Tehnıkalyq quraly: ınteraktıvti taqta, kompúter
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, qazaq tili, orys tili, aǵylshyn tili
Sabaqtyń barysy:
Jospary:
İ Báıge (zymyran suraqtar)
1. Qaraýylbek Qazıev qaı jyly qaı jerde dúnıege keldi?
2. Soǵys aýyrtpalyǵy aýylda kimderge tústi?
3. Bala tún jarymyna deıin nege uıyqtaı almady?
4. Bala túnde nelikten syrtqa júgirdi?
5. Anasynyń aıaǵy nelikten qanaıdy?
6. Aýdannan kelgen ókilderge anasy qandaı jaýap beredi?
7. Nan jegisi kelgen balanyń áreketine qalaı qaraısyńdar?
8. Balanyń sheshesi qandaı adam, ol qandaı jumys isteıdi?
9. Áńgimege arqaý bolǵan oqıǵa?
10. Áńgimeniń negizgi taqyryby men ıdeıasy qandaı?
İİ Kókpar (maqal-mátel aıtý)
Ár toptan bir-bir adamnan shyǵyp, ana men eńbek taqyrybynda maqal-mátel aıtý kerek.
İİİ Til-óner (taqtamen jumys)
1. Oshaqtaǵy ... ta óshirýsiz, ýatylǵan sekseýil de kirgizilgen joq, buzaýyń da baılaýly qalpynda. (ot, ogon, fire)
2. ...bolsa, asyǵyp-úsikkendi kúndelikti ádetine aınaldyryp alǵan. (sheshem, mat, mother)
3. Asylynda, bul adamnyń mahabbaty ... men bite qaınasqan qasıetti mahabbat qoı dep oılaımyn. (ómir, jızn, life)
4. Bul ózi ... soǵysynyń sońǵy jyldaryndaǵy oqıǵalar edi. (Otan, Rodına, hometown)
5. ...ornymnan atyp turyp, esiktiń aldynda turǵan sheshemdi ıterip jiberip, dalaǵa júgirip shyqtym. (men, ıa, me)
6. Eljiregen ... meniń, áli tosyp jatyrmysyń? (júregim, serdse, heart)
7. Ákeleriń tizesinen qan keship júrgende, bizdiń ... jumysynan tartynǵanymyz jaraspas. (úı, dom, home)
8. Árıne, ...aıtyp kele jatqan sen emessiń, qaıran anam, bolsa da ol – jastar jaǵy. (án, pesná, song )
İV Jandy sóz (kitappen jumys)
Jazýshynyń tiline, sóz qoldanysyna nazar aýdarý.
1. Jumysqa asyǵyp bara jatqan ana beınesi.
2. Qarny ashqan, nan jegisi kelgen balanyń ashýy.
3. Áńgimedegi analar eńbegi.
4. Ana úmiti.
V Bilgirler (dáptermen jumys)
Bul kezeńde dáptermen jumys jasaımyz jáne «avtor oryndyǵy» ádisin paıdalanamyz. Dápterge «Ana», «Maıdan», «Tyl» sózderine toptastyrý ádisi boıynsha biletinderin jazyp shyǵý kerek.
«Avtor oryndyǵy» ádisi boıynsha oryndyqqa otyryp, óz oılaryn emin-erkin aıta bilý kerek.
1 – tapsyrma. Áńgime nege «Meniń sheshem» dep atalǵan? Ózderiń qalaı atar ediń?
2 – tapsyrma. Eger sen balanyń ornynda bolsań seniń is-áreketiń?
3 – tapsyrma. Osy shyǵarmany óziń jazsań qalaı aıaqtar ediń?
Vİ Dilmar (túıindi oı aıtý)
Ana - teńdesi joq qudiret.
Ana – sarqylmaıtyn kúsh.
Ana mahabbaty – kıeli kúsh.
Berilgen taqyryptarǵa ana mahabbatynyń qudiretin dáleldeý maqsatynda birlese otyryp, top músheleri mátin daıyndaıdy. Ár top óz ókiline sóz beredi.
Sergitý sáti
Oılan tap (sózjumbaq sheshý)
Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik
ýnıversıteti janyndaǵy qazaq-túrik lıseıi
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Mahambetálıeva Roza Ábilǵazyqyzy
Synyby: 8
Páni: ádebıet
Sabaqtyń taqyryby: Qaraýylbek Qazıev «Meniń sheshem»
Sabaqtyń maqsaty:
A) Bilimdilik: Qaraýylbek Qazıevtiń «Meniń sheshem» áńgimesin qorytyndylaý, alǵan bilimderin jınaqtap bekitý, soǵys jyldaryndaǵy analar eńbegi týraly bilimderin tolyqtyrý.
Á) Damytýshylyq: Oqýshylardyń shyǵarmashylyq belsendiligin arttyrý, oı belsendiligin damytý.
B) Tárbıelik: Oqýshylardy anany qurmetteı bilýge, meıirimdilikke, ana eńbegin aqtaı bilýge, tózimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: bilimdi jınaqtaý, qorytý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: izdendirý, saıystyrý, suraq-jaýap, sózjumbaq, avtor oryndyǵy.
Tehnıkalyq quraly: ınteraktıvti taqta, kompúter
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, qazaq tili, orys tili, aǵylshyn tili
Sabaqtyń barysy:
Jospary:
İ Báıge (zymyran suraqtar)
1. Qaraýylbek Qazıev qaı jyly qaı jerde dúnıege keldi?
2. Soǵys aýyrtpalyǵy aýylda kimderge tústi?
3. Bala tún jarymyna deıin nege uıyqtaı almady?
4. Bala túnde nelikten syrtqa júgirdi?
5. Anasynyń aıaǵy nelikten qanaıdy?
6. Aýdannan kelgen ókilderge anasy qandaı jaýap beredi?
7. Nan jegisi kelgen balanyń áreketine qalaı qaraısyńdar?
8. Balanyń sheshesi qandaı adam, ol qandaı jumys isteıdi?
9. Áńgimege arqaý bolǵan oqıǵa?
10. Áńgimeniń negizgi taqyryby men ıdeıasy qandaı?
İİ Kókpar (maqal-mátel aıtý)
Ár toptan bir-bir adamnan shyǵyp, ana men eńbek taqyrybynda maqal-mátel aıtý kerek.
İİİ Til-óner (taqtamen jumys)
1. Oshaqtaǵy ... ta óshirýsiz, ýatylǵan sekseýil de kirgizilgen joq, buzaýyń da baılaýly qalpynda. (ot, ogon, fire)
2. ...bolsa, asyǵyp-úsikkendi kúndelikti ádetine aınaldyryp alǵan. (sheshem, mat, mother)
3. Asylynda, bul adamnyń mahabbaty ... men bite qaınasqan qasıetti mahabbat qoı dep oılaımyn. (ómir, jızn, life)
4. Bul ózi ... soǵysynyń sońǵy jyldaryndaǵy oqıǵalar edi. (Otan, Rodına, hometown)
5. ...ornymnan atyp turyp, esiktiń aldynda turǵan sheshemdi ıterip jiberip, dalaǵa júgirip shyqtym. (men, ıa, me)
6. Eljiregen ... meniń, áli tosyp jatyrmysyń? (júregim, serdse, heart)
7. Ákeleriń tizesinen qan keship júrgende, bizdiń ... jumysynan tartynǵanymyz jaraspas. (úı, dom, home)
8. Árıne, ...aıtyp kele jatqan sen emessiń, qaıran anam, bolsa da ol – jastar jaǵy. (án, pesná, song )
İV Jandy sóz (kitappen jumys)
Jazýshynyń tiline, sóz qoldanysyna nazar aýdarý.
1. Jumysqa asyǵyp bara jatqan ana beınesi.
2. Qarny ashqan, nan jegisi kelgen balanyń ashýy.
3. Áńgimedegi analar eńbegi.
4. Ana úmiti.
V Bilgirler (dáptermen jumys)
Bul kezeńde dáptermen jumys jasaımyz jáne «avtor oryndyǵy» ádisin paıdalanamyz. Dápterge «Ana», «Maıdan», «Tyl» sózderine toptastyrý ádisi boıynsha biletinderin jazyp shyǵý kerek.
«Avtor oryndyǵy» ádisi boıynsha oryndyqqa otyryp, óz oılaryn emin-erkin aıta bilý kerek.
1 – tapsyrma. Áńgime nege «Meniń sheshem» dep atalǵan? Ózderiń qalaı atar ediń?
2 – tapsyrma. Eger sen balanyń ornynda bolsań seniń is-áreketiń?
3 – tapsyrma. Osy shyǵarmany óziń jazsań qalaı aıaqtar ediń?
Vİ Dilmar (túıindi oı aıtý)
Ana - teńdesi joq qudiret.
Ana – sarqylmaıtyn kúsh.
Ana mahabbaty – kıeli kúsh.
Berilgen taqyryptarǵa ana mahabbatynyń qudiretin dáleldeý maqsatynda birlese otyryp, top músheleri mátin daıyndaıdy. Ár top óz ókiline sóz beredi.
Sergitý sáti
Oılan tap (sózjumbaq sheshý)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.