InfoHub Logo

Synyby: 8
Qazaq tili
Sabaqtyń taqyryby: Sabaqtas qurmalas sóılem, onyń jasalý joldary.
Shartty baǵynyńqy sabaqtas qurmalas sóılem.
Sabaqtyń maqsaty:
A) Bilimdilik: Jańa sabaqty meńgertý, ótken sabaqpen baılanystyrý, sabaqtas pen salalas qurmalastyń ózindik erekshelikterin aıtyp ótý, sabaqtas qurmalas sóılemniń baıandaýyshynyń jasalý erekshelikterine toqtalyp, shartty baǵynyńqy sabaqtas jaıly aıtyp ótý.
Á) Damytýshylyq: Oqýshylardyń dúnıetanymyn, oı-órisin keńeıtý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý, óz betimen árekettenýge daǵdylandyrý, sóıleý tilin, mádenıetin damytý.
B) Tárbıelik: Oqýshylardy ujymdasyp eńbektenýge, ádeptilikke, ulttyq tálim-tárbıe alýǵa, uqyptylyqqa, mysaldaǵy sóılemder arqyly el jandylyqqa tárbıeleý.

Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: izdendirý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: toppen jumys, suraq-jaýap, túsindirý, toptaý, salystyrý, jattyǵý.
Tehnıkalyq quraly: ınteraktıvti taqta, kompúter
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh

Sabaqtyń barysy:

İ Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylarmen sálemdesý, synypty túgeldeý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý. Synypty úsh topqa bólip, top basshylaryna baǵalaý paraqtaryn taratý (Top basshylary baǵalaý paraqtaryna jaýap bergen oqýshylardy belgilep otyrady)

İİ Ótken sabaqty pysyqtaý:
Ár topqa úsh suraqtan beriledi:
İ top
1. Qurmalas sóılem degenimiz ne?
2. Qurmalas sóılem neshege bólinedi?

İİ top
1. Salalas qurmalas sóılem degenimiz ne?
2. Salalas qurmalas sóılem neshege bólinedi?

İİİ top
1. Salalas qurmalas sóılemniń baıandaýyshtary qalaı baılanysady?
2. Salalas qurmalas sóılemniń túrlerindegi jalǵaýlyq shylaýlardy ata?

İİİ Jańa sabaq.

Sonymen biz, búgingi sabaqta neni bilýimiz kerek?
1. Sabaqtas qurmalas sóılemniń ózine tán belgileri.
2. Sabaqtas qurmalas sóılemniń erejesi.
3. Baıandaýyshtarynyń jasalý joldary.

Eń aldymen osy suraqtarǵa jaýap bermesten buryn, ınteraktıvti taqtada berilgen mysaldarǵa nazar aýdaraıyq.
Bıyl el jaılaýda boldym jáne aýyldaǵy aǵalarymnyń úıine bardym.
Ol oıansa, tereze jabyq tur eken.
Biz úıden shyqqanda, olar da bizge qaraı jaqyndap qalǵan eken.
Erterek úıge shaqyrý kerek nemese aýrýhanaǵa barý kerek.

Osy mysaldardy oqytyp, oqýshylarǵa sóılemderdiń bir-birinen qandaı aıyrmashylyǵy bar ekenin ajyratqyzý. Salalas pen sabaqtastyń baıandaýyshtary qandaı dárejede baılanysqanyn túsindirý.