InfoHub Logo

Qarsy maǵynaly sózder
Qazaq tili 4 synyp
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylardyń sóz jáne onyń maǵynasy týraly bilimderin tereńdetý. Maǵynasy qarama - qarsy sózder týraly túsinik berý;
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, sóıleý daǵdylaryn jetildirý, baılanystyryp sóıleı bilýge mashyqtandyrý;
3. Saýatty kórkem jazýǵa, birin - biri tyńdaýǵa, syılaýǵa úıretý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, oı qozǵaý, taldaý, juppen jumys, toppen jumys.
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıdtar, baǵalaý paraǵy.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq daıyndyq:
4 «Á» synybynyń oqýshylary:
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- «Qulynnyń týǵan kúninde» degen taqyrypta áńgime jazyp kelý.
- Balalar, osy jazǵan áńgimelerińdi juptasyp bir - birimizge oqyp bereıik.
Jańa sabaqqa daıyndyq kezeńi:
Uly aqyn Abaı aqyldy, tapqyrlyqty qajet etetin jumbaq oılapty. Sony senderge usynǵym kelip tur.
Baıaǵydan beri segiz batyr kezek - kezek jyǵysyp kele jatyr. Túbinde qaısysy jeńeri taǵy belgisiz. Sol batyr kimder?
Sheshýi: qys pen jaz, kún men tún, taq pen jup, jaqsylyq pen jamandyq
boldy egiz.
- Jumbaqtyń sheshýindegi sózder qandaı sózder?
- Olaı bolsa bizdiń sabaǵymyzdyń taqyryby: «Qarsy maǵynaly sózder»
Búgingi kúndi jazaıyq.
Kórkem jazý mınýty: - qalpaq kıetin bas áripterdi jazý.
T, P, G, Ǵ, B.
- dápterge áripterdi ádemi, ári kólbeý jáne qatesiz jazýymyz kerek. Senderdiń jazǵandaryńdy baqylaýshy MAI qyzmetkeri men bolamyn.
Oqýlyqpen jumys jasamas buryn: Alan men Dananyń túsindirmesin beınefılmnen tyńdaıyq.
Bizdiń sabaǵymyz 5 kezeńnen turady.
Ár týrdaǵy tapsyrma aıaqtalǵan soń, qolymyzdaǵy siltemeler arqyly aýysyp otyramyz.
8 - jattyǵý 1. Óleńdi mánerlep oqý.
2. Maǵynasy – qarama - qarsy sózderdi tabý.
Endi balalar sabaǵymyzdyń birinshi kezeńin bastaımyz.
9 - jattyǵý 1. Maqaldardy oqyp, jatqa jazý.
1. Meıirimdi alǵys alsa,
Meıirimsiz qarǵys alar.
2. Aqyldy is tyndyrady,
Aqymaq is tyndyrady.
- Osy maqal - máteldegi qandaı eki sózdi juptastyrýǵa bolady?
- Olar qandaı sózder?
- Balalar, birinshi kezeńimiz aıaqtaldy.
- Siltemege qarap, ornymyzdy tabaıyq.
10 - jattyǵý 1. Berilgen sózderge maǵynasy qarama - qarsy sózderdi
tabý.
Meıirimdi – meıirimsiz suıyq - qoıý
Jýas - qatal qashyq - jaqyn
Qymbat - arzan
Ekinshi kezeńimiz aıaqtaldy.
11 - jattyǵý 1. Tek maǵynasy qarama - qarsy sózder jubyn terip jazý.
2. Nelikten keıbir juptary maǵynasy qarama - qarsy sózder tobyn quraı almaıtynyn dálelde.
Úshinshi kezeńimiz aıaqtaldy. Tórtinshi kezeńdi bastamas buryn, silmege qarap ornymyzdy tabaıyq.
Sergitý sátin oryndaý.

12 - jattyǵý 1. Syzyq baǵytymen bir áripti qaldyra otyryp, jańyltpash qurastyr. Útir men núktelerdiń ornynda bir árip bar dep esepteńder.
Toppen jumys.
Tórtinshi kezeńimiz aıaqtaldy, besinshi kezeńge óteıik.
13 - jattyǵý 1. Tıisti maǵynasy qarama - qarsy sózderdi qoıyp, maqal - mátelderdi kóshirip jazý.
Kerekti sózder: qorqaq - batyr, kúni - túni, jamanǵa - jaqsyǵa.
Besinshi kezeńimiz aıaqtaldy, siltemege qarap ornymyzdy tabaıyq.

Sabaqty qorytý: Toppen jumys «Mazmundy syzba» dep atalady
Muǵalimniń qorytýy: Danyshpandar kitaby
Biz jasap turǵan ómir qarama - qarsylyqtan turady. Kún men túnniń aýysýy, ystyq pen sýyqtyń bolýy tabıǵı bolsa, beıbitshilik pen soǵys adamnyń jaqsy, jaman áreketimen baılanysty. Adam balasy kóńiline aqyldy kóp túıse, bilgir bolatyny al az túıse nadan bolatyny anyq. Adam óziniń ońy men solyn kishkene kezinen osylaı tanysa, árıne, onyń jas shaǵy kemeldene otyryp, ardaqty kárilikke jetkizetini belgili.

Baǵalaý: Ár kezeńde jaýap bergen baǵalaý paraǵyna qarap baǵalaımyz.
Refleksıa baǵdarsham arqyly

Almaty oblysy, Taldyqorǵan qalasy,
"Erkin aýylyndaǵy Esjan Berliqojauly atyndaǵy
№11 orta mektebi" KMM - niń bastaýysh synyp muǵalimi
Álıa Alıhanovna