Y.Altynsarın "Salaqtyq"
Ybyraı Altynsarın «Salaqtyq»
Ádebıettik oqý 2 synyp
Sabaqtyń maqsaty: 1. Qazaqtyń bas ustazy Y. Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyq jolyn úlgi ete otyryp, «Salaqtyq» áńgimesiniń negizgi mazmunyn ashý;
Sabaqtyń mindetteri:
Mátinniń negizgi ıdeıasyn ashady.
Tabys krıterııleri:
1. Maqal men máteldiń aıyra alady.
2. Mátindi túsinip oqıdy.
3. Mátinge sáıkes maqaldy taba biledi.
4. Mátinniń mazmunyn taldaı alady.
5. Jaqsy - jaman qasıetterdi ajyratady.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádisi: toptastyrý, juptyq, suraq - jaýap, oı qozǵaý.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý:
- Balalar, káne bárimiz turyp, bir - birimizge jymıa qarap, jylýymyzdy bereıik.
- Birinshi alaqanmen, ekinshi aıaqpen, úshinshi ıyqpen, tórtinshi arqamyzben, endi murynymyzben.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- «Qadirli ákelerim, meıirli analarym» degen bólimdi qaıtalaý.
Bólimdi qaıtalaýǵa baılanysty men senderge juptyq tapsyrma beremin.
Atalǵan tapsyrmany juptasyp oryndaısyńdar.
Oı sergitý.
1. Ájetaıym degen sóz qaı mátinde kezdesti?
2. «Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan» degen joldardyń avtory kim? (Y. Altynsarın)
3. «Aıdaı anam» degen sóz qaı mátinde kezdesedi?
4. «Atańa ne qylsań, aldyńa sol keler» degen naqyl sózge qurylǵan shyǵarmany ata. (Atasy men nemeresi)
5. Dıalog degenimiz ne?
6. Tentek sózdi qalaı túsinesiń? (Buzaqy)
7. «Úlgili bala» degen kitaby bar balalar jazýshysy kim? J. Smaqov.
8. «Jeti atańdy bilý» qajettiligi qaı shyǵarmada aıtylǵan? Ushqan uıa.
9. «Áldı bópem» degen jyr qalaı atalady? (Besik jyry)
10. Qabýsnama degenimiz ne? Ertede jazylǵan úgit - nasıhatqa toly kitap. Ony jazǵan adamnyń esimi Qaıqaýs.
11. «Bári tappaǵan aqyldy kári tabady» degen sóz qaı ertegiden oqydyńdar?
12. Qadirli ákelerim, meıirli analarym» bólimindegi taqyryptar neni basshylyqqa alǵan? úlkendi syılaýdy, qurmetteýdi, ata – anany syılaý, qarsy shyqpaý.
İİİ. Jańa sabaqqa daıyndyq kezeńi:
- Balalar, biz osy ýaqytqa deıin ádebıet sabaǵynan qansha bólimdi óttik?
- Búgin biz jańadan «Adam bolam deseńiz» degen bólimdi ótkeli otyrmyz.
- «Adam bolam deseńiz» qaı aqynnyń ulaǵatty sózi dep oılaısyńdar?
- Abaı Qunanbaevty kim dep tanımyz?
- «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńinde atamyz neni basshylyqqa alǵan?
- Bes asyl qasıetti, bes dushpandy basshylyqqa alǵan.
- Olaı bolsa, bizde osy bes asyl qasıetti sabaǵymyzdyń uranyǵyp alaıyq. Iaǵnı sabaqta talaptanyp, eńbektenip, oılanyp, bir - birimizge kómektesip, jaýabymyzǵa qanaǵattanyp otyraıyq.
Elektrondy oqýlyqty paıdalaný.
1. Sózjumbaqty shesheıik. Maqal - mátel jarysy.
1. Ǵylym tappaı maqtanba.
2. Asyq oınaǵan azar.
3. Aqyl – tozbaıtyn ton.
Bilim – taýsylmaıtyn ken.
4. Ádepti bala – arly bala.
5. Birlik túbi – tirlik.
6. Bilim ınemen qudyq qazǵandaı.
7. Ádepti bala – arly bala.
8. Talapty bala talpynǵan qustaı.
9. Tazalyq - densaýlyq kepili.
10. Urlyq túbi – qorlyq.
2. Sózjumbaqtyń ortasynda ıaǵnı tiginen qandaı sózder shyqty?
(Maqal, mátel)
Maqal - mátel týraly túsinik berý.
3. Osy maqal - mátelderge ortaq qandaı taqyryp berýge bolady?
(Jaqsy jaman ister týraly.)
Olaı bolsa Y. Altynsarınniń jaqsy, jaman ister jaıynda jazylǵan «Salaqtyq» mátinimen tanysamyz.
4. Problemalyq suraq qoıý:
- Salaq dep qandaı adamdy aıtamyz?
- Salaqtyq neden paıda bolady?
- Salaqtyqtyń sońy nege aparady?
5. Muǵalim: mátiniń mazmuny týraly maǵlumat berý.
6. Elektrondy oqýlyqtan mátindi tyńdatý.
7. Oqýlyqpen jumys.
Mátindi oqýshylarǵa oqytý.
8. Elektrondy oqýlyqtan tirek syzbany paıdalanyp, mátinniń mazmunyn taldaý.
9. Osy mátin boıynsha qaı maqal - mátel sáıkes keledi?
10. Kelesi tapsyrmamyz «Aqyldyń alty qalpaǵy» atty oqyta úıretý formasy. Men senderdi 6 topqa bólemin. Ár topqa mátin boıynsha tapsyrmalar beriledi.
1- top: aq qalpaqtylar: Y. Altynsarın týraly ne bilemiz? Y. Altynsarın
týraly aqparat berý.
2- top: qyzyl qalpaqtylar: Osy mátindi oqyǵanda da jáne tyńdaǵanda qandaı sezimde, kúıde boldyńdar?
3- top: qara qalpaqtylar: Sender salaqtyqty jaqtap kórińdershi?
4- top: sary qalpaqtylar: Salaqtyqqa qarama - qarsy pikir aıtýlaryń kerek.
5- top: jasyl qalpaqtylar: Jaqsy men jaman qasıetterdi ajyrata otyryp, bolashaqta neni boljaısyńdar?
6- top: Búgingi mátin boıynsha qorytyndy túıin.
Sabaqty qorytý: - Balalar, ómirde salaqtyq ol óte jaman qasıetke jatady. Salaq bolmaı kerisinshe uqypty, taza bolýymyz kerek. Men oılaımyn biz sabaqtyń urany retinde asyl qasıetterdi alǵan edik. Sol asyl qasıettiń biri uqyptylyq jáne tazalyq eken.
Tabys krıterııine toqtalý.
Baǵalaý:
Úıge tapsyrma: Mátindi oqý jáne mazmunyn aıtý.
Almaty oblysy, Taldyqorǵan qalasy,
"Erkin aýylyndaǵy Esjan Berliqojauly atyndaǵy
№11orta mektebi" KMM - niń bastaýysh synyp muǵalimi
Álıa Alıhanqyzy
Ádebıettik oqý 2 synyp
Sabaqtyń maqsaty: 1. Qazaqtyń bas ustazy Y. Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyq jolyn úlgi ete otyryp, «Salaqtyq» áńgimesiniń negizgi mazmunyn ashý;
Sabaqtyń mindetteri:
Mátinniń negizgi ıdeıasyn ashady.
Tabys krıterııleri:
1. Maqal men máteldiń aıyra alady.
2. Mátindi túsinip oqıdy.
3. Mátinge sáıkes maqaldy taba biledi.
4. Mátinniń mazmunyn taldaı alady.
5. Jaqsy - jaman qasıetterdi ajyratady.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádisi: toptastyrý, juptyq, suraq - jaýap, oı qozǵaý.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý:
- Balalar, káne bárimiz turyp, bir - birimizge jymıa qarap, jylýymyzdy bereıik.
- Birinshi alaqanmen, ekinshi aıaqpen, úshinshi ıyqpen, tórtinshi arqamyzben, endi murynymyzben.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- «Qadirli ákelerim, meıirli analarym» degen bólimdi qaıtalaý.
Bólimdi qaıtalaýǵa baılanysty men senderge juptyq tapsyrma beremin.
Atalǵan tapsyrmany juptasyp oryndaısyńdar.
Oı sergitý.
1. Ájetaıym degen sóz qaı mátinde kezdesti?
2. «Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan» degen joldardyń avtory kim? (Y. Altynsarın)
3. «Aıdaı anam» degen sóz qaı mátinde kezdesedi?
4. «Atańa ne qylsań, aldyńa sol keler» degen naqyl sózge qurylǵan shyǵarmany ata. (Atasy men nemeresi)
5. Dıalog degenimiz ne?
6. Tentek sózdi qalaı túsinesiń? (Buzaqy)
7. «Úlgili bala» degen kitaby bar balalar jazýshysy kim? J. Smaqov.
8. «Jeti atańdy bilý» qajettiligi qaı shyǵarmada aıtylǵan? Ushqan uıa.
9. «Áldı bópem» degen jyr qalaı atalady? (Besik jyry)
10. Qabýsnama degenimiz ne? Ertede jazylǵan úgit - nasıhatqa toly kitap. Ony jazǵan adamnyń esimi Qaıqaýs.
11. «Bári tappaǵan aqyldy kári tabady» degen sóz qaı ertegiden oqydyńdar?
12. Qadirli ákelerim, meıirli analarym» bólimindegi taqyryptar neni basshylyqqa alǵan? úlkendi syılaýdy, qurmetteýdi, ata – anany syılaý, qarsy shyqpaý.
İİİ. Jańa sabaqqa daıyndyq kezeńi:
- Balalar, biz osy ýaqytqa deıin ádebıet sabaǵynan qansha bólimdi óttik?
- Búgin biz jańadan «Adam bolam deseńiz» degen bólimdi ótkeli otyrmyz.
- «Adam bolam deseńiz» qaı aqynnyń ulaǵatty sózi dep oılaısyńdar?
- Abaı Qunanbaevty kim dep tanımyz?
- «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńinde atamyz neni basshylyqqa alǵan?
- Bes asyl qasıetti, bes dushpandy basshylyqqa alǵan.
- Olaı bolsa, bizde osy bes asyl qasıetti sabaǵymyzdyń uranyǵyp alaıyq. Iaǵnı sabaqta talaptanyp, eńbektenip, oılanyp, bir - birimizge kómektesip, jaýabymyzǵa qanaǵattanyp otyraıyq.
Elektrondy oqýlyqty paıdalaný.
1. Sózjumbaqty shesheıik. Maqal - mátel jarysy.
1. Ǵylym tappaı maqtanba.
2. Asyq oınaǵan azar.
3. Aqyl – tozbaıtyn ton.
Bilim – taýsylmaıtyn ken.
4. Ádepti bala – arly bala.
5. Birlik túbi – tirlik.
6. Bilim ınemen qudyq qazǵandaı.
7. Ádepti bala – arly bala.
8. Talapty bala talpynǵan qustaı.
9. Tazalyq - densaýlyq kepili.
10. Urlyq túbi – qorlyq.
2. Sózjumbaqtyń ortasynda ıaǵnı tiginen qandaı sózder shyqty?
(Maqal, mátel)
Maqal - mátel týraly túsinik berý.
3. Osy maqal - mátelderge ortaq qandaı taqyryp berýge bolady?
(Jaqsy jaman ister týraly.)
Olaı bolsa Y. Altynsarınniń jaqsy, jaman ister jaıynda jazylǵan «Salaqtyq» mátinimen tanysamyz.
4. Problemalyq suraq qoıý:
- Salaq dep qandaı adamdy aıtamyz?
- Salaqtyq neden paıda bolady?
- Salaqtyqtyń sońy nege aparady?
5. Muǵalim: mátiniń mazmuny týraly maǵlumat berý.
6. Elektrondy oqýlyqtan mátindi tyńdatý.
7. Oqýlyqpen jumys.
Mátindi oqýshylarǵa oqytý.
8. Elektrondy oqýlyqtan tirek syzbany paıdalanyp, mátinniń mazmunyn taldaý.
9. Osy mátin boıynsha qaı maqal - mátel sáıkes keledi?
10. Kelesi tapsyrmamyz «Aqyldyń alty qalpaǵy» atty oqyta úıretý formasy. Men senderdi 6 topqa bólemin. Ár topqa mátin boıynsha tapsyrmalar beriledi.
1- top: aq qalpaqtylar: Y. Altynsarın týraly ne bilemiz? Y. Altynsarın
týraly aqparat berý.
2- top: qyzyl qalpaqtylar: Osy mátindi oqyǵanda da jáne tyńdaǵanda qandaı sezimde, kúıde boldyńdar?
3- top: qara qalpaqtylar: Sender salaqtyqty jaqtap kórińdershi?
4- top: sary qalpaqtylar: Salaqtyqqa qarama - qarsy pikir aıtýlaryń kerek.
5- top: jasyl qalpaqtylar: Jaqsy men jaman qasıetterdi ajyrata otyryp, bolashaqta neni boljaısyńdar?
6- top: Búgingi mátin boıynsha qorytyndy túıin.
Sabaqty qorytý: - Balalar, ómirde salaqtyq ol óte jaman qasıetke jatady. Salaq bolmaı kerisinshe uqypty, taza bolýymyz kerek. Men oılaımyn biz sabaqtyń urany retinde asyl qasıetterdi alǵan edik. Sol asyl qasıettiń biri uqyptylyq jáne tazalyq eken.
Tabys krıterııine toqtalý.
Baǵalaý:
Úıge tapsyrma: Mátindi oqý jáne mazmunyn aıtý.
Almaty oblysy, Taldyqorǵan qalasy,
"Erkin aýylyndaǵy Esjan Berliqojauly atyndaǵy
№11orta mektebi" KMM - niń bastaýysh synyp muǵalimi
Álıa Alıhanqyzy
You Might Also Like
-
Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna arnalǵan «Ult rýhynyń, uly joly» atty ádebı – mýzykalyq kompozısıa
