Materıaldyń bólimi

Materıaldyń bólimin durys tańdańyz.

1) Óleń qosý - Saıtqa óleń qosý úshin osy siltemeni basasyz. Óleń degenimiz kez-kelgen avtordyń óleńi nemese ózińizdiń jazǵan óleńińiz.
2) Maqala qosý - Saıtqa kez-kelgen taqyrypta, qyzyqty málimet, maqala jarıalaý úshin osy siltemege kiresiz.
3) Naqyl sóz - Saıtqa naqyl sóz jarıalaý úshin osy siltemege kiresiz. Naqyl sóz (Sıtata) - kez-kelgen adamnyń aıtqan ulaǵatty sózi.
4) Anekdot, ázil qosý - Saıtqa anekdot, ázil, kúlkili áńgimeler qosý úshin osy siltemege kiresiz. Uıatsyz anekdot bolmaýy tıis.
5) Maqal-mátel qosý - Saıtqa maqal-mátel qosý úshin osy siltemege kiresiz. Qazaq tilinde kez-kelgen ulttyń maqaly bolýy múmkin.
6) Ashyq sabaq qosý - Saıtqa ashyq sabaq, tárbıe saǵaty, sabaqty qaıtalaý, jańa taqyryp, ıaǵnı muǵalimder materıaldaryn jarıalaý úshin osy siltemege ótesiz.

Materıaldyń taqyryby

Taqyryp aty maqalanyń ne týraly ekenin túsindire alýy kerek. Qatty uzyn da emes, qysqa da emes, naqty jetkize alýyńyz kerek. Sóılemniń bárin úlken árippen jazbańyz.

Jetkizý formasy

Mátindi ornalastyrý óte mańyzdy. Uzyn mátin, kóp áripten qoryqpańyz. Kez kelgen aqparatty ádemi jetkizýge bolady. Bar másele osynda, durys jetkizýde. Baıqasańyz mátin ornalastyratyn jerde birneshe batyrma bar, sonyń barlyǵy mátindi árleý úshin.

Aldyn ala qarap alyńyz birneshe ret, sosyn baryp jarıalańyz. Mátinniń mańyzdy jerlerin qoıý qylyńyz. Keı jerlerin qısaıtyńyz, astyn syzyńyz. Adamdy tartý úshin taqyrypqa saı sýret qoıyńyz. Tek sýretterden turatyn post bolsa ár sýretke qysqasha túsinikteme jazyńyz.

Engizgen maqalańyzdy ashyp qarasańyz, taqyryptyń tusynda Qalam jáne Qoqys jáshiginiń sýreti belgilengen.

Eger qosqan  maqala/óleń/materıalyńyzda bir qate kórseńiz, osy "Qalam"-dy basyp óńdeı alasyz. Al óshirgińiz kelse, "Qoqys jáshigin" basasyz.

Avtor

Avtor degen uıashyqqa maqalanyń, óleńniń avtoryn jazasyz (mysaly Ahmet Baıtursyuly, Abaı Qunanbaıuly). Saıttaǵy avtorlardy ǵana: Barlyq avtorlar. Birinshi Esimi sosyn Famılıasy, artyq nárse jazýdyń qajeti joq.

Eger materıaldyń avtory ózińiz bolsańyz bos qaldyrasyz!

Mańyzdy! (eń kóp jiberiletin qatelik)

Ereg ózińizdiń materıalyńyz bolsa bos qaldyrasyz! nemese Avtory ózim degen belgini tańdaısyz(eger óleńder bólimine engizip jatsańyz).

Saıtqa qate engizilgen maqalalar óshiriledi!

İlmekter(Tegter)

Materıaldaǵy belgili bir ilmekti túrtkende saıttaǵy sol sózge qatysy bar dep belgilegen materıaldyń bári shyǵady. Sodyqtan ilmekti barynsha qysqa jáne materıalǵa qatysty etip jazýǵa tyrysyńyz.

İlmekter útir arqyly jazylady. Mysaly:  otan, el, jer 

İlmekter barynsha qysqa-nusqa bolýy kerek, durys jazylǵan ilmekter jarıalanǵan jazbanyń kóp oqylýyna yqpal etedi.

Qaıtalamańyz

Bir jerde buryn jarıalanǵan nárseni kóshirip ákelýge qumartpańyz. Saıt ishinen mindetti túrde izdep kórińiz. Sol taqyryp/maqala/óleń/t.b buryn da jazylǵan bolýy múmkin.

---