InfoHub Logo

Almatynyń qazirgi ekologıalyq bolmysy ilkidegideı kórinis baıqata almaı otyr. Kezinde búkil Keńes Odaǵy boıynsha eń jasyl qalalardyń biri sanalǵan. Keıin kele Almatynyń sol sulýlyǵy men ádemiligi ýysymyzdan qalaı syrǵytyp alǵanymyzdy ózimiz de baıqamaı qalǵan sıaqtymyz. «Sebepsiz saldar joq». Olaı bolsa, qala ekologıasynyń kúrt tómendeýiniń sebepteri de joq emes. Birinshi, qala kóshelerindegi kólikteriniń jyl sanap ulǵaıýy, al bul kólikterden bólingen las zattar qorshaǵan ortaǵa óz deńgeıinde zıanyn tıgizedi. Sondaı-aq qalaǵa jylý taratatyn iri ortalyqtardyń da bólip jatqan tútinderi “taqıaǵa tar kelmeıdi“. Munyń syrtynda kez kelgen qıylystaǵy janarjaǵar maı stansıalarynyń is-áreketteri óz aldyna. Mysaly qazir jerden “tas alyp laqtyrsań“ janar maı stansıalaryna tıedi. Qala ishindegi alańqaılarǵa ornalasqan iri demalys baqtarynyń tal terekterine kóptegen zıan keltirip jatyrmyz. Osynyń ózi ekologıanyń bir qadam ilgeri basýyna ákelip soǵyldy. Jalpy osylaı tizbekteı berseń kóptegen máseleni aıtýǵa bolady. Qoǵamnyń kóleńkeli tustarnyn sýretteýge shetimizden shebermiz. On syn aıtyp aýzyńdy aýyrtqansha naqty bir is atqaryp, nátıjege qol jetkizgenge jetpeıdi ǵoı. Mundaı júıeli jumystardy bastaldy jáne qorshaǵan ortany qorǵaýǵa tek tıisti oryndar ǵana emes qalanyń«eńkeıgen qarty men eńbektegen balasyna» deıin at salysý qajet.

Jalpy, Almaty - adamdardyń erkin ómir súrýine jaǵdaıy mol jer. Ekonomıkalyq ómirdiń ózgerýi, qalalardyń ulǵaıýy - dúnıe júzilik tendensıa. Sondyqtan sońǵy kezderi qalamyz úlkeıip, kólikter sany ósýde. Mysaly, 90-jyldarmen salystyrǵanda úsh ese kóbeıgen. Osy jaǵdaılarǵa jáne qorshaǵan orta máselesine alańdaýshylyq tanytyp Elbasymyz 1998 jyldyń qarashy aıynda qala aktıvterimen kezdesti. Sonyń negizinde qala ákimi V. Hrapýnov myrza ózi bas bolyp Almaty ekologıasyna baılansty «taza aýa - janǵadaýa» degen uzaq merzimdi baǵdarlama jasaǵan bolatyn.

Qaladaǵy 70-ke jýyq ǵylymı ortalyqtar men basqa da baqylaý organdarynyń ózara keńesýinen týyndaǵan bul baǵdarlamanyń merzimi 2015 jylǵa deıin josparlanǵan, ıaǵnı belgilengen merzim ishinde Almatynyń ekologıalyq jaǵdaıy bir retke kelip qalar degen oıdamyz.

Bul baǵdarlamanyń negizgi qalanyp jeke-jeke bólimderge bólingen. Atap-atapaıtýǵa da bolady.

1. Avtokólik máselesi. Joǵaryda aıttym qala kóshelerindegi avtokólikterde bólingen zıandy zattar, qorshaǵan ortaǵa keri áserin tıgizýde.
2. Qalaǵa jylý beretin kásiporyndardan bólinetin zıandy qaldyqtardyń aldyn alý. Mysaly, Almaty 1-JEO, 2-JEO, sol sekildi GRes, budan basqa 140-tan asa irili-usaqty qazandyqtar bar eken. Osylardyń jıyntyǵy, baǵdarlamanyń ekinshi faktory bolyp tabylady.
3. Qaladaǵy turǵyn úılerden, jylý ortalyqtarynan bólinetin turmystyq qaldyqtar máselesi. Negizinen qaladan bólingen kúl-qoqystar Qaskeleń baǵytyna ketetin joldyń boıyndaǵy arnaıy jerlerge aparyp tógiledi. Keıingi kezderi qoqys tasıtyn kónergenine baılanysty, taǵy basqa sebepter bar, osy jaǵynan biraz qıyndyqtar týyndaýda.
4. Sý máselesi. Osy kúni qala turǵyndary iship otyrǵan aýyz sýy 120 metr tereńdikten alynyp otyr. Sonshama tereńnen alyp turǵannyń ózinde aýyz sýdyń quramynda ártúrli organıkalyq zattardyń bar ekeni baıqalýda. Sol sekildi jer asty sýmen birge, jer ústi sýynyń da kóptegen sheshilmegen túıinderi bar. Bul baǵytta da atqaratyn jumystar shash-etekten.
5. Jasyl jelek máselesi. Rasynda bizdiń turyp jatqan aımaqtyń jer-jaǵdaı, klımaty óte keremet desek maqtanǵandyq emes. Onyń ústinde bizdiń aldymyzdaǵy aǵa urpaqtyń óz qoldarymen jasap ketken demalys oryndary óz aldynda. Mysaly, «Baýym baǵy» Ortalyq demalys baǵy, 28-panfılovshylar baǵy aýanyń tazaryp turýyna belgili mólsherde paıdaly áserin tıgizedi.

Jasyl jelek máselesine aǵash turǵyzý da kiredi. Aǵashta qartaıady, daýyldan qulaıtyny bar. Sát saıyn qadaǵalap, osylardyń ornyn totyryp otyrý kerek. Sonymen birge keıingi kezderi boı kótergen «Aqsaı», «Mamyr», «Jetisý» sekildi yqsham aýdandaryn jasyl jelekpen qamtamasyz etý, sol mańaılarǵa ádemi demalys baqtarynyń boı kóterýine yqpal etý.

1. Kóliterge arnaıy tútin sorǵyshtar (katolızator) ornatý ıaǵnı hımıalyq zattardy beıtaraptandyrady ıaǵnı ustap qalady. Qaladaǵy 6 avtoparktegi 300-deı «Ikarýs» avtobýstaryna arnaıy aspaptar ornatý týraly nusqaý berilmek.
2. Ereksheqorǵa alatyn aımaqtarǵa avtokólikterdi az jiberý.
3. Qala ishindegi kólikterdiń júrý erejesin qaıta qaraý.

Al eger janar-jaǵar maı stansıalarynyń jaǵdaıyn aıtsaq, qala ákimi bul jaǵyna da qatty kóńil bólip otyr. 1998jyldyń qazan ekologıa máselesimen aınalysatyn keshendik komısıa qurylǵan. Bul komısıa sondaı-aq janar-jaǵar maı sapasymen de aınalysady. Qazir qalada 400-ge jýyq konteınerli janar maı stansıalary bar. Endi solardyń sanyn ary ketkende 140-qa deıin qysqartyp, dúnıejúzilik talapqa sáıkestendirilgen “Texaco”, “Chevron”, “Mobil” sekildi turaqty stansıalarǵa aınaldyrý  jóninde jumystar atqarylýda. Talaptaǵydaı jumys istemegeni úshin biraz janarmaı stansıalary jabyldy, kópshiligine aqyly aıyp tólendi.

Qala aýasyn tabıǵı túrde jeldetýdiń jetimdisizdiginen jáne turaqty, jyljymaly kózder sananyń jyldan-jylǵa ulǵaıýy saldarynan, qorshaǵan ortanyń lastanýy asa qaýip tóndirýde. Eń bastysy aýanyń lastanýy adam dep saýlyǵyna qater tóndirip, aýrý túrlerin kóbeıtip, jaǵdaıda qıyndatyp otyr. Jyljymaly kózder aýaǵa taratyn zıandyzattardyń azaıýyna qol jetkizilgenimen, ekologıalyq jaǵdaı onsha jaqsarǵan joq. Onyń ústine avtokólikterdiń kóbeıýi aýanyń jaqsarýyna  keri áser etý sondyqtan qorshaǵan ortanyń lastanýy jóninen Almaty respýblıkadaǵy eń qaýipti qalaǵa aınalyp otyr.

Bul kúnderi Almatyda 250 myń avtokólik bar. Qalaǵakelip ketetinderin qossaq 320 myńnan asady. Oǵan úlkendi kishili jylý júıeleriniń qubyrlary men óndiris oryndarynyń murjalarynan býdaqtaǵan qoıý tútin ýly gazdar qosyńyz. Almatyda sońǵy jyldary janar maıquıý stansıalary da kóbeıip ketti. Máselen, bir ǵana Almaty men Qaskeleńniń arasynda 40 shaqty janar jaǵar maı quıý stansıasy bar. Úlken joldyń boıynda nemese turǵyn úılerden tysyraq, qaýipsiz jerge salynýy tıis. Mundaı shamalardan aýyp myqty, aqshalylar belden alyp, kez-kelgen bos jerge ornatyp alatyny ekiniń birine aıan. Eger bir avtokólik kúnine 7-10 tekshe metrge deıin ýly gaz shyǵarady desek, joǵaryda aıtqan benzın men dızel otynymen júretin 250 myńdaı avtokólik qala arqyly ótetin 70 myńdaı kóliktiń aýaǵa qansha tonna ýly qospalar  shyǵaryp jatqany belgili bolar.

Bizdiń qolda bar derekter boıynsha Almaty qalasynyń lastaný deńgeı; óziniń shyrqaý sheginde (IZA-13, 1) jetken. Kóbinese Almaty aýysyn lastaıtyndar: kómirqyshqylgazy, kómir oksıdi, azottyń oksıdi men tútinshańdar. Al turaqty jylý kózderiniń qataryna jatatyn NPK, TES-1 júıesi 8253 tonna zıandy qaldyqtar aýada hımıalyq reaksıaǵa túsip, burynǵydanda qaýipti jańa qosylystar túzedi.

Sulý Alataýdyń baýyrynda jatqan kórkem qala shuńqyrda ornalasqandyqtan aýa almasýy qıyn. Ońtústik astananyń aýasynyń nasharlaı túsýine eń basty tehnıkalyq aqaýlary bar avtokólikter kináli. Al mamandar avtokólikterdiń  motorlaryna janarmaı  tolyq jana almaǵandyqtan kómirsý jıeleriniń basym bóligi qara kúıege aınalatynyn, ásirese tehnıkalyq aqaýly avtokólikterden qara tútin kóp bólinip, qandaı tútinderge óte ýly benzapırın degen kómirsýtegi bolatynyn, eger aýa osy zatpen lastansa, adamdardyń ókpedegi qaterli isikpen aýrýlary jıileıtini aıtady.

Ońtústikt astanadaǵy qumyrsqadaı qujynaǵan osyndaı aqaýly avtokóliktermen qalaı aıqasýǵa bolady? Almaty sekildi iri qalalarda metro, travaı, troleıbýs tárizdi kólikterdi paıdalanǵan asa tıimdi bolar edi. Alaıda on jyldan astam aqtarylyp turǵan metro qurylysyn aıtpaǵanda, qalanyń tıis jerge ornalasýy da troleıbýs, tramvaıdy qalanyń barlyq aýmaǵyna birdeı júrgizip qalaǵa múmkindik bermeı otyr.

Almaty-jasyl qala, oǵan eshkimniń talasy joq. Alaıda sońǵy jyldary qala aǵashtarynyń kóbi qartaıyp, butalary qýrap jatyr. Jazda bar aǵashtyń japyraqtary tútin men kúıege malynyp, kirden kóz ashpaı turady. Qalada shamadan tys kóbeıip ketken avtkóliktiń tútinin tazartýǵa olardyń shamasy kelmeıdi. Sondyqtan qaptaǵan janar-jaǵar maı quıý shamalaryn azaıtyp, jol kóshetterin otyrǵyzýǵa kóńil bólý qajet. Bizdińshe benzınmen júretin kólikterge baqylaý rettegish qondyrǵylar ornatyp barlyq kólik túrlerin gazben júrgizý ádisine kóshý kerek. Bul qarýlar qarjyny qajet etpek. Biraq osynyń bári adam densaýlyǵynan 1,5 mıllıon turǵynnyń taǵdyrynan qymbat emes. Gaz aýany lastaıdy jáne onyń 1 tekshe metri 17 teńge turady. Albir tonna benzın janǵan kezde 60 kg sýtegi totyǵy bólinedi.

Sol sıaqty qaladaǵy irili-usaqty óndiris oryndarynan jylý qubyrlarynan, jekemenshik úı murjalarynan bólinetin tútinder de qalanyń aýasyn odan ári lastap otyr. Bul máseleni sheshý úshin óndiris oryndary aýany jaqsartýdyń tehnologıalyq tıimdi joldaryn qarastyrýy tıis. Olúshin ártúrli shań ustaǵyshtardy qoldaný kerek. Ýly zattardyń mólsherin azaıtý úshin ártúrli hımıalyq jáne fızıkalyq ádisterdi paıdalanýǵa bolady.

Omarǵalı Daryn
Halykaralyq Bıznes Ýnıversıteti

---