«Qatyrma qaǵazdan jasalǵan týnel» kompozısıasy
Ótilgen pán: Eńbekke baýlý
Sabaqtyń taqyryby: «Qatyrma qaǵazdan jasalǵan týnel» kompozısıasy. (2saǵat).
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa qatyrma qaǵazdan «Ushyp bara jatqan qus» beınesindegi týneldi jasaýdy úıretý; týneldiń jasalý túrlerimen tanystyrý.
Damytýshylyq: «Týnel» kompazısıasyn oryndaı bilý bilik, daǵdylaryn qalyptastyrý. Oılaý qıalyn damytý.
Tárbıelilik: Estetıkalyq talǵamdaryn jetildire otyryp ádemilikke, uqyptylyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: saramandyq jumys.
Sabaqtyń ádisi: kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap.
Kórnekilikter: Túrli tústi qaǵazdar, qaıshy, jelim, oqýlyq, slaıd.
Sabaq barysy
Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalimniń áreketi
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
Synypty 4 - topqa bólý. Óz qalaýlary boıynsha
Oqýshynyń áreketi: Kerekti qural - jabdyqtaryn alý. 4 - topqa bólinedi.
Psıhologıalyq daıyndyq
Eńbekke baýlý pániniń uranyn aıtady.
Bes saýsaq jattyǵýy
Úı tapsyrmasyn tekserý (Jasap kelgen qol eńbekterin kórsetedi).
Qatyrma qaǵazdan ýkraın halqynyń ulttyq bas kıimin jasap kelý
Oqýshylardyń jasaǵan qol eńbekterin tekserip, baǵalaý.
Oqýshynyń áreketi
Toptyń erejesin saqtaý
- Muǵalimdi tyńdaý;
- Ruqsatsyz orynan turmaý;
- Top múshelerin, ıaǵnı bir - birin tyńdaý;
- Aqyldasý, óz pikirin ortaǵa salý;
- Aýyzbirshilikte, yntymaqtastyqta bolý;
- Bireýdiń oıyn bólmeý;
- Kerekti quraldardy durys paıdalaný, bólisý;
- Jaýapkershilikti seziný
Eńbek qaýipsizdigin saqtaý erejesin aıtqyzý
Qaýipsizdik erejesin aıtady.
- Qaǵaz ben qaıshy kózden 30 - 40 sm araqashyqta bolýy kerek;
- Qaıshyny bireýge usynǵan kezde júzin ózine qaratyp ustaıdy.
- Qaıshyny arnaıy qorapta saqtaıdy;
- Jumysty aıaqtaǵan soń qaıshynyń júzi jaýyp qoıady;
Jańa sabaq.
Oı qozǵaý.
Kirispe áńgime. Sýretpen jumys.
- Sýretten ne kórip tursyńdar? (úıdiń, sýdaǵy balyqtyń, tabıǵattyń sýreti beınelengen).
- Neden jasalǵan dep oılaısyńdar? (Qaǵazdan jasalǵan)
- Qalaı oılaısyńdar. Qalaı jasalynǵanyn? (Ramkanyń ishine salynyp jasalǵan).
Qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
1. Slaıdtan «Qatyrma qaǵazdan jasalynǵan týneldi» kórsetý.
2. Ár túrli tabıǵat, janýarlar, gúlder, ǵımarattar beınelengen týnel túrlerimen tanystyrý
Sergitý sáti
Týraımyz, týraımyz,
Týraımyz da, jylaımyz.
Mátinmen jumys.
Ár topqa mátin beriledi. (Týneldiń anyqtamasymen tanysady).
Týnel, tonnel – temir jol jerlerin, kólik jáne júrginshiler jolyn, sý júretin qubyrlardy, t. b. salýǵa arnalǵan komýnıkasıalyq qurylys; temir jáne avtomobıl joldaryn, jaıaý ótkel, qatynas joldaryn jáne t. b. salý úshin arnalǵan bıiktigi shyǵyp turǵan quralymdarǵa deıin 2 m jáne artyǵyraq boılaı jer astyndaǵy ǵımarat.
Mátindi taldap, túsinikterin suraý. (Óz túsinikterin aıtady).
Slaıd arqyly jańa sabaqty túsindirý. (Sabaqty zeıin qoıyp tyńdaý)
Tájirıbelik jumysqa ázirlik.
Balalar, biz búgingi sabaqta, anyq sondaı ǵımarattar bolmasada, sol ispettes týnel jasaımyz.
Sender kún batarda ushyp bara jatqan qusty jasaısyńdar.
Ol úshin: (Slaıdtan kórsetý)
1 topqa 4 qatyrma qaǵaz jetkilikti
- Aq tústi qatyrma qaǵazda alamyz (Toptan 2 oqýshy aq qatyrma qaǵazdy alady aldaryna)
- Syzǵysh pen qaryndashty qolǵa alamyz.
- Qatyrma qaǵazdyń uzyndyǵyn ólshep, qaq ortasynan belgileımiz.
- Sosyn belgilengen núkteden ońǵa jáne solǵa qaraı 3sm belgilep alamyz (Syzǵashpen ólshep, núktelermen belgileıdi).
- Paraqtyń eki ushynan ıaǵnı basynan sońynan 3sm belgilep alamyz. (Ekinshi basynda belgilep alady)
- Dál osy qaǵıdamen paraqtyń ekinshi basyn ólshep, eki basyn syzyqpen qosamyz. (Núktelerdi bir - birine syzyq arqyly qosady).
- Úlgidegideı, garmoshka etip búkteımiz. Arasyn jelimde. (Kelesi 2 oqýshy
Garmoshka etip búktep, arasyn jelimdeıdi).
Úzilis. 2 - shi 45 - mın.
Psıhologıalyq daıyndyq jasatý
Tájirıbelik jumys kezeńi
- Aq qatyrma qaǵaz alamyz (2) sırkúlmen sheńber syzyp alamyz (Kelesi 2 oqýshy sırkúlmen sheńber syzady).
- Paraqty jyrtyp almaı, uqyptylyqpen sheńberdi qıyp alamyz; (Kelesi 2 oqýshy qıyp alady).
- Daıyn bolǵan qatyrma qaǵazymyzdy bir - birine bekitý úshin, birinshi daıarlaǵan garmoshka ispettes qaǵazǵa qyzyl tústi qatyrma qaǵazdy japsyramyz. (Daıyn bolǵan qatyrma qaǵazymyzdy bir - birine bekitý úshin, birinshi daıarlaǵan garmoshky ispettes qaǵazǵa qyzyl tústi qatyrma qaǵazdy japsyrady).
Endi, sýrette berilgendeı, kún. Ushyp bara jatqan qustardy beınele.(1oqýshy kúndi, 2oqýshy qustardy, qalǵan eki top múshesi qıylǵan sheńberli qaǵazdy japsyrady. Daıyn bolǵan kúndi. Qustardy retimen japsyryp otyrady).
- Beınelep bolǵannan keıin sheńber bolyp qıylǵan qatyrma qaǵazdy japsyr.
Jattyǵý jasatý
Óz oıylaryńmen, týneldi ásemdeńder. (Top músheleri oılasa otyryp, óz oılarymen týnelderin ásemdeıdi).
Toptardyń jumysyn baqylaý, kómektesý.
Kórme uıymdastyrý
Balalar, jasap, bolsańdar kórme uıymdastyryńdar. (Jasaǵan týnelderin kórsetedi, 4 top birigip 1partaǵa kórme uıymdastyrady).
Sabaqty qorytý
Minekeı balalar, senderdiń búgingi jasaǵan jumystaryń « qaǵazdan jasalǵan týnel» dep atalady.
Baǵalaý: Oqýshylardyń jumystaryn baǵalap, madaqtaý; (Baǵalanady).
Úıge tapsyrma: Osylaı úıde basqada zattardyń aplıkasıasyn jasap kór.
Kúndelikterine jazyp alady.
Sabaqtyń taqyryby: «Qatyrma qaǵazdan jasalǵan týnel» kompozısıasy. (2saǵat).
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa qatyrma qaǵazdan «Ushyp bara jatqan qus» beınesindegi týneldi jasaýdy úıretý; týneldiń jasalý túrlerimen tanystyrý.
Damytýshylyq: «Týnel» kompazısıasyn oryndaı bilý bilik, daǵdylaryn qalyptastyrý. Oılaý qıalyn damytý.
Tárbıelilik: Estetıkalyq talǵamdaryn jetildire otyryp ádemilikke, uqyptylyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: saramandyq jumys.
Sabaqtyń ádisi: kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap.
Kórnekilikter: Túrli tústi qaǵazdar, qaıshy, jelim, oqýlyq, slaıd.
Sabaq barysy
Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalimniń áreketi
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
Synypty 4 - topqa bólý. Óz qalaýlary boıynsha
Oqýshynyń áreketi: Kerekti qural - jabdyqtaryn alý. 4 - topqa bólinedi.
Psıhologıalyq daıyndyq
Eńbekke baýlý pániniń uranyn aıtady.
Bes saýsaq jattyǵýy
Úı tapsyrmasyn tekserý (Jasap kelgen qol eńbekterin kórsetedi).
Qatyrma qaǵazdan ýkraın halqynyń ulttyq bas kıimin jasap kelý
Oqýshylardyń jasaǵan qol eńbekterin tekserip, baǵalaý.
Oqýshynyń áreketi
Toptyń erejesin saqtaý
- Muǵalimdi tyńdaý;
- Ruqsatsyz orynan turmaý;
- Top múshelerin, ıaǵnı bir - birin tyńdaý;
- Aqyldasý, óz pikirin ortaǵa salý;
- Aýyzbirshilikte, yntymaqtastyqta bolý;
- Bireýdiń oıyn bólmeý;
- Kerekti quraldardy durys paıdalaný, bólisý;
- Jaýapkershilikti seziný
Eńbek qaýipsizdigin saqtaý erejesin aıtqyzý
Qaýipsizdik erejesin aıtady.
- Qaǵaz ben qaıshy kózden 30 - 40 sm araqashyqta bolýy kerek;
- Qaıshyny bireýge usynǵan kezde júzin ózine qaratyp ustaıdy.
- Qaıshyny arnaıy qorapta saqtaıdy;
- Jumysty aıaqtaǵan soń qaıshynyń júzi jaýyp qoıady;
Jańa sabaq.
Oı qozǵaý.
Kirispe áńgime. Sýretpen jumys.
- Sýretten ne kórip tursyńdar? (úıdiń, sýdaǵy balyqtyń, tabıǵattyń sýreti beınelengen).
- Neden jasalǵan dep oılaısyńdar? (Qaǵazdan jasalǵan)
- Qalaı oılaısyńdar. Qalaı jasalynǵanyn? (Ramkanyń ishine salynyp jasalǵan).
Qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
1. Slaıdtan «Qatyrma qaǵazdan jasalynǵan týneldi» kórsetý.
2. Ár túrli tabıǵat, janýarlar, gúlder, ǵımarattar beınelengen týnel túrlerimen tanystyrý
Sergitý sáti
Týraımyz, týraımyz,
Týraımyz da, jylaımyz.
Mátinmen jumys.
Ár topqa mátin beriledi. (Týneldiń anyqtamasymen tanysady).
Týnel, tonnel – temir jol jerlerin, kólik jáne júrginshiler jolyn, sý júretin qubyrlardy, t. b. salýǵa arnalǵan komýnıkasıalyq qurylys; temir jáne avtomobıl joldaryn, jaıaý ótkel, qatynas joldaryn jáne t. b. salý úshin arnalǵan bıiktigi shyǵyp turǵan quralymdarǵa deıin 2 m jáne artyǵyraq boılaı jer astyndaǵy ǵımarat.
Mátindi taldap, túsinikterin suraý. (Óz túsinikterin aıtady).
Slaıd arqyly jańa sabaqty túsindirý. (Sabaqty zeıin qoıyp tyńdaý)
Tájirıbelik jumysqa ázirlik.
Balalar, biz búgingi sabaqta, anyq sondaı ǵımarattar bolmasada, sol ispettes týnel jasaımyz.
Sender kún batarda ushyp bara jatqan qusty jasaısyńdar.
Ol úshin: (Slaıdtan kórsetý)
1 topqa 4 qatyrma qaǵaz jetkilikti
- Aq tústi qatyrma qaǵazda alamyz (Toptan 2 oqýshy aq qatyrma qaǵazdy alady aldaryna)
- Syzǵysh pen qaryndashty qolǵa alamyz.
- Qatyrma qaǵazdyń uzyndyǵyn ólshep, qaq ortasynan belgileımiz.
- Sosyn belgilengen núkteden ońǵa jáne solǵa qaraı 3sm belgilep alamyz (Syzǵashpen ólshep, núktelermen belgileıdi).
- Paraqtyń eki ushynan ıaǵnı basynan sońynan 3sm belgilep alamyz. (Ekinshi basynda belgilep alady)
- Dál osy qaǵıdamen paraqtyń ekinshi basyn ólshep, eki basyn syzyqpen qosamyz. (Núktelerdi bir - birine syzyq arqyly qosady).
- Úlgidegideı, garmoshka etip búkteımiz. Arasyn jelimde. (Kelesi 2 oqýshy
Garmoshka etip búktep, arasyn jelimdeıdi).
Úzilis. 2 - shi 45 - mın.
Psıhologıalyq daıyndyq jasatý
Tájirıbelik jumys kezeńi
- Aq qatyrma qaǵaz alamyz (2) sırkúlmen sheńber syzyp alamyz (Kelesi 2 oqýshy sırkúlmen sheńber syzady).
- Paraqty jyrtyp almaı, uqyptylyqpen sheńberdi qıyp alamyz; (Kelesi 2 oqýshy qıyp alady).
- Daıyn bolǵan qatyrma qaǵazymyzdy bir - birine bekitý úshin, birinshi daıarlaǵan garmoshka ispettes qaǵazǵa qyzyl tústi qatyrma qaǵazdy japsyramyz. (Daıyn bolǵan qatyrma qaǵazymyzdy bir - birine bekitý úshin, birinshi daıarlaǵan garmoshky ispettes qaǵazǵa qyzyl tústi qatyrma qaǵazdy japsyrady).
Endi, sýrette berilgendeı, kún. Ushyp bara jatqan qustardy beınele.(1oqýshy kúndi, 2oqýshy qustardy, qalǵan eki top múshesi qıylǵan sheńberli qaǵazdy japsyrady. Daıyn bolǵan kúndi. Qustardy retimen japsyryp otyrady).
- Beınelep bolǵannan keıin sheńber bolyp qıylǵan qatyrma qaǵazdy japsyr.
Jattyǵý jasatý
Óz oıylaryńmen, týneldi ásemdeńder. (Top músheleri oılasa otyryp, óz oılarymen týnelderin ásemdeıdi).
Toptardyń jumysyn baqylaý, kómektesý.
Kórme uıymdastyrý
Balalar, jasap, bolsańdar kórme uıymdastyryńdar. (Jasaǵan týnelderin kórsetedi, 4 top birigip 1partaǵa kórme uıymdastyrady).
Sabaqty qorytý
Minekeı balalar, senderdiń búgingi jasaǵan jumystaryń « qaǵazdan jasalǵan týnel» dep atalady.
Baǵalaý: Oqýshylardyń jumystaryn baǵalap, madaqtaý; (Baǵalanady).
Úıge tapsyrma: Osylaı úıde basqada zattardyń aplıkasıasyn jasap kór.
Kúndelikterine jazyp alady.
You Might Also Like
