InfoHub Logo

Shal tańerteńgi shaı ishilgende jaq ashpady. Tomsyraıyp otyrǵan qalpy eki kese shaıdan soń bet sıpady da, ústel basynan sheginshektep ketti. Sońǵy aptada tapqan ádeti osy. Qaıtsem qybyn tabam dep ustara júzinde otyrǵan toqaly Qadısha shalynyń álgi qylyǵynan keıin búgejektedi de qaldy. Sút qatqan hosh ıisti qoıý shaıdan mańdaıy endi jipseıin degen. Shaly ústelden sheginshektep ketken soń sharasyzdan dastarhannyń bir shetin jıystyrýǵa kiristi. Jaratpaǵany bet-pishininen bilingenimen, tis jarmady. Sóılesem syzdaǵan jaranyń aýzy ashylyp kete me dep seskendi. Osy úıdiń bosaǵasynan attaǵaly bir aıdyń júzi bolǵan. Arqasyn qabyrǵaǵa tirep, múlgip otyrǵan shalynyń minezinen de syralǵy emes. Báıbishesin jer qoınyna berip, kenje ul men kishi kelinniń qolyna qarap qalǵan Janpeıiske toqal bolýy da aıaq astynan.

***

Qadıshanyń kúıeýi qaıtys bolǵaly qabirine bes-alty ret qar túsip úlgergen. Eki ul, bir qyzy qalada. Kelin túsirip, qyz uzatý qyzyǵyn qudaı buǵan hosh kórmeı tur. Balalary úı bolatyn jasqa jetkenimen, elteń-selteń júristen tyıylar emes. Ne ornyqty jumys, ne basybaıly baspana joq. Úlken ulyna kóktemde «soqa basyń selteńdep qashanǵy júrmeksiń» dep emeýirin bildirip edi, «Nemene , kelin túsiretin dáýletiń tirelip tur ma?» dep, ejireıgen soń, tilin tisteı qoıǵan. Kúıeýi kóz jumǵanda urpaǵynyń qyzyǵyna dep jıǵan azyn-aýlaq mal da, bir sydyrǵy dúnıe-múlik te kalyp edi. Az ǵana maldy aýzyn arandaı ashqan aýyr turmys jutsa, kıim kıile-kıile tozǵan. Elýden endi asqan jasamys áıel eriniń qara shańyraǵynda osylaısha shyqpa janym, shyqpamen kúneltip otyrǵan. Mine, osyndaı ári-sári kúıde júrgen Qadısha eki keshtiń arasynda ot ala kelgen áıeldeı bastyrmalata sóılegen qurbysy Zıbashtyń sóziniń mánisin ańyryńqyrap baryp áreń uqqanda, yrshyp túsken.

— Bátir-aý, baısyrap otyr deımisiń. Ózi qosqanyn qudaı ózi aldy. Shymyldyǵy jelpildep otyrǵan jas kelinshek emespin. Anaý soıdaýyldaı uldarymnyń, boı jetken qyzymnyń betine qalaı qaraımyn?

Qadısha Zıbashtyń sózinen at-tonyn ala qashqan. Alaıda, Zıbash ta qadalǵan jerinen qan alady eken. Buryn sırek kirip shyǵatyn bul úıdiń esigin bermeı qoıdy. Syrttaı atastyryp júrgen shaldy aıtqanda aýzy-aýzyna juqpaı, jesir áıeldiń osal tustaryn dóp basyp, ishi-baýyryna jylan qurttaı kirip aldy.

— Qadısha-aý, erińniń artyn bes-alty jyl kúttiń. Arýaǵy rıza. Bala deıtin, balalaryńnyń sıqy anaý. Qolyńdy jyly sýǵa malyp qoımas. Endeshe, betińniń ári taımaı turǵanda álgi shaldyń túp eteginen usta. Onyń da qartaıyp turǵany shamaly. Alpystyń arǵy-bergi jaǵynda. Baqýatty ári dáýletti kórinedi. Balalarynyń bári ornyn tapqan. Seniń ul-qyzyńnyń aıaǵynan turyp ketýine kómektespese, salmaǵyn túsirmeıdi, — dep muny maıshelekteı aınaldyryp, qulaǵynyń etin jeýmen boldy.

Jesir, qaýqarsyz áıel qorǵansyz keledi. Janashyrlyqpen aıtylǵan jyly sóz qorǵansyz áıeldiń býyn-býynyna túsip, qulburaýdaı shıryqqan júıkesi bosap, kóz jasyna yryq beredi. Qadısha da sóıtti.

— Bul da bir Allanyń jazýy bolar. Balalarymmen sóıleseıin, — dep kóngen syńaı bildirdi. Zıbash arqasynan aýyr júk túsken adamdaı:

— Tym sozba. Aldaǵy aptada naqsúıeriń kelip te qalar, — dep qýaqylana kúlip, rıza pishinmen úıden shyǵyp ketti. Zıbashtyń sońǵy sózin estigende beti tyz etip, alaýlap shyǵa kelgen Qadısha «balalarymmen áńgimem jarassa táýir ǵoı» degen kúdikpen ornynan turyp, sharýasyna kiristi.

Janpeıis qalyń qabaqty, kózi nurly, dóńgelek júzdi adam eken. Sózge sarań, ıi jumsaq tárizdi. Sheshilip sóılese almaı, kibirtikteı bergen soń, bar sharýany taǵy da súıreńdep otyryp Zıbash tyndyrdy. Keıin bildi ǵoı, qımasy nege qyshyp júr dese, Zıbash Janpeıistiń atalas týysy eken. Osylaısha, oılamaǵan jerden Qadısha apaq-sapaqta bóten shańyraqtyń bosaǵasyn attady. Týmysynan ashyq jan emes edi. Túsken úıine sińisip kete almaı, kiriptar kúıden aryla almaı júr. Shal jalǵyz bolsa, jeńilirek bolar ma edi, bálkim? Qolyndaǵy kenje uly Qaıraqbaı men kelini Ásemgúl Qadıshany kelgen sátten jaqtyrmaı qarsy aldy. Sodan beri ıt pen mysyqtaı ańdysyp kún ótkizýde. Bir úı ekige jarylǵandaı. Jastar kóbinese as-sýyn bólek ishedi. Qadısha osy úıdiń qonaǵy sıaqty. Qazan-oshaqtyń bıligi — Ásemgúlde, mal-múlikke qoja — Qaıraqbaı. Kóldeneń kók atty túgili, bir kindikten taraǵan baýyrlaryna sebepsiz dám tatyrmaıtyn qarýalyq bitken boılaryna.

Qadısha osy úıge túskende qaladan Janpeıistiń úlken uly bir top joldasymen saý etip jetip kelgen. Ásemgúl qaınaǵasyna bir sháınek sýyn syzdanyp júrip áreń berdi. Qonaqtar shaı iship bolysymen, aýylǵa kelgendegi sharýalaryn tyndyrýǵa shyǵyp ketti. Ásemgúl ádettegi pysyqtyǵymen úıdi jylan jalaǵandaı jıystyryp shyqty da, teledıdardan súıikti serıalyn kórýge otyrdy. Kelinge batyly jetpegen Qadısha shaly Janpeıiske:

— Balań syıly azamattarmen kelip otyr ǵoı. Qoı soıýǵa qamdanaıyq, úlgere almaı qalarmyz, — degen. Shaly ornynan bylq etpedi. Áńgimege qulaq túrip otyrǵan Qaıraqbaı toqal sheshesin oqty kózben atyp, syrtqa shyǵyp ketti.

— Ásemgúl shyraǵym, endeshe tońazytqyshtaǵy óli etpen qazan kótereıik...

Kelinniń túsi buzylyp bara jatqanyn kórgen Qadısha aýzyna kelgen kelesi sózin ishine juta qoıdy. Áıtse de jaza basqan eken.

— Quıysqanǵa qystyrylmaı jaıyńa otyr, daıyn asqa tik qasyq bolmaı. Kóringenge shasha beretin dalada jatqan mal joq. Montıyp, múláıimsime. Zymıan oıyńdy bilemin. Jarymaǵan ash-aryqtaryńdy kúni erteń osy úıden asyramaqshysyn ǵoı. Aıaqtaryn attap bassynshy, qara shańyraqty ortasyna túsireıin.

Eki beti dolyryp, qoıanshyǵy ustap shaptyǵa jónelgen Ásemgúldiń ýdaı ashshy tili qaq mańdaıynan doıyr qamshymen tartyp jibergennen kem tımedi. Qaperinde aýzyn asha almaı, tek bóstek ústinde jantaıyp jatqan shalyna jaýtańdap qaraı berdi. Janpeıis kelinniń sózin estimegendeı, jer shuqydy. Aqyry qonaqtar keshkilik qur shaımen attandy. Sol kúni araǵa túsken syzat kúnnen-kúnge ýshyǵyp barady. Judyryqtaı balalarǵa Qarabaıdyń dúnıe qońyzdyǵy qaıdan kelgen dep Qadısha qaıran. Alǵashqy urystan soń-aq ketip qalǵysy kelgen. Munyń eki oıly bolyp júrgenin sezgen Janpeıis ońashada:

— Asyqpaı aıtpaqshy edim. Ul — jasyq, kelin — dáýperi. Marqum báıbisheme qaıǵy bolyp jamylǵan osylardyń ıt tirligi. Degenmen, aqylǵa salyp, oılan. Keshe ǵana ketip, endi keri jetip barsań, aýyl-aımaǵyńnyń, aǵaıyn-týǵanyńnyń betine qalaı qaraısyń. Múmkin bir Alla jónin berip, sıysyp ketermiz, — dep Qadıshaǵa basý sóz aıtqan. Shalynyń osy sózi toqtaý bolyp ári Janpeıistiń súıek shatys aǵaıyndary, qaladaǵy balalary esik kórsetýge shaqyryp, boıjazyp, sergińkirep qalǵan. Dese de, kúzdiń jylańqy jańbyrly aspanyndaı otbasyndaǵy tońteris tirliktiń qabaǵy ashylmaı-aq qoıdy. Shaly da ishin jegideı jegen ýaıymdy syrtynan sezdirmeı, ara-arasynda kúrsinip, jaýar bulttaı túnerip júr. Soǵan qarap Qadısha shańyraqta satyr-sutyr etip naızaǵaı jarqyldaıtyn kúnniń taıap qalǵanyn zapy bolǵan áıel júregimen sezindi.

***

Janpeıis kún kókjıekten qyltıa shabdar atyna qondy. Astynan sý shyqqandaı erteletip qaıda barmaqshy dep ańyrǵan Qadısha aýladan shyǵyp qarap edi, shaly shabdardy sıpaı qamshylap saıǵa quldılap barady eken. «E,e, báıbishesiniń basyna quran oqyp qaıtpaqshy, sirá» dep oılaǵan toqal keri buryldy.

Janpeıis beıitten qaıtýǵa asyqpady. Qalyń shópti japyra maldas quryp otyrǵan qalpy báıbishesiniń qulpytasyna uzaq tesile qarap, qym-qýat oıǵa berilgen. Erni kúbirlep otyr. Bıǵaı-aý, qajydym ǵoı. Kindigimnen jaralǵan balanyń ýaıymy qabyrǵamdy qaıystyrdy. Menen sen táýirsiń. Qara jerdiń qoınynan tynyshtyq taptyń. «İshine shyntaq aınalmaıtyn ejireı degen ulyń bolady, aqyl aıtsań aýyryp qalatyn» dep burynǵylar beker zarlamapty. Ústinen qus ushyrmaı ósirgen kenjemiz shirigen jumyrtqa boldy. Ashkóz kelinniń aıtqanyna arbalyp, aıdaǵan jaǵyna murnyn tesken taılaqtaı erip júre beredi. Otaý bólmege tyǵylyp alatyn ekeýiniń kúbir-sybyry kóbeıdi. Qaıyn jurtyna shapqylaýy da jıiledi álgi bozókpeniń. Osylar birdeńeni búldire me dep túnde kirpik ilýden qaldym. Qara ormanǵa ot kire me dep qorqamyn».

Janpeıistiń esine Bıǵaıdyń kózi tirisinde bolǵan sumdyq oqıǵa tústi. Sol oqıǵa shal men kempirdiń júregine tikendeı qadalǵan. Adýyndy kelinniń ilik izdep, urys shyǵaryp, kózi botalaǵan jalǵyz ulyn apyl-ǵupyl kıindirip, tórkinine taıyp beretinine kóndikken. Sodan tym-tyrys jatyp alatyn. Saqaldy basymen qudalarynyń aıaǵyna jyǵylyp, kelindi ózi baryp alyp qaıtyp júrdi. Birde Qaıraqbaı úıine qaladan kesh oraldy. Ádette aýzyna sırek alatyn ashshy sýdy siltep jiberse kerek, kózderi jyltyńdap, tili kúrmelip, tabaldyryqtan súrine kirdi. Báteńke qonyshynan batpaq, shalbardyń balaǵy saltaq-saltaq. Kelinsheginiń jylandaı jıyrylǵanyna nazar aýdarmastan, táltirektep tórge ozyp, dıvanǵa qonjıa ketti.

— Mıǵula neme. Qaı jetiskenińnen toıyp alǵansyń. Bazarǵa shyǵarǵan ógizsheniń aqshasy qaıda?

Ásemgúl ádettegideı burqyraı jóneldi. Ánsheıinde aýzy býylǵan ógizdeı úndemeıtin Qaıraqbaı bul joly jaly kúdireıip, qolyna ilikken alasa taqty kelinshegine jiberip qaldy. Ushyp kele jatqan taqtan zorǵa jaltaryp úlgergen Ásemgúl:

— Shirik neme, qutyraıyn degen ekensiń. Má, sybaǵańdy al endeshe, — dep, álgi taqty doly kúshpen keri laqtyrǵanda, ol Qaıraqbaıdyń janynda abdyrap otyrǵan shaldyń shekesine saq etti. Taqtyń qyry tıip sydyrylǵan terisi astynan syzdyqtap qan aqty. Ańdaýsyzda atasyn jaralaǵan kelin syrtqa umtyldy. Oqys oqıǵa esin jıǵyzyp, súmireıgen ul kelinge ilese ketti. Jaı oty túskendeı opyr-topyry shyqqan ordada zarlap sheshe, betin qan jýǵan áke qaldy.

— Sorlatty ǵoı, besik kórmegen betpaq. El-jurtqa qalaı kórinesiń endi? — dep, zar ıledi Bıǵaı shalynyń betin jýǵan qandy oramalmen súrtip júrip. Álsiz júregi syr berip báıbishesi erteńinde aýrýhanadan bir-aq shyqty. Halyn suraı kelgen shalynyń shodyraıǵan shekesinen eppen sıpaı otyra Bıǵaı:

— İshten shyqqan shubar jylan ǵoı. Omyraýymdy qaqtaǵan sútkenjem edi. Men keshtim, sen de kesh. «Mal qulaǵy — sańyraý». Dabyra qylma, — dep egildi. Shyń despeı otasqan Bıǵaıy dám-tuzy taýsylyp, jaryq dúnıemen qoshtasty. Munyń endigi otyrysy mynaý. Janpeıis ornynan umtyla turyp, shaqsha basy sharadaı bolyp, zırattyń temir qazyǵyna baılaǵan atyna bettedi.

Arada apta óter-ótpeste jaı oty jarq etti. Keshki asqa bul joly tórt kózi túgel otyrǵan. As qaıyrardyń aldynda uly ákesine qarap tamaǵyn qyrnady. Shal onyń áldeneni aıtýǵa oqtalǵanyn sezip, júzin burdy.

— Áke, — dedi kenjesi kúmiljı sóılep. — Bir shańyraqtyń astyna syıysar emespiz. Sizder bólek shyqsańyzdar qaıtedi?

Ynjyq ulynan bárin kútse de, Janpeıis dál muny kútpegen. Jańylys estigen shyǵarmyn dep Qaıraqbaıǵa ańyra qarady. Ákesiniń sharasyz keıpinen júregi shym etti me, uly júzin tómen salyp, saýsaqtaryn syrtyldatty. Esesine kelini:

— Ata, solaı uıǵardyq. Mashına men múlik bizge qalady. Áıtpese men ketemin, — dedi beti búlk etpesten.

Tasbaýyr bala men bezbúırek kelinniń myna sózinen soń Janpeıis esin áreń jıdy.

— Shyraqtarym, osy qara ormanda tirelip turǵan dúnıege basybaıly sender ıesińder. Aǵalaryń enshisin alǵan. Ekeýiń men qarǵadaı nemereme jıylǵan dáýlet molynan jetedi. Qartaıǵan shaǵymda qara shańyraǵymnan qýatyndaı ne jazdym? Bir shıdiń basyn syndyrsam da, paıdam bolmasa, zıanym tımes. Kelin qaraǵym, tósek jańartsam, jelikkennen emes. Jas bala ǵoı, erteń aýyryp-syrqasam, saǵan obal bolar dep, qamyńdy oılaǵan edim. Ashý-dushpan, aptyqpaı aqylǵa salaıyq.

— Joq, tezdetip kúz túspeı úı qarańdar.

Kelin sazaryp ústel basynan turyp ketti. Ul aýzyna qum quıylǵandaı tym-tyrys. Toqal japań-japań etip birese ógeı ulǵa, birese shalyna qaraıdy.

— Áı, teksiz neme, — dedi shal oqys shamyrqanyp. — Obalyń ózińe. Tiri turǵanda qara shańyraq ıesi men. Úı de, dúnıe-múlik te meniń atyma hattalǵan. Seniń de sińirgen eńbegin bar, haqyńdy jemeımin. Enshińdi al da, bólek shyq. Al ana qatynyń erin baýyryna alyp týlamaq túgili, adyram ketsin. Sen de qarańdy batyr.

Janpeıis eki kúnnen keıin qaladaǵy úlken ulymen habarlasty. Kenje ul aýyldan bos úı taýyp, júkterin býyp-túıýge kirisken. Kelin tútigip júr. Daǵaradaı alty bólmeli úıdiń astan-kestenin shyǵaryp, kúıeýin júndeı tútip jatqanda qaladaǵy ul da jetip úlgerdi. Qalanyń qarataıaǵy emes pe, notarıaldyq keńseniń qázmetkerin janyna ilestire kelipti. Úlken úıdegi mal-múlik úleske túsip, taban astynda zańdastyryldy. Munyń birine aralaspaǵan, tórinen kóri jýyq qalǵan shaǵynda eldiń aldynda masqara bolǵan Janpeıis búk túsip jatyp aldy. Júk tıegen kólikpen birge qozǵalǵan jeńil mashınanyń aldyńǵy oryndyǵyna jaıǵasqan kelini Ásemgúldiń:

— Qımaǵan qara ormanyńnyń kúli kókke ushsyn, — degen qarǵysyn shal estigen joq.

***

Buryn-sońdy bolmaǵan osy sumdyq oqıǵadan soń sypsyń sóz qaýǵa tıgen órtteı qaýlap baryp basylǵan. Qoıyn qurttap, aıranyn urttap mımyrt otyrǵan aýyl qalypty tirligine kóshken. Tek Janpeıistiń ǵana jan azaby ózinde. Aınalma bolǵan adamdaı aınalsoqtap úıinen qadam attap shyqpaıdy. Qazanyń joly aýyr bolǵan soń, ómirden ótken zamandasyna topyraq salýǵa barǵan, kenje ulymen ushyrasyp qaldy. Uly bóten adamdaı teris aınalyp ketti. Janpeıis te erqashty minez tanytyp, boıyn qarttardan aýlaq salyp, asqa qaramaı úıine qaraı búlkektedi. Úıine jete bergende aýla syrtynda turǵan bóten mashınany kórip, «Bul kim boldy eken?» dep ańtarylǵan. Oıda joqta jetip kelgen toqalynyń balalary eken. Olardyń bul kelisin shal jaqtyrmady. Áıtse de, Qadıshanyń kóńiline keler dep jyly esendesken boldy. Bir qoıyn soıyp, kórshilerin shaqyryp, kútip jiberdi. Qonaqtar taraǵan soń da kópti kórgen kári júregi atqaqtap, elegizip uıyqtaı almady. Úrker aýa syrtqa shyǵyp edi, aýyl qalyń uıqy qushaǵynda múlgip tur.

Janpeıistiń kózi ilinip ketken eken, esikti tarsyldatqan dybysty estip shoshyp oıandy. Bólmeniń ishinde jalqyńdy sáýle oınaıdy. «Ia, Alla, ıa, Alla» dep tilin kálımaǵa áreń keltirgen shal terezege úńilip edi, qora-qopsysy lapyldap janyp jatyr. Shapanyn jelbegeı jamyla sala súrinip-qabynyp tysqa umtyldy. Órtti aldymen baıqaǵan kórshisiniń attandaǵan daýsyna birqydyrý kisi jınalyp qalypty. Biraq órt sóndirýshilerge boı bermedi. Ala jazdaı kúnge kúıip qýraǵan qora-qopsy qamystaı bytyrlap janyp, mańaıyna jan jýytpady. Jınalǵan jurt jan dalbasa qımyldap, áıteýir ottyń betin úıge jetkizbeı qaıtardy. Qara qojalaq bolǵan adamdar úıdi-úıine taraǵanda alakeýimdep tań da atqan. Úıge jalǵasa salynǵan garaj jartylaı jansa, qoranyń kúli ǵana jatyr. Tóńirekten qońyrsyǵan ıis shyǵady. Janpeıis pen Qadısha ys tıip qabyrǵasy qaraqoshqyldanǵan qara ormannyń qasynda erbıip tur. Shyǵystan shuǵylasyn endi shashqan kúnge masaıraǵan shúıkimdeı torǵaı shaldyń tóbesinen aınala ushyp shyr-shyr etedi.

— Qaıyrymsyz bala, qaıyrsyz qara orman, — dep, júregi qan jylap turǵan Janpeıiske shúıkimdeı torǵaı qatygez balasynyń qylyǵyna arasha surap shyryldaǵan báıbishesi Bıǵaıdyń tıtimdeı jany sekildenip ketti.

...Erteńinde dúrlikken aýylda «órt salǵan Qaıraqbaı eken», degen alypqashpa sóz jeldeı esti.

---