InfoHub Logo

Qazaq tili, 2 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Mátinniń túrleri
Maqsaty: Oqýshylardy mátinniń túrlerimen tanystyrý.
Mátin túrleriniń ishki qurylymdyq erekshelikterin uǵyndyrý. Tirek syzba arqyly mátin quraýǵa úıretý. Baılanystyryp sóıleý daǵdysyn jáne sózderdi qoldaný ereksheligi arqyly sóıleý mádenıetin damytý.
Tabıǵatty zerdeleı bilýge, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
ádisteri: suraq - jaýap, túsindirý, kórnekilik, taldaý, shyǵarmashylyq – izdenýshilik ádisteri.
kórnekiligi: sýretter, ınteraktıvti taqta, tirek - syzba, oqýlyq.

Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Amandasý, oqýshylardy úsh topqa bólý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. 197 - jattyǵý. Mátinge jospar qurý kerek.
Aldymen ár toptan bir - bir oqýshy mátindi kezektesip, tizbektele oqıdy. Sosyn ár top ózderiniń qurǵan josparlaryn oqıdy.
İİİ. Ótken sabaqty bekitý. Suraq – jaýap:
- Mátin degenimiz ne?
- Mátinniń qandaı bólikteri bolady?
- Mátindegi sóılemderdiń oryndaryn aýystyryp aıtýǵa bola ma?
İV. Jańa sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.

V. Jańa sabaq
1) Birinshi mátin boıynsha jumys
- Men sóz jasyrdym. Bul sóz eki sózden quralyp tur.
Bir tańbaly san + adam dene múshesi = sýda tirshilik etetin jándik.
Jaýaby: segizaıaq (ınteraktıvti taqtadan segizaıaqtyń sýreti jáne mátin kórsetiledi.) Endeshe birinshi mátin «Segizaıaq» dep atalady.
- Bul mátin ne týraly? – Taqyryby qalaı atalady?
Mátindegi sóılemderge qandaı suraqtar qoıýǵa bolady.
(Oqýshylar jaýaby: - Segizaıaq ne isteıdi? - baıaý qozǵalady.– Jaýyn kórgende qaıtedi?- qutylyp ketedi. Aıaqtaryn tómen salbyratsa ne isteıdi?
Uıqyǵa batady, uıyqtaı beredi
- Iaǵnı osy atalǵan sózder bul mátindegi tirek sózder. Osy tirek sózder mátindegi sóılemder arasynda baılanys jasap tur. Bul mátinniń - áńgimeleý túrine jatady. Sebebi, bir oqıǵadan soń ekinshi oqıǵa aıtylady. (Sóılemderdiń oryndaryn aýystyrýǵa bolmaıdy. Eger qurylymy buzylsa mátinde ne týraly aıtylǵanyn uǵý qıyn bolady.)
Áńgimeleý mátininiń ereksheligi: 1) Mátin «ne isteıdi, ne istedi» degen suraqtarǵa jaýap beredi. 2) Tirek sózderi - etistikterden bolady. 3) Sóılemder tizbektele baılanysady. Mátin sońyna qaraı negizgi oı aıtylady. (1 - tirek - syzbada kórsetý)

Áńgimeleý mátinin túsingenderin baıqaý.
Aqbóken
Aqbókender en dalany mekendeıdi. Olar top - tobymen jaıylady. Kári aqbókender qaraýyl qaraıdy. Qaýip tóngende pysqyryp daýys beredi.
- Bul mátinniń qaı túri?

2) Toppen jumys.
– Osy mátindegi tirek sózderdi tabyńdar.( mekendeıdi, jaıylady, qaraýyl qaraıdy, daýys beredi)
3) Ekinshi mátinmen jumys. Oqýlyqpen jumys «Lashyn»(70 bet)
- Mátinge suraqty qalaı qoıýǵa bolady? – Mátinde lashyndy qandaı dep sıpattaıdy? - Lashyn qandaı qus? - Onyń arqasy, alqymy qandaı?
- Kózi qandaı?- Qanaty qandaı?
Bul - sıpattaý mátini.
Sıpattaý mátininiń ereksheligin ózderiń taýyp aıta alasyńdar ma? (Ár toptyń jaýabyn tyńdaý).
Sıpattaý mátininiń ereksheligi: 1) Sóılemder zattyń túr - túsin, qasıetin sýretteıdi. 2) Sıpattaý mátini « Qandaı?» degen suraqqa jaýap beredi. 3) Tirek sózder – syn esimderden bolady.( 2 - tirek - syzbada kórsetý)

4) Úshinshi mátinmen jumys.
(Interaktıvti taqtadan qaıyńnyń sýreti men mátin kórsetiledi.)
Qaıyń.
Qaıyń - paıdaly aǵash. Óıtkeni, qaıyńnan túrli jıhazdar jasalady. Onyń maıymen bylǵary óńdeledi. Ol ýly gazdardy ótkizbeıdi.
Bul - mátinniń qaı túri bolady dep oılaısyńdar? NE sebepti? – Nemen dáleldeısińder? Bul - paıymdaý mátini. Sebebi, birinshi sóılemde negizgi oı aıtylady. Al qalǵan sóılemderde sol oı dáleldenedi. (3 - tirek - syzbada kórsetý)

Paıymdaý mátininiń ereksheligi:
1) Paıymdaý mátini « Nelikten?» degen suraqqa jaýap beredi. 2) Birinshi sóılemde negizgi oı aıtylady. Al qalǵan sóılemderde sol oı dáleldenedi.
3) Tirek sózderi - "óıtkeni", "sebebi", "birinshiden ", "ekinshiden,"--- degen sózder
VI. Túsingenderin tekserý
1) Tirek syzbany paıdalanyp mátin quraý. Ár topqa tapsyrma berý.
Úsh topta "Túıe" taqyrybyna mátin quraıdy.
1 - topqa:
Mátin "Túıe - tórt túlik malǵa jatady"- dep bastalady. Tirek sózderi ne istedi? ne qyldy? qaıtti? suraqtaryna jaýap beredi. Áńgimeleý mátini bolý kerek.
2 - topqa:
Mátin "Túıe - sıraqtary uzyn, órkeshti janýar"- dep bastalady. Tirek sózderi qandaı? degen suraqqa jaýap beredi. Sıpattaý mátini bolý kerek.

3 - topqa:
Mátin "Túıe adamǵa paıdaly, sebebi, "- dep bastalady. Tirek sózderi nege? nelikten? degen suraqtarǵa jaýap beredi. Paıymdaý mátini bolý kerek.

VII. Sabaqtyń qorytý kezeńi.
- Búgin sabaqta ne úırendińder?
- Biletin erejelerińdi, uǵymdardy kestege jazý.
Mátin týraly ne biletin edik?
Búgin taǵy neni úırendik?

1. Mátin maǵyna jaǵynan ózara baılanysqan, eki nemese odan da kóp sóılemnen quralady.
2. Mátinniń taqyryby bolady.
3. Mátinniń basy, ortasy, sońy bolady.
4. Mátinde tirek sózder bolady.
Mátinniń negizgi oıy bolady.
• Mátinniń túrlerin bildik:
1. áńgimeleý
2. sıpattaý
3. paıymdaý
•osy túrleriniń ereksheligin bildik.

Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
VIII. Úıge tapsyrma berý. 201 - jattyǵý. Kúnbaǵys jaıly sıpattaý mátinin quraý.

Almaty oblysy, Aqsý aýdany,
Arasan aýyly Barlybek Syrttanov atyndaǵy
orta mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
Moldabekova Saltanat Núrekeqyzy

Qosymshasyn júkteý