InfoHub Logo

Almaty oblysy, Panfılov aýdany
"Kishishyǵan orta mektebi mektepke deıingi shaǵyn ortalyǵymen " KMM-siniń
10 «A» synyp oqýshysy: Jýnısqanova Jansaıa Talǵatqyzy
Jetekshisi: Tarıh pániniń muǵalimi Anadýllaeva Lýıza Mýratovna

 

Panfılov aýdany «Kishishyǵan orta mektebi mektepke deıingi shaǵyn ortalyǵymen» komýnaldyq  memlekettik  mekemesiniń 10 «A» synyp oqýshysy Jýnısqanova Jansaıa Talǵatqyzynyń «Qazaq tili -ultymyzdyń jany» taqyrybyndaǵy ǵylymı jumysyna

Syn pikir

Atalǵan ǵylymı jumysta qazaq tiliniń - ata-babamyzdan mıras bolyp kele jatqan baǵa jetpes murasy, eldiń mádenıeti, ádebıeti ósip–ónip, otbasyndaǵy úı tirshiliginen bastap, qoǵam, halyq, el- jurttyń, jalpy mádenıetiniń arnaýly quraly – ǵylymnyń ataýy sanasy ekendigi, qazirgi kezdegi qazaq tiliniń mártebesi týraly aıtylǵan. Qazaq tiliniń-álem tilderiniń ishinde alatyn orny, yntymaqtastyqtyń negizgi kózi, elimizdegi birlik pen tatýlyqtyń  tiregi ekendigin kórsete bilgen. Qazaq tiliniń - eńsesi bıik, qanatyn keńge jaıǵan, qulashyn kókke sermegen, móldir bulaqtaı taza, tarıhy tereńde jatqan, bolashaǵy jarqyn da baıandy til ekenindigi týraly naqty málimetter bere  bilgen. XX ǵasyrdyń basynda  ǵulama-ǵalym  Ahmet Baıtursynuly «Ulttyń joǵalýyna sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – til, sózi joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalady»  dep aıtqandaı tildiń alatyn ornynyń óte joǵary orynda týratyndyǵy jaıly maǵlýmat bergen.

«Kishishyǵan orta mektebi mektepke deıingi shaǵyn ortalyǵymen» KMM-siniń tarıh pániniń muǵalimi L.M. Anadýllaeva

 

Qazaq tili - ultymyzdyń jany

 

«Ana tili – halyqtyń ótken urpaǵyn, qazirgi jáne keleshek urpaǵyn tarıhı bir tutastyq, myzǵymas birlik, ajyramas týystyq, jaǵdaıda máńgilik biriktiretin senimdi qural. Ana tilimiz arqyly ǵana biz halqymyzdy, Otanymyzdy tanyp bilemiz, halyq rýhynyń sarqylmas bastaýyda sonda jatyr. El-jurtymyzdy, týǵan jerimizdi onyń ózen-kólderin,onyń borany men najaǵaıyn ana tilimiz arqyly ǵana qabyldap, solarǵa degen perzenttik mahabbatymyzdy ana tilimiz arqyly jetkizemiz»- dep pedagog K.D.Ýshınskıı aıtqandaı tilimiz elimizdiń tiregi men júregi. Qazaq halqy ult bolyp qalyptasqaly beri, qazaq tili ómir súrip keledi. Tildiń ıesi – keshegi qazaq, búgingi qazaq jáne bolashaqtaǵy qazaq. Tildiń ǵumyry ýaqyt tárizdi máńgilik. Til -  halyqtyń máńgilik halyq bolyp qalýynyń aıǵaǵy. Til – ótkenniń urpaqqa qaldyrǵan amanaty, búgingi kúnniń abyroıy, erteńgi kúnniń kepili. Ata Zańda  «Memlekettik til – qazaq tili» dep anyq ta aıqyn jazylǵan.

XX ǵasyrdyń basynda  ǵulama-ǵalym  Ahmet Baıtursynuly «Ulttyń joǵalýyna sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – til, sózi joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalady»  dep edi. Týǵan tilimiz – halqymyzdyń keshegi júrip ótken jolyn, búgingi jalǵasqan ǵumyrynyń erteńge aparar múddesin beıneleıtin eń basty qazynamyz, áıtse de bizder ony qurmettep, qoldap, aıalaý kerektigi jóninde kóp oı tolǵaǵan emespiz.

Elimiz táýelsizdik jolynyń jıyrma besinshi jylyna qadam basqan tarıhı shaqta, basqa eldermen ıyǵyn teń tireser kezeńde meni tilimizdiń qazirgi jaıy tolǵandyrady. Ásirese, jastar, ókinishke oraı, ana tiline mensinbeı qaraýǵa áýes. Búgin bizdiń ortada nege ana tilin bilmeıtinder kóbeıdi ? Kóshede júrgen eki qazaqtyń biri orys tilinde sóıleıdi, dúkende de, qoǵamdyq oryndarda júrsek te kóretinimiz - sol. Jasy da, kárisi de tilin burap orys tilinde sóılep jatqany. Óz ana tilinde oıyn jetkizýge ne sebepten úırenýge tyryspaıtyny men úshin túsiniksiz. Osylaı tize berseń qazaq tiliniń búgingi jaıy, aqyn tilimen aıtqanda, « myń ólip, myń tirilgen»  qazaq ultynyń dál ózi sıaqty.

Belgili ǵulama Mahmud Qashqarı «Tárbıe basy – til» dep kórsetedi. Jalpy, qaı tárbıeniń de bastaýy otbasynan bastalatyny ras, patrıottyq sezim de otbasynan qalyptasady. Til týraly aıtylǵandardyń bári jelge ushyp, qoqysqa aınalmasyn dese, ár qazaq óz shańyraǵynda aǵartý isimen aınalyssa nur ústine nur bolar edi. Sonda ǵana ár adamnyń sanasynda ulttyq namys, patrıottyq jiger oıanar edi. Sóıtip, ol da ana tilin qadirleýge, syılaýǵa, umytpaýǵa, patrıottyq sezimniń oıanýyna at salysar edi. «Qazaqstannyń bolashaǵy qazaq tilinde. Tilsiz ult bolmaıdy. Óz tilimizdi saqtaý, óz tilimizdi qurmetteý otanshyldyq rýhty oıatýǵa qyzmet etedi. Ári ol-  ata-baba aldyndaǵy uly paryzymyz da» dep  Elbasy Nursultan Nazarbaev aıtqandaı, memlekettik tildiń mártebesin asqaqtatyp, onyń qoldanylý aıasyn keńeıtýge, damytýǵa at salysý, sonymen qatar bilim ordalarynan bastaý alýy tıis. Adam balasy tek qana bilim arqyly dúnıeniń qupıa syryn ashady. Bilimnen taǵylym alyp, bolashaǵyn boljap, keleshegine baǵyt belgileıdi. Bilim aldymen til arqyly ıgeriledi. «Til besikte bekıdi, úıde qalyptasady , boıǵa uıalaıdy, shańyraqta shyńdalady, mektepte damıdy, sóılegende jetiledi, jazǵanda qalyptasady» degen Asyly Osmanovanyń sózimen tolyq kelisemin.

Ana tili -  ar ólshemi. Olaı bolsa, tildi shubarlaý – ardy shubarlaý, kóńil tunyǵyn maılaý. Eń jaqsy adam – ana tilin qurmettegen adam. Bul seniń basqa tildi meńgerýińe bóget bolmaıdy, qaıta seni adamgershilikke, shyn patrıot bolýǵa jeteleıdi. Ana tildiń tereń  ıirimderine boılaı bilý -  sanaly adam bolǵysy keletin jas adamnyń birinshi paryzy. Ol – týǵan jerińdi, elińdi, súıikti Otanyńdy súıe bilý degen sóz.

         Qazir Elbasymyz úsh tildi bilýdi mindettep otyr. Sondyqtan men óz zamandastarmydy «ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette» dep aqyn Qadir Myrzalıev aıtqandaı, basqa tildi bile otyryp, eń aldymen óz ana tilimizdi qurmetteýge shaqyramyn jáne bárine:

           Meıli, sen kóp tildi bil «qoı» demes em!

           Pýshkın, Baıron, Shekspır, Geınege sen.

           Biraq seni qazaq dep aıta almaımyn

          Týǵan ana tilińde  sóılemeseń, - degim keledi.

Qazaqtyń salqyn saharysynda « Malym - janymnyń sadaǵasy  janym – arymnyń sadaǵasy» dep eli men jeri úshin etigimen qan keship júrip, týǵan halqynyń ulttyq qundylyqtaryn, salt-dástúri men tilin sonaý qıyn-qystaý kezderde janushyra, qyzǵyshtaı qoryǵan, bastary quldyqtyń noqtasyna syımaı ketken arystarymyz az emes. Reseı ımperıasyna odan bolǵan zamandarda qazaqtyń qaımaǵy buzylmaǵan ana tiliniń saf altyndaı baı qundylyqtary sarqyla bastady. Ol kezderde ult týraly, dástúr týraly, til týraly oı tolǵaý «eskiliktiń, ultshyldyqtyń» belgisindeı, ózine –ózi qol jumsaýmen birdeı edi. Biraq, janyn shúberekke túıip, ultynyń baǵa jetpes baılyǵynan aıyrylyp bara jatqanyn bile, kóre turyp úndemeı qalýyn bolashaq urpaqtyń aldynda ar sanaǵan, ony aıtyp qalý óziniń basty paryzy ekendigin sezine otyryp, bar daýysymen jar salyp, shyndyqty jetkizgen batyr, erjúrek arystarymyz da boldy. Olardy men Alash arystarynyń rýhanı muragerleri dep bilemin. Solardyń biri de biregeıi Baýyrjan atamyz bolatyn. 1944 jyly Baýyrjan batyrdyń Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń hatshysy Ábdihalyqovqa jazyp, joldaǵan myna hatyn oqyp otyryp, batyr baba aldyndaǵy ózimniń paryzymdy óteı almaı júrgendigimnen, tek maǵan ǵana emes barsha qazaqtyń jastaryna «Bolashaq urpaǵyma amanat» dep tastap ketken baba amanatyna qıanat jasaǵanym úshin qınaldym. Qazaq tiliniń dál qazirgi alańdatarlyq kúıin Baýyrjan atamyz buryn aıtsa da, Abaı atamyz aıtpaqshy «baıaǵy jartas, bir jartas» kúıinde qalyp tur. Batyr atamyz bul janaıqaıyn Keńes úkimeti dáýirlep, Stalınniń qylyshynan qan tamyp turǵan kezde, buqpaı, jasqanbaı-aq aıtyp, jazyp ketipti. Eger Baýyrjan atamyz dál qazir tirilip kelip, búgingi jaǵdaıymyzdy kórse ne ister edi degen oıǵa qalady ekensiń. Egemendi el bolyp, óziniń Týy men Eltańbasy bar Táýelsiz Qazaqstannyń memlekettik tiliniń óz jerinde ógeıdiń kúıin keship otyrǵanyn kórse mańdaıymyzdan sıpaı qoımasy aıdan anyq.

Ejelden, atam zamannan til – eldiń mádenıeti, ádebıeti ósip –ónip, otbasyndaǵy úı tirshiliginen bastap, qoǵam, halyq, el-jurttyń, jalpy mádenıetiniń arnaýly quraly – ǵylymnyń ataýy sanasy ekendigi daýsyz. Sultanmahmut aıtqandaı :

                  «Súıemin týǵan tildi anam tilin,

                  Besikte jatqanymda-aq bergen bilim.

                  Shyr etip jerge túsken mınýtimnen,

                  Qulaǵyma sińirgen tanys únim.

                  Sol tilmen sheshem meni áldılegen,

                  Erkeletken, qulynym,janym degen.

                  Sol tilmenen birinshi bilgizilgen,

                  «Apa» degen súıgendik sóz hám menen».

Biz qazaq degen uly halyqpyz, tilimiz de, dinimiz de tek qana ózimizge tán. Elimizdiń irgesin shaıqaltpaı, bosaǵasyn berik ustap turǵan osy bizdiń tilimiz ben  ulttyq salt-dástúrimiz. Meniń oıymsha, árbir patrıot jan eli, jeri, tili, ulty úshin ter tókse, adal bolyp, qurmettese, bizdiń eldigimiz baıandy bolmaq. Ár halyqtyń, ulttyń qurmet tutar óz ana tili bar. Árbir adam óz tilinde, anasynyń aq sútimen daryǵan týǵan tilinde sóıleýi tıis. Qazirgi tańnyń basty máseleleriniń biri de, biregeıi, kóńil tolǵandyratyny bolyp otyr. Bul osy HXI ǵasyr jastarynyń derti me, álde ádeti me túsinbedim. Ózi qazaq bola tura qazaq tilinde sóıleýge namystanady, oǵan qosa tilimizdi shubarlaıdy. Al bul qazaqtyqqa jat nárse. Sonaý qıyn-qystaý kezeńde ata-babalarymyz osy tilimizdi saqtap qalý úshin óz jandaryn qurban etken. Sonda biz sony baǵalaı almaǵandyǵymyz ba? «Qolda barda altynnyń qadiri joq» degen maqal beker aıtylmaǵan. Qazir bárimiz beıbit, tynysh zamanda ómir súrip jatyrmyz. Biraq qolda bar asylymyz tilimizdi baǵalaı almaı jatyrmyz. «Óz aldyna el bolýǵa óziniń tili, ádebıeti bar el ǵana jaraı alatyndyǵyn biz umytpaýǵa tıistimiz» dep Ahmet Baıtursynov atamyz aıtqandaı, aırandaı uıyǵan bereke birligimizdi saqtap, táýelsiz Otanymyzdyń bolashaǵyn jarqyn etý úshin, tilimizdi qadirlep, qurmetteýimiz kerek. Dóńgelengen dúnıede qanshama el bar óz ana tilinde erkin sóıleýdi ańsap júrgen, munyń qasynda bizdiki bekershilik.

Qazaq tiliniń kórkemdigi sonshalyq - tipti anaý muhıttyń arǵy jaǵynda mekendeıtin shetel azamattary qazaq tilin bilýge yntyq. Ózge elden kelip qazaq tilin úırenip jatsa kóńiliń bir marqaıyp qalady eken. Tilimizdiń osyndaı dárejege jetkeni men úshin bir baqyt. Degenmen de, kóńilimizde saırap turǵan bir oı eshqashan maza bermeıdi. Ol - qazaq tiliniń bolashaǵy. Kókiregi sezimdi, tili oramdy, patrıot jastarymyz ben el janashyrlary bir bolyp, osy máseleni sheshýimiz kerek. «Jumyla kótergen júk jeńil» degendeı biz bolyp, siz bolyp, el bolyp tilimiz úshin aıanbaı eńbek etsek, tilimizdiń tuǵyryn berik etemiz.

Men óz elimniń patrıotymyn. Sol sebepten elimniń gúldenip, damýyna, tilimniń mártebesiniń saqtalýyna óz úlesimdi qosqym keledi. Elimizde «men, men» degen patroıt jastarymyz barda, qazaq tili – máńgilik ǵajap til bolyp qala bermek. Men ony nyq senimmen aıta alamyn.

Qazaq tili -  ǵajap til. Onyń bolashaǵy da ǵajap. Osyndaı tamasha tildiń búgini men erteńi Ult kóshbasshysy – Nursultan Ábishulynyń bir sát nazarynan tys qalǵan emes. Táýelsizdik alǵan azat kúnderdiń alǵashqy tynysynan bastap-aq qazaq tiliniń mártebesi men mereıin kóterý, onyń paıdalanylý jáne qoldanylý aıasyn keńeıtý turǵysynda Elbasymyz únemi qamqorlyq pen basshylyq jasap keledi. Osy jyldar ishinde memlekettik tildiń qoldanylý aıasynyń burynǵymen salystyrǵanda anaǵurlym jańa beleske kóterilýine Elbasynyń jetekshilik qyzmeti, adal nıeti kóshbasshy boldy.

Tilimizdiń memlekettik mártebege ıe bolýy, «Til týraly» Zańdardyń qabyldanýy, halyqaralyq «Qazaq tili» Qoǵamy jáne Til komıtetteriniń qurylýy, Tildi damytýdyń memlekettik baǵdarlamalarynyń qabyldanyp, kezeń- kezeńimen iske asyrylýy- bári-bári Nursultan Ábishulynyń tikeleı basshylyǵymen júzege asyp otyrǵan tarıhı jaǵdaıattar. Dástúrli Prezıdent Joldaýlarynyń birde-birinde til máselesi sóz bolmaı qalǵan emes.

«Qazaq qazaqpen qazaqsha sóılessin» dep uran tastap, bul iske erekshe mán berip, bastama kótergen Elbasymyz «Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde», - degen ustanymyn udaıy aıtyp keledi.

Shynynda da, memlekettik til máselesine baılanysty memleket óz tarapynan jasalýǵa tıisti nárseniń bárin jasap jatyr. Jyl saıyn derlik til damytýǵa mıllıardtap teńge bólinip jatyr. Bul – qyrýar qarjy. Ornymen paıdalana alsa, osy qarjymen talaı isti tyndyrýǵa bolady.

Qazaqtyń qazaqtyǵynyń basty belgisi – qazaqsha sóıleýi. Tek osylardy jasaǵan adam óz ana tilin órkendetýge az da bolsa úlesin qosa alady. Óz balasyna qazaqsha sóılemegen qazaqtyń «qazaq tili» dep sarnaýynyń eshbir reti joq. Órkenıet ónegesi- óz tilińmen ómir súrý.

«Men de aýyldan shyqqanmyn, onjyldyq mektepti qazaqsha bitirgenmin»,- degen Elbasy sózderin estigende,basqalarǵa ne derińdi bilmeısiń de?! Ana tilin bilmeý qazaq azamattaryna uıat sanalýy tıis. Memlekettik tilge, óziniń ana tiline qurmetpen qaramaý ókinishti, árıne. Ana tildi bilý – paryz. Perzenttik  - paryz. Adamdyq qaryz. Osyny eskersek eken.

Iá, til máselesi – asa kúrdeli, asa jaýapty másele. Qazaq eli barda, qazaq tili de bolady. Ósedi. Órkendeıdi. «Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde», -degen Elbasynyń ulyqty sózin árbir eldi mekenge kirer jerde kórnekti etip jazyp, ilip qoısa, shirkin!

Til paıdalanylyp júrgen kezde óshpek emes, qoǵamdyq qatynastardy tolymdy túrde jáne belsene paıdalanatyn til bolyp turǵan kezde ult ómir súre bermek. Elimiz ben tilimiz máńgilik jasaı bersin. Ult bolashaǵy jastardyń qolynda, al til – ulttyń jany. Sol sebepti ultymyzdy saqtap qalǵymyz kelse, eń aldymen, tilimizdi túzeteıik, shubarlanýyna jol bermeıik. Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette. Qazir qaı basylym betine qarasańyz da, til máselesi. Memlekettik tilimiz qashan bir tuǵyryna mingenshe, bul taqyrypty til janashyrlary jalǵasty jaza da, aıta da bereri daýsyz. Elimizde «Ózge tildiń bárin bilip», óz tilinde erkin sóıleı almaıtyn qandastarymyz qanshama? Biz bul topty Muhtar Shahanovtyń tilimen aıtsaq, «Shala qazaqtar, jańa qazaqtar» dep «áspettep» júrmiz. Osy toptaǵy adamdardyń kóbisi, memlekettik mekemeler men halyq kóp toptalatyn oryndarynda otyrǵany da ras. «Soqyr taýyqqa bári bıdaı» demekshi, óz tilinde sóıleı almaıtyn adamǵa ulttyq rýhtyń da, ulttyq sana, salt-dástúrdiń de, ulttyq tárbıeniń de keregi shamaly. Ana tildiń qamy úshin, jarǵaq qulaqtary jastyqqa tımeı jantalasyp júrgen aǵalarymyzdyń  «Aıǵaılaı-aıǵaılaı qasqyrdan da uıat boldynyń» kebin kıip, tamaǵy qarlyqty, jaǵy qarysty.

Táýelsizdik alǵanymyzǵa da biraz jyldyń júzi bolyp qaldy.   

Abaı, Ybyraı, Shoqan, Sultanmahmut, olardyń burynǵy ótken jáne osy kúndegi elinen, ana tilinen bezbegen, qazaq halqynyń adal, aq nıet aldaǵy uldary- qyzdary óz ana tilimen sóılep, jaza bilgen. Olar til sheberliginen keıingi urpaqqa úlgi-ónege, mysal, asyl mura da qaldyrǵan. Olar da orysshany kem bilgen emes. Qazirgi dúmsheler sıaqty ata bezer, ene bezer bolmaǵan – olar Evropanyń ataqty danyshpan aqyn-jazýshylaryn, buljytpaı kórkem túrinde, múltiksiz qazaq tilimen, óziniń nusqasyn artyq bolmasa, kem etip aýdarǵan emes. Sol aýdarmalarǵa barlyq sheberlikterimen, qazaq tiliniń baılyǵyn, ıkemdiligin túgel paıdalana, jumsaı bilip, jetkizip, urpaqtan-urpaqqa jatqa alynyp, aıtylyp kelip bizdiń zamanǵa jetkizgeni, qazaq tiliniń baılyǵy ekendigi – qısyq-qyńyrlardyń aıybyn ashyp, úlken daýdy sheshýge de myqty qural bola alady.

Tildiń kómegimen óner-bilimge, mádenıet-ǵylymǵa jetip, ótken-ketkenmen álemdi tanyp, ózimizdi jurtqa-álemge tanytamyz, sóıleımiz, oqımyz, el-jurtty, memleketti meńgeremiz – sondyqtan «Óner aldy -qyzyl til» degendeıin, adam balasynyń baılyǵynda tilden artyq ne bar

 Qazaq halqynyń arystarynyń biri Maǵjan Jumabaev ta til týraly : «Til árbir adamǵa osyndaı qymbat bolsa, árıne, ult úshin de qymbat. Tilsiz ult, tilinen aıyrylǵan ult dúnıede ult bolyp jasaı almaq emes. Ondaı ult qurymaq. Ulttyń ult bolýy úshin birinshi shart- tili bolý. Ulttyń tili kemı bastaýy ulttyń qurı bastaǵanyn kórsetedi.  Ultqa tilinen qymbat nárse bolmasqa tıisti. Bir ulttyń tilinde sol ulttyń syry, tarıhy, turmysy, minezi aınadaı kórinip turady» degen bolatyn. Til týraly kóptegen aqyn-jazýshylarymyz rýhty da, jalyndy, tereńnen túsinetin qanatty sózder jazyp qaldyrǵan.

Qazirgi qazaq tili – nebir keremet fılosofıalyq tolǵanystardy da, kúrdeli tereń oılardy da, qyldan názik, jibekten bıazy, aıaýly sezim-tebirenisterin de emin-erkin áserli jetkizetin kósilmeli, keń qulashty kórkem til, «tolqynyn júreginiń hattaı tanytar» ǵajap tilderdiń biri. Buǵan barsha qazaq balasy maqtana alady.

Meniń ana tilim - sheksiz baı, shuraıly, tegeýrini myqty til. Óıtkeni ómirdiń almastaı qyryn, abzal syryn túsine bilýime basty sebepker – sol ana tilim! Mynaý jaryq dúnıege kelgennen bastap, ananyń áldıimen boıyma sińirip kele jatqan tilim men úshin eń qasterli, eń qymbat til.

Ana tilim – ata-babamyzdan mıras bolyp kele jatqan baǵa jetpes mura. Demek, ár adam ana tilin kóz qarashyǵyndaı  qorǵaýǵa, onyń tazalyǵyn saqtaýǵa tıis. Amal ne, týǵan tilimizdi shubarlap, basqa tildiń sózderin aralastyryp sóıleıtinderdi jıi kóremiz. Qazaqsha sóıleýge uıalatyndardy kórgende, belgili orys jazýshysy K.G.Paýstovskııdiń «Týǵan tiline jany ashymaǵan adam – jándik» degen sózi oıyma eriksiz oralady.

Tilimiz bizdiń birinshi baılyǵymyz, yrysymyz, qazynamyz.  Basqa tildi de bilý kerek , qansha tildi bilseń de óz erkiń. Ana tilin umytqan adam óz halqynyń ótkeninen de, bolashaǵynan da qol úzedi. Sondyqtan da óz tilimizge jaýapkershilikpen qaraıyq. Tilimiz – eldi , qoǵamdy biriktirýshi qýatty kúsh.          

Sizder men bizder, jergilikti ulttyń ókilderi – orys tilinde sóıleıtin halyqtardy qazaq mádenıetine jáne halyqtyń dástúrlerine tarta bilmeımiz jáne oǵan tyrysa da bermeımiz. Onyń ústine tildiń qoǵamdyq  turǵydan qajet etilmeýi, onyń tipti qazaqtardyń ózderi arasyndaǵy bedeliniń kemýine ákep soqty. Kóptegen otbasylar, ásirese qalalyq jerde turatyndar orys tilin sóıleıtin bolyp aldy. Ana tilin tipti turmystyq qarym-qatynasta da qoldanýdan qaldy. Sóıtip, atasy óziniń týǵan nemeresimen qazaq tilinde sóılese almaıtyn jaǵdaıǵa jettik. Áli de kesh emes, tilimizdi saqtap qalý myna bizdiń, jastardyń qolynda. Eshten kesh jaqsy. Ómir boıy tilimizdiń osylaı shubarlanyp, qorlanyp, aqyr aıaǵynda túp-tamyrymen joq bolyp ketpeýin qalasaq, búginnen bastap áreketke kósheıik. Qazaq tili – ulttyń joly. Men ultymdy, tilimdi súıemin. Til taǵdyry – el taǵdyry ekenin eshýaqytta umytpaıyq. Men ana tilimmen maqtanamyn jáne memlekettik tilimdi qurmetteımin!

Elimniń jastaryn, eń aldymen, óz ana tilimizdi qurmetteýge shaqyramyn jáne bárine :

Tilimizdiń taǵdyry óz qolymzda , tilimizdiń mártebesin kótereıik!

 

Paıdalanǵan ádebıetter:

1.«Egemendi Qazaqstan» gazeti, jeltoqsan  2012 jyl Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti - N.Á.Nazarbaevtyń «Qazaqstan halqyna Joldaýy»

2. «Jetisý» gazeti, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti - N.Á.Nazarbaevtyń «Qazaqstan halqyna Joldaýy» - 2014 jyl

3. «Tarıhı taǵylym» oqý-ádistemelik qural

4. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Til Týraly» Zańy

5.  Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy

6. Tilderdi qoldaný men damytýdyń 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy (7 aqpan 2001 jyl)

---