InfoHub Logo

Bul sózdi bireý almas, bireý alar,

Qulaǵyn bireý salar, bireý salmas.

Tep-tegis kópke unaý ońaı emes

Keıine jaramasa, keıine jarar.

                                            Ahmet Baıtursynuly

Qazaq tili – baı til. Jerimiz qandaı baı bolsa, tilimiz de soǵurlym baı bolmaq, árıne. Babalar tarıhyna zer sala otyryp, ata-babalarymyzdyń basynan keshken surapyl kezeńder oı eleginen ótedi. Naızanyń ushy aıqasqa túsken árbir shaıqas artynda óshpes iz qaldyrǵandaı. Ony biz kúndelikti qaıtalap, esimizge alyp otyrǵan sıaqtymyz, degenmen ózimiz onymyzdy baıqamaımyz da. Óıtkeni tilimiz jattyǵyp, janymyz úırenip ketken.

Tilimizdi tereńinen zerttep, zerdelep ótken, álde de bolsa, izdenip, jańashyldyq engizip júrgen ǵalymdarymyz barshylyq. Solardyń izin qýmasaq ta, olardaı bola almasaq ta uqsap baǵýǵa áreket jasap kórý kerektigin urandatyp, alǵa umtyldym.

Qazaq tilinde monǵol, parsy, arab, orys tilinen engen sózder kóptep kezdesedi. Biraq, joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, kóbine seze bermeımiz. Óıtkeni san ǵasyrlar boıyna qanymyzǵa sińip, boıymyzǵa enip, menshiktep alǵanbyz. Ózim qazaq tili pániniń mamany bolǵandyqtan, oqýshylarǵa dáris berý barysynda, ár sózdiń maǵynasyn tereńinen uǵyp, mazmunyn ashyp, ol sózdiń qaı tilden engenin taýyp, qandaı sınonımderi bar ekendigine erekshe toqtalamyn. Sonda bizdiń tárbıelenýshilerimiz tilmen qatar, tarıhyn da oqyp biledi emes pe?! Jáne de ár sózdiń birneshe balamasyn taýyp, ádebı sóıleýge, shyǵarma nemese esse jazǵanda erkin oılaýǵa jattyǵady. Mysaly: han degen sózimiz manǵol tilinen engen sóz. «Han» sózi manǵoldyń «kahan» sózinen paıda bolǵan. Ári eki tildiń arasyndaǵy jaqyndyq saryny da baıqalady.  Degenmen búginde, ol sózdi manǵoldar bizden alǵan sıaqty, balamasyn da qoldanbaımyz. Mysaly, qazaq tilindegi «sý» sózin manǵol tilinde «ýs» deıtinin bárimiz bilemiz. Al, parsy tilinen de kóptegen sózder engen. Máselen, «shashtaraz – soch taroz», «paı - jup», kúndilikti aıtyp júrgen apta attary:

Dúısenbi – ekinshi kún

Seısenbi – úshinshi kún

Sársenbi – tórtinshi kún

Beısenbi – besinshi kún

Juma – demalys kúni

Jeksenbi – birinshi kún degen maǵynany bildirse, «sharshy» sózi parsynyń «chor», ıaǵnı «tórt» sózinen engen. Osy syqyldy zerttelgen, nemese zerttelip úlgermegen sózderimiz sózdik qorymyzdy molaıtyp otyr.

Arab tilinen bir-birimizben kezdeskende alǵash aıtatyn sózimiz «sálem», «assalaýmaǵaleıkým», «ýaǵaleıkým assalam»; sabaqqa baılanysty «kitap», «mektep», «ádebıet», «muǵalim» t.b. sózderiniń o basta arab tiliniki bolǵandyǵyn oılap ta jatpaımyz.   Al, orys tilinen engen sózderdi aıtpasam da túsinikti, keıbir sózderdiń aýdarmasy bola tura, balamasyn aıtatyn jandar búgingi qoǵamda kóptep kezdesedi.

Men shet jaǵasyn ǵana aıttym. Endeshe, osynshama sóz tilimizge qashan enip, sińip úlgergenin tarıhty oqymaı-aq tushynatyndaımyz. Kirme sózderdiń ár qaısysy ata-babalarymyzdyń qandaı qıyn-qystaý kúnderdi bastan keship, jeriniń asty da, ústi de baılyqqa toly ólkeni myna bizderge muraǵa qaldyrǵanyn túsinesiń, sóıte otyryp, sheksiz alǵys bildirip, ishteı basyńdy ıesiń.

Meniń aıtpaq bolǵanym, kirme sózderden tilimiz zardap shekpeıdi, kerisinshe, sózdigi odan da baıyp, qoldaný aıasy keńeıe túspek. Qazaq tiliniń mártebesi jyldan jylǵa ósip, talaı asýlardan asyp, belesterdi artta qaldyryp kele jatyr. Sonshama jyldar baıyǵan tilimiz, keńes odaǵynyń tusynda quldılap, shyńyraýǵa kete jazdady. Ol sátte halqymyz, «zamanyń túlki bolsa, taz bop shaptyń» kúıin keshti emes pe?! Al, búginde mańdaıyna kún tıip, kókiregine sý kirip, basyn joǵary kóterip, túsken shyńyraýdan kúshpen emes, yntamen shyǵyp, táı-táılap basyp, alǵa qaraı umtylyp kele jatyr. Osynaý jańa týǵan baladaı eljirep turǵan tilimizdi tarıh ıirimderine toly sózdigimizben baıyta bergen jón bolar. Kirme sózderdi óshirip tastaý, nemese qoldanylý aıasynan alyp tastaý múldem múmkin emes. Sebebi, bul – babalardyń salǵan dara jolyn eske alýǵa, dástúrlerdi qasterleýge múmkindik týǵyzady.

Abenova Aıdyn Jýmakankyzy

Aǵadyr kenti Shet aýdany

A. Ermekov atyndaǵy jalpy bilim beretin orta mektebi

bazasyndaǵy tirek mektebi resýrstyq ortalyqtyń

qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi

 

---