Qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresi
Qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresi
Konspekt
1710 jyly qazaq júzderiniń belgili ókilderi Qaraqum jıynynda jońǵarlarǵa soqqy berýdiń múmkindikterin talqylady. Birikken halyq jasaǵy qurylyp, jońǵar áskeri shyǵysqa qaraı yǵystyryldy.
1715 jyldyń kúzinde Táýke han qaıtys bolǵannan keıin qazaq jeriniń birligi ydyraı bastady. Táýke hannyń mırasqory Qaıyp eldiń basyn quraı almady. Qazaq handyǵynda júzder arasyndaǵy turaqty saıası jáne ekonomıkalyq baılanystardyń bolmaýy, qazaq feodaldarynyń ózara tartysy kórshi memleketterdiń shabýyldaýyna jol ashty. Soltústik - batystan – bashqurttar, soltústikten – Sibir kazaktary, ońtústikten – Qoqan, Hıýa handyqtary, shyǵystan – Jońǵarıa, ońtústik - shyǵystan – Qytaı shabýyldady. Qazaq jerine ásirese qaýip tóndirgeni jońǵar memleketi boldy. 17 ǵasyrdyń sońy men 18 ǵasyrdyń basynda jońǵar áskeri Jetisýdyń bir bóligin jaýlap, Sarysý ózeni alqabyna deıin jetti.
1718 jyly Aıagóz ózeni boıynda jońǵarlarǵa qarsy shaıqas boldy. Qarakereı Qabanbaı men Jaýǵashar (Shaqantaı) batyrlardyń basshylyǵymen jaý talqandaldy. Alaıda bul jeńis qazaq eliniń aýyr jaǵdaıyn jaqsarta almady. 1723 jyly jońǵar áskeri Qazaq ólkesine basyp kirdi. Jetisýdy, Qarataýdy basyp ótip, Talas alqabyndaǵy qazaq aýyldaryn oırandady. Bul “Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama, aq meshin” apatynyń basy bolatyn. Qazaq aýyldary týǵan jerlerin tastap, irgeles aýdandarǵa údere kóshti. Jetisý óńiri qatty oırandaldy.
XVIII ǵasyrdaǵy jońǵar shapqynshylyǵynyń aýyr kezeńindegi halyqtyń qaıǵy - qasireti baıandalǵan «Elim - aı» áni dúnıege kelddi. Bul negiznen tarıhta «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama (1723 - 1725 jj.)» degen ataýmen belgili oqıǵa kezinde shyǵarylǵan. Jońǵarlardan qashqan halyqtyń basym kópshiligi Syrdan ótip, Alqakólge jetken.
Jońǵarlar 1725 jyly jońǵarlar Túrkistan men Tashkentti basyp aldy. Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Eset, Saýryq, Malaısary, Baıan, Jánibek, Raıymbek, Naýryzbaı, Qarasaı, Jaýǵashar batyrlarymyz týǵan jerdi azat etýge birikti. Birtutas ásker uıymdastyrýda Qanjyǵaly Bógenbaı batyr erekshe kózge tústi. Úsh júz jasaqtarynyń birikken qımyldary 1726 jyldan bastaldy.
1726 jyly “Bulanty” shaıqasy boldy. 60 myńdyq qazaq - qyrǵyz áskeri qalmaqtardy talqandady. Bul jer keıin «Qalmaq qyrylǵan» dep ataldy. Shaıqastan keıin Qazaqstannyń soltústik – batysy azat etildi. 1726 jyly Túrkistannyń ońtústik - shyǵysynda Ordabasy jıynynda úsh júz jasaqtary jaýǵa birigip, soqqy berý jóninde kelisimge keldi. Ábilqaıyr bas qolbasshy bolyp saılandy. 1730 jyldyń kókteminde (1729 j.) Balqash kóliniń ońtústiginde Ańyraqaı shaıqasy boldy. Ábilqaıyr hannyń basshylyǵymen úsh júzdiń áskeri qalmaqtarǵa kúırete soqqy berdi. “Ańyraqaı” shaıqasynan keıin jońǵarlar İle ózenin boılap, eline qaraı sheginip, Kishi júz ben Orta júz jerleriniń kóp bóligi azat etildi. Alaıda osyndaı halyq taǵdyrynyń jaýapty kezeńinde qazaq handary Ábilqaıyr men Sámeke aǵa handyqqa talasyp, alaýyzdyq paıda boldy. Uly júz áskeri qaıta oralǵan qalmaqtardyń jańa kúshine qarsylyq kórsete almady.
Ońtústik Qazaqstan óńiri ýaqytsha jońǵar óktemdiginde qalyp qoıdy.
Konspekt suraqtar
1. Táýke hannan keıin aǵa handyqqa talasqan handar:
2. “Ańyraqaı” shaıqasynyń mańyzy:
3. “Ańyraqaı” shaıqasy bolǵan jer:
4. Túrkistannyń ońtústik - shyǵysynda bolǵan qandaı jıyn:
5. «Qalmaq qyrylǵan» shaıqasynan keıin azat etilgen óńir:
6. Úsh júz jasaqtarynyń birikken qımyldary qaı jyly bastaldy:
7. Jońǵarlarǵa qarsy birtutas ásker uıymdastyrýda erekshe kózge túsken batyr:
8. 1725 jyly jońǵarlar basyp alǵan qalalar:
9. Jońǵar shapqanshylyǵy kezinde qatty oırandalǵan qazaq ólkesi:
10. Jońǵar shapqynshylyǵynan qashqan Uly júz rýlary qaıda bettedi:
11. “Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama” oqıǵasy qaı jyly bastaldy:
12. Aıakóz shaıqasy qaı jyly boldy:
13. Qaı jıynda birikken halyq jasaǵy quryldy:
14. 18 ǵasyrdyń bas kezinde jońǵarlardyń jetken jeri:
15. 18 ǵasyrda Qazaq handyǵyna soltústikten kim shabýyldady:
16. Táýke hannyń mırasqory kim:
17. Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúreste qazaq áskeriniń qolbasshysy, qazaq batyryn kórsetińiz:
18. «Elim - aı» áni qaı ǵasyrda dúnıege kelgen:
19. «Ańyraqaı shaıqasynda» barlyq qazaq jasaqtaryna qolbasshylyq jasaǵan kim:
20. Qaı jylǵy jońǵarlardyń qazaqtarǵa qarsy joryǵy «Aqtaban shubyryndy» oqıǵasymen ulasty:
Taqyryptyń testi
Qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresi. júkteý
Konspekt
1710 jyly qazaq júzderiniń belgili ókilderi Qaraqum jıynynda jońǵarlarǵa soqqy berýdiń múmkindikterin talqylady. Birikken halyq jasaǵy qurylyp, jońǵar áskeri shyǵysqa qaraı yǵystyryldy.
1715 jyldyń kúzinde Táýke han qaıtys bolǵannan keıin qazaq jeriniń birligi ydyraı bastady. Táýke hannyń mırasqory Qaıyp eldiń basyn quraı almady. Qazaq handyǵynda júzder arasyndaǵy turaqty saıası jáne ekonomıkalyq baılanystardyń bolmaýy, qazaq feodaldarynyń ózara tartysy kórshi memleketterdiń shabýyldaýyna jol ashty. Soltústik - batystan – bashqurttar, soltústikten – Sibir kazaktary, ońtústikten – Qoqan, Hıýa handyqtary, shyǵystan – Jońǵarıa, ońtústik - shyǵystan – Qytaı shabýyldady. Qazaq jerine ásirese qaýip tóndirgeni jońǵar memleketi boldy. 17 ǵasyrdyń sońy men 18 ǵasyrdyń basynda jońǵar áskeri Jetisýdyń bir bóligin jaýlap, Sarysý ózeni alqabyna deıin jetti.
1718 jyly Aıagóz ózeni boıynda jońǵarlarǵa qarsy shaıqas boldy. Qarakereı Qabanbaı men Jaýǵashar (Shaqantaı) batyrlardyń basshylyǵymen jaý talqandaldy. Alaıda bul jeńis qazaq eliniń aýyr jaǵdaıyn jaqsarta almady. 1723 jyly jońǵar áskeri Qazaq ólkesine basyp kirdi. Jetisýdy, Qarataýdy basyp ótip, Talas alqabyndaǵy qazaq aýyldaryn oırandady. Bul “Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama, aq meshin” apatynyń basy bolatyn. Qazaq aýyldary týǵan jerlerin tastap, irgeles aýdandarǵa údere kóshti. Jetisý óńiri qatty oırandaldy.
XVIII ǵasyrdaǵy jońǵar shapqynshylyǵynyń aýyr kezeńindegi halyqtyń qaıǵy - qasireti baıandalǵan «Elim - aı» áni dúnıege kelddi. Bul negiznen tarıhta «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama (1723 - 1725 jj.)» degen ataýmen belgili oqıǵa kezinde shyǵarylǵan. Jońǵarlardan qashqan halyqtyń basym kópshiligi Syrdan ótip, Alqakólge jetken.
Jońǵarlar 1725 jyly jońǵarlar Túrkistan men Tashkentti basyp aldy. Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Eset, Saýryq, Malaısary, Baıan, Jánibek, Raıymbek, Naýryzbaı, Qarasaı, Jaýǵashar batyrlarymyz týǵan jerdi azat etýge birikti. Birtutas ásker uıymdastyrýda Qanjyǵaly Bógenbaı batyr erekshe kózge tústi. Úsh júz jasaqtarynyń birikken qımyldary 1726 jyldan bastaldy.
1726 jyly “Bulanty” shaıqasy boldy. 60 myńdyq qazaq - qyrǵyz áskeri qalmaqtardy talqandady. Bul jer keıin «Qalmaq qyrylǵan» dep ataldy. Shaıqastan keıin Qazaqstannyń soltústik – batysy azat etildi. 1726 jyly Túrkistannyń ońtústik - shyǵysynda Ordabasy jıynynda úsh júz jasaqtary jaýǵa birigip, soqqy berý jóninde kelisimge keldi. Ábilqaıyr bas qolbasshy bolyp saılandy. 1730 jyldyń kókteminde (1729 j.) Balqash kóliniń ońtústiginde Ańyraqaı shaıqasy boldy. Ábilqaıyr hannyń basshylyǵymen úsh júzdiń áskeri qalmaqtarǵa kúırete soqqy berdi. “Ańyraqaı” shaıqasynan keıin jońǵarlar İle ózenin boılap, eline qaraı sheginip, Kishi júz ben Orta júz jerleriniń kóp bóligi azat etildi. Alaıda osyndaı halyq taǵdyrynyń jaýapty kezeńinde qazaq handary Ábilqaıyr men Sámeke aǵa handyqqa talasyp, alaýyzdyq paıda boldy. Uly júz áskeri qaıta oralǵan qalmaqtardyń jańa kúshine qarsylyq kórsete almady.
Ońtústik Qazaqstan óńiri ýaqytsha jońǵar óktemdiginde qalyp qoıdy.
Konspekt suraqtar
1. Táýke hannan keıin aǵa handyqqa talasqan handar:
2. “Ańyraqaı” shaıqasynyń mańyzy:
3. “Ańyraqaı” shaıqasy bolǵan jer:
4. Túrkistannyń ońtústik - shyǵysynda bolǵan qandaı jıyn:
5. «Qalmaq qyrylǵan» shaıqasynan keıin azat etilgen óńir:
6. Úsh júz jasaqtarynyń birikken qımyldary qaı jyly bastaldy:
7. Jońǵarlarǵa qarsy birtutas ásker uıymdastyrýda erekshe kózge túsken batyr:
8. 1725 jyly jońǵarlar basyp alǵan qalalar:
9. Jońǵar shapqanshylyǵy kezinde qatty oırandalǵan qazaq ólkesi:
10. Jońǵar shapqynshylyǵynan qashqan Uly júz rýlary qaıda bettedi:
11. “Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama” oqıǵasy qaı jyly bastaldy:
12. Aıakóz shaıqasy qaı jyly boldy:
13. Qaı jıynda birikken halyq jasaǵy quryldy:
14. 18 ǵasyrdyń bas kezinde jońǵarlardyń jetken jeri:
15. 18 ǵasyrda Qazaq handyǵyna soltústikten kim shabýyldady:
16. Táýke hannyń mırasqory kim:
17. Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúreste qazaq áskeriniń qolbasshysy, qazaq batyryn kórsetińiz:
18. «Elim - aı» áni qaı ǵasyrda dúnıege kelgen:
19. «Ańyraqaı shaıqasynda» barlyq qazaq jasaqtaryna qolbasshylyq jasaǵan kim:
20. Qaı jylǵy jońǵarlardyń qazaqtarǵa qarsy joryǵy «Aqtaban shubyryndy» oqıǵasymen ulasty:
Taqyryptyń testi
Qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresi. júkteý
You Might Also Like
-
Intellektýaldyq konkýrs tapsyrmalary (8 - 9 - synyp)
-
Maqsaty: Oqýshylardy Qazaqstannyń áleýmettik jańǵyrtylýy: Jalpyǵa ortaq Eńbek Qoǵamyna qaraı 20 qadam joldaýymen tanystyrý, tek eńbek arqyly barlyq jetistikke jetýge bolatyndyǵyn túsindirý. Oqýshylar...
