InfoHub Logo

Eýrazıa kóshpelileri  birneshe myń jyldyq tarıhı joldan ótip, ártúrli memlekettik qurylym týǵyzyp baryp, qazaq handyǵyn anyqtady. Qazaq memleketi úsh etnoaýmaqtyq birlestik – Uly, Orta jáne Kishi júzden turatyndyǵy da shyndyq. Qazaq handyǵyna baılanysty Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaev «Budan burynǵy kezde qazaqtardyń memlekettiligi bolmaǵany týraly alýan túrli synsyq pikirlerge eleýli túrde tosqaýyl qoıý qajet », - dep kórsetilgen bolatyn.

Bıyl 2015jyl Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna 550 jyl tolyp otyr. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń ıgi bastamasymen Respýblıkamyzda keńinen atalyp ótilýde.

Tól tarıhymyzǵa júginsek, qazaq halqynyń ult bolyp qalyptasýy men  Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy tereńde jatyr             XV ǵasyrda ómir súrgen tarıhshy Muhammed Haıdar Dýlatıdyń «Tarıhı - Rashıdı » atty eńbeginde Joshydan taraǵan Aq Ordanyń bıleýshisi Urysqannyń  urpaqtary 1459 jyly Kereı men Jánibek sultandar 200 myń adammen Ábilqaıyr handyǵynan bólinip, Batys Jetisýdaǵy Shý óńirine  Moǵolstan hany Esen – Buqamen kelisip qonystanady. Araǵa ýaqyt salmaı 1465 – 1466 jyldary osy óńirdegi Qozybasy degen jerde barlyq qazaq rý – taıpalarynyń basyn qosyp, birtutas Qazaq handyǵyn quryp, saıası ekonomıkalyq jáne áleýmettik damý jolyna túsedi.

Biraq halqymyzdyń ótken tarıhyna az da bolsa da  kóz júgirtsek, Qazaq handyǵynyń alǵashqy  handary Kereı men Jánibekten sońǵy hany  Kenesaryǵa deıin alash jurty saıası – áleýmettik, ekonomıkalyq kúsh qýaty jaǵynan álem tanyǵan  irgeli memleket dárejesine jetýde  qanshama qıynshylyqtardy basynan keshirdi.

«Babalar erligi – urpaqqa úlgi» demekshi, árbir qazaq hany eli úshin atqarǵan isteri tarıhymyzda alatyn orny erekshe. 1469 – 70 jyldary Kereı men Jánibek bastaǵan qazaq jasaqtary ata – babalarynan mura bop qalǵan Deshti Qypshaq dalasy úshin kúresti. Oırat taıpalarynyń shapqynshylyqtaryna toıtarys bere otyryp, Syr boıy qalalary úshin Ábilqaıyrdyń urpaǵy Muhammed  Shaıbanımen, Orta Azıa bıleýshilerimen soǵys júrgizdi. Qazaq handyǵynyń jer aýmaǵy keńeıip, Ortalyq Qazaqstan , Batys Jetisý aýmaǵyn, Soltústik Aral boıy, Syrdarıanyń tómengi aǵysyn qossa, XVI ǵasyrdyń basy Jánibektiń balasy Qasym da qazaq jerin keńeıtip, handyqty álem tanyǵan  irgeli memleketke aınaldyrdy. 1 mılıon halqymen, 300 myń áskerimen  Eýropa  elderine ataǵy jaıyldy. Alǵash «Qasqa jol» atty zańdar jınaǵyn shyǵardy.

Qazaq Ordasyn uzaq jyldar bılegen Haqnazar, Táýekel, Esim handar tusynda qazaq handyǵynyń kúsh qýaty burynǵydan artyp, tolyǵa tústi. XVI ǵasyrdyń sońy Táýekel  Ózbek hany Abdollahty jeńip, Syr boıy qalalaryn tolyq qazaq handyǵyna qosty. Orys elimen dıplomatıalyq qatynas ornatýǵa  umtyldy. Maıdan dalasynda qalmaqtardy jeńip, «qazaq - qalmaq» hany atanady. Oǵan  tarıhshy Qusyman Igisin joǵary baǵa beredi: «Kóregen saıasatshy, uly qolbasshy Táýekel hannyń basshylyǵymen júrgizilgen 15 jyl boıy aýyr kúres, dańqty jeńis nátıjesinde  Qazaq Ordasy halyqaralyq deńgeıge kóterilip, qazaq halqyn uly arnaǵa kóterdi.»

XVI ǵasyrdyń 20 – 50 jyldary Qazaq handyǵynda «alasapyran kezeńinde» qazaq jurtynyń Tahır, Momysh, Buıdash handardyń osaldyǵynan negizgi jer aýmaǵynan aıyrylyp, memleketiniń ál – qýaty álsireıdi. 1538 – 1580 jyldary bılikke  kelgen  Qasymnyń uly Haqnazar handyqty qaıtadan nyǵaıtyp, dushpandaryna soqqy berip, kúshti memleketke aınaldyrady. Batysta noǵaılardy  ózine qaratyp, qazaq eline qosady.  Haqnazar tusynda keń – baıtaq qazaq jerin ekonomıkalyq, saıası jaǵynan basqarý tıimdiligi úshin Qazaq handyǵy Uly júz, Orta júz, Kishi júz bop bólinedi.

XVI ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Esim  han oırattardyń qazaq jerine shapqynshylyǵyn toıtaryp, Túrkistan shaharyn Qazaq handyǵynyń  astanasyna aınaldyrdy. Handyqty ádil bıleý úshin «Esim hannyń eski joly» atty zańdar jınaǵyn shyǵardy. Handyqty qaq jarǵysy kelgen Tashkent bıleýshisi óz jaqyny Tursynhandy bılikten taıdyrdy.

Árqashan alash jurty batyr uldarynyń erlikterin maqtan etip, bıikke kóterip otyrǵan.

Sonyń biri – Salqam atanǵan Jáńgirhan edi. Onyń barlyq ómiri  maıdan dalasynda at ústinde ótken. Elin, jerin oırattardan qorǵap, halqynyń tynyshtyǵyn saqtaǵan.

1643 jyly Orbulaq shaıqasynda 600 jasaǵymen jońǵardyń 50 myń áskerin jeńip, oǵan « áskerı strateg» degen baǵa beriledi. Táýekel han  sıaqty ol da urys dalasynda qaza tabady.

XVI ǵasyrlardyń sońy men  XVII ǵasyrdyń  basynda jońǵarlardyń  shapqynshylyǵyna árdaıym toıtarys bere otyryp, tynyshtyq saqtap, eline «qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman» ornatyp, aqyldylyǵymen, kóregendigimen halqynan «Áz» degen ataýǵa ıe bolǵan Áz – Táýke hanǵa  tarıhshy ǵalymdar  zor baǵa beredi. Qasymhan, Esimhan ata – babalarynyń el bıleýdegi quqyqtyq sara joldy jalǵastyrady. Tóle bı, Qazbek bı, Áıteke bılermen aqyldasyp, «Jeti jarǵy» zańdar jınaǵyn shyǵardy. Aqyly asqan Áz Táýke han bul dúnıeden óter kezde, «Qazaqtyń urany birlik» dep kózin jumǵan eken.

1771-1781 jyldary han taǵyna otyrǵan Abylaı han jońǵarlardy tolyq jeńip, qazaq halqynyń táýelsizdigin saqtap, qoǵamdyq qaıratker, qolbasshy, daryndy saıasatker retinde kórsete bildi. Barlyq máseleni dıplomatıalyq qatynas arqyly sheshti. Reseı men Qytaı elderimen terezesi teń saıasat ustandy.

Elbasy N.Á.Nazarbaev Abylaı han týraly tereń oı tastaıdy: «Ablaı han alash jurtynyń mandaıyna bitken  iri tulǵa. Onyń salıqaly saıasaty Qazaq handyǵyn bıik belesterge qol jetkizýge qadam jasaldy».

Abylaı babasynyń táýelsizdik jolyndaǵy sara jolyn Kenesary Qasymuly jalǵastyrady. 1837 – 1847 jyldary Kenesary Reseı otarshyldyǵyna qarsy ult – azattyq kúreske shyǵady. 1841 jyly qyrkúıekte úsh júzdiń ókilderi Kenesaryny han saılaıdy. Qazaq handyǵy qalpyna keltirildi. XIX ǵasyrda orys zertteýshisi L.Maıer «Kenesaryǵa kózsiz erlik tán edi» - dep jazdy.

Búginde Kereı men Jánibek babalarymyzdyń qalaǵan Qazaq memleketiniń irgesin bekitip, týyn bıikke ustap, Qazaqstandy álemge pash etip otyrǵan Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń eren eńbegin erekshe atap ótýimiz kerek.

Sózimniń sońynda biz ósip kele jatqan óskelen urpaq ata – babalarymyzdyń ıgi joldaryn jalǵastyra otyryp, táýelsizdigimizdi odan ári baıandy etý.

Bektýrsınov Nursultan Dýlatuly

---